Tartu

tartu eelvoor tõmbas kuidagi tühjaks ära....
...superstaaride andekuse üle vaielda mõtet ei ole...sai melu ja eksperimenti, O ja M on toredad. nendega on lust tööd teha, aga kui hommikul kohe tapetakse sinus energia teha kõike toredat, siis tundus, et ma terve pühapäevase päeva lihtsalt püüdsin olla rõõmus ja tore. väga ei õnnestunud.

natukene õnnetuks tegi see pisuke fakt.

kirjutamisega on nigel.
peas on mõtteid rohkem kui üks, Tartus laupäeva hommikul isegi tuli tunne, et istuks kohvikusse maha ja kirjutaks selle ühe stsena valmis, aga näed, töö kutsus.

selles mõttes oli ülikoolilinn toitev ja tore, et sai puhata, sai rahu ja vaikust ning mõjus mõtetele puhastavalt. puudus see tallinna kiirustamine ja mõttetu sudu, pseudoprobleemid ja võltsväärtused. tahaks tagasi sinna ainult selleks, et oma skriptid valmis saada, aga sel juhul juba tubli nädal seal viibida.

kuna pühapäev oli selle kuu negatiivse emotsiooni absoluutne tipphetk, siis Savernas käik, vanavanemate juurde oli ainuõige lahendus. tuisune lõuna-eesti, soe saun ja külm õlu, mis sind ees ootavad, soe toit ja pehmed, värskeltkootud villased sokid ja kass, kes öösel ennast su padja kõrvale rulli keerab. hea uni, hommikul kohvilõhn ja taas - vanaema toit. mõnus. pmst tänane päev möödus bussis sõites tallinna poole.

aa...rahakott läks katki, bussis, tasudes pileti ees....mündid lendasid laiali mööda põrandat. punastasin naeratades ja küsisin bussijuhi käest, kas võib, jätan need siia maha?! ta muigas vastu ja arvas, et võib küll.

Esimese asjana tallinnas ostsin uue rahakoti. rohelise. toreda.
AGA ühte autotäit inimesi, täpsemini Ford Mondeo täit reede õhtul ühendab nüüd üks kuramuse karm sõit. me jäime kõik ellu ja üks meist jõudis ka 18.57 sadamateatri ukse taha :)


PS!Kirjutamisoskused hääbuvad.Halb. Midagi peab ette võtma.

Ole tugev, maks.

Mina olengi omaenda maksa parim sõber, vaenlane, liitlane, armuke ja isandorganism...
...taolise mõttega alustasin oma hommikukohvi lürpimist. peaks selle hommikuti söömise ikka ette võtma....natukene kahju hakkab oma maksast, et ta vaesekene ikka enamjaolt võitleb selle jamaga mida ma suu kaudu sisse jahmerdan.

mis puudutab seda kiiksu, mis mind taga on ajanud mõnda aega - et tahan ära ja nii.
Nooh, see endiselt on olemas, aga jätkuva langeva dendentsiga just selles osas, et töö on mõtted kuidagi uutele radadele viinud ja "põgenemise" kihk muutund leebemaks.

K ütles eile Nokus asju ja J küsis veel selle peale miskit, mis pani mind mõtlema. Suht isiklikku laadi küsimus ja tõttöelda, ma nagu ei osanudki adekvaatset vastust anda. mul on üleüldiselt ükskõik sellest inimeste vahelistest suhetest ja nende olemusest. suhe kui selline, mis kurat see on? pikale veninud armumine, millest on kuidagi kasvanud mingi harjumus ja ükskõiksus, mis pole enam ammu see, mida otsiti või mida suhteks peetakse? kui mingil hetkel on inimesel pehmelt öeldes poogen, mis toimub, siis järelikult on suhe kui selline surnud, maha maetud ja ka ära leinatud. vist.

inimsuhted ja rääkimine on ületähtsustatud, ütles J üksõhtu. ja kurat, nii ta ongi. seega, laters.

algusega 03:40

novott, nüüd on...tugev tervis my ass - vahid nina luristades järjest erinevaid sarjade seeriaid läbi, jood vahele coldrexi ma mõtled, "f..k, montaazhis on külm ju homme"

faktid, mis avastatud sai:
-naabrite tüli kostab ainsana korterisse, kui välja jätta Jooberg oma india popiga...aga see on nimme valitud muusika, niiet see on okei :)
-rongi kõmin kostab väga õrnalt, hoolimata pisukesest tõigast, et raudtee lähedal
-põrandad kriuksuvad kõvasti
-priit tõesti on väga vaikne poiss
-öised trollid kisavad kiledamalt
-üllatuslikult leidus minu kapiapteegis hädavajalikke medikamente nagu coldrex,400mg ibumax,silmatilgad, rögalahtisti, 3 plaastrit ja super attack....täitsa korralik tulemus inimese kohta, kes poole lause pealt uut mõtet alustab ja päeva jooksul vähemalt 4 korda vigastab.

---------------------

üle pika aasta sai nähtud ilmaimet K-d. ammust aega tead päälinna beib (kesklinna kulak), aga kokku ikka pole juhtund.
mis seal uut oli...2 kortsu rohkem, muu sama :)
need "toetavad" sõnad ja ennastsalgav pühendumus aitamaks maailma näljahädast, viletsusest ja pulstunud koledatest lammastest....ja otseloomulikult - endiselt sarmitu kuklaga :) hope u´ll reading this :D:D

päälinna kolimine pole hästi mõjunud....okei, kesklinna võlud võludeks, aga no näed siis, kinnasteta oled endiselt...nüüd tahaks küll, et need pulstund lambad villa oleksid loovutand.

--------------------

naksub.
väljas siis.
lumetu, aga naksub.
hea.
lögatu.
krõmpst.

kuidagi mõnusalt kerge oli hingata täna õues. see tunne, kuidas jäine õhk vaikselt kopsu voolab. seda tunneb detailselt...kuidagi järgemööda ja sujuvalt ning hiljem, kui kintsud täpitavad või käed külmast pakitsevad justkui nahk ei annaks järele ja tekib tunne, kuidas käed lõhki tahaks minna. saab kerida jalad kurgu alla, sooja teed juua ja vaikselt tunda, kuidas kintsud täpitavad ja vaikselt surinal hakkab soojaks minema....niiviisi vaikselt sabakondist kuni sõrmeotsteni.....jalad....noh, need on alati viimased mis soojaks lähevad.

ja muidugi....soojad ja pehmed lambasokid.
talve juures on häid asju ka.
näiteks õpid sooja hindama :)


PS!iroonia on inimkonnale õnnistuseks.

Rott.

Roti aasta on mu lemmikaasta, sest 84. aasta oli ka.

Vana läks kitse korjuse ja katkise autoga, uus tuli tellingutel tehes otsereportaaži tallinna erinevate linnaosade ilutulestikest, kaaslaseks M ja H ja H vaarikamaitseline lasteshampus (kui nime mäletaks, ütleks)....enne lastekat oli päris, suurte inimeste vein, mis tegi õhtul head ja hommikul halba pead.

ühtegi lubadust ei teinud, sest eelmisi ei mäleta ja ka seda mitte, mida täitsin ja mida mitte.