reede, 30. juuni 2006

kadestan õnnelikke inimesi...

...sest nende elu on rahulik ja turvaline - just nende oma peas. õnnelikud inimesed:
*ei karda
*nad ei rabele ennast mõttetute asjade nimel ribadeks
*nad naeratavad kogu aeg
*nende silmad säravad
*magavad öösiti rahulikult ja näevad und
*nende südames on suvi aastaringselt, hoolimata eestile omasest sitast suusailmast
*nuusutavad võililli
*ei kiirusta
*teevad asju ( tööd ) mis neile meeldib
*loevad ainult häid raamatuid
*on teiste vastu head, sest neil on hea olla
*leiavad aega heade filmide vaatamiseks
*joovad sõpradega veini, õlut, siidrit, kasvõi viina ja naeravad, sest pohmell ei ole üldse nii hirmus, kui räägitakse, sest nad on õnnelikud
*jõuavad palju joosta, sest õnnemolekulid annavad jõudu
*nad hüppavad vahetevahel kõrgele õhku
*nad on eluga rahul


...ma olen peaaegu õnnelik inimene ja kunagi...( lihtsalt loodan )....et kunagi olen ka mina täiesti õnnelik inimene. praegu on ehk veel liiga palju kainet mõistust, mis ei lase mingist piirist üle astuda :)

------------------

kurbusega pean tõdema...jahh, silmad maas....et pole sel suvel veel ujumas käinud. iga päev on keegi, kes ütleb, et ahh, täna õhtul lähme ujuma...no kurat, isegi väikevend käib vaata et iga päev korra vees.
viskasin pilgu kalendermärkmikusse, mis näitas mulle nädalaid, et TÜHI TÜHI TÜHI....et seega puhkus, ma eeldan. samas on pidevalt tunne, et tahaks justkui puhata ja siis jällegi, tegelikult pole nagu täiesti mõttetult passinud ka...liiga palju puhkust pole ka hea...harjud ära ja hiljem ennast käima saada on ikka väga raske.

inimeseks peab hakkama. mingi plaani välja mõtlema. mõtlesin ka selle peale ühel hommikul, et mida ma oskan...tuli välja, et päris paljut. näedsas, oskaks kõike sajaprotsendiliselt ära ka kasutada, oleks superluks :)

------------------

just nüüd tuli meelde, et rahakoti vahel on Rõõmurulli nimeline lotopilet, mis maksis mäletamist mööda 5.- Lubasin selle juba eile ära kraapida - unustasin. nüüd ka ei viitsi teha. kraabin siis, kui jkärgmisel korral meelde tuleb, et see pilet mu rahakoti vahel on.
rõõmurullil tuleb naerunägu peast ära kratsida...veitsa haige :)

ja maarja ei võitnudki oma lotoga midagi...jama....

tõenäoliselt ei osta ma lotot nüüd järgnevad 3 aastat :)

teisipäev, 27. juuni 2006

...nagu rase naine...

...kelle emotsioonid kõiguvad sekundiliste intervallidega...SICK!!!!

tänane mõnus avastus oli üks laulusõnade rida:

If a black man is racist, is it okay
If it's the white man's racism that made him that way...

....jõudsin eile öösel ühele arusaamale,e t ma ei taha kellegagi kokku kolida. tahan OMA kodu, kus kõik on minu...minu raudjalgadega vanaaegne vann ja roovaip, minu enda papagoi ja mahedat värvi toaseinad ja tume põrand...ja roomatt...ja nullvoodi, kus ma saan ÜKSI laiutada ja kuhu hommikupäike sisse paistab :) cool.

ja lõpupidu on endiselt mu peolisti top 3-s esimesel kohal :)

esmaspäev, 26. juuni 2006

..

unemaal....salaja....
teisel pool päikest, kus on veel soe, valge ja pehme muru...

kift...kujutluspilt tekkis kohe...

valged jänesed võiksid ennast selle rohelise ja pehme muru peal veel õnnelikult kukerpalle visata...see lisaks huvitava varjundi kogu asjale :)

laupäev, 24. juuni 2006

Meeletult hea.

Kohutavalt kallid olete AVM-ikad!!!!

Liialdamata võin seda öelda...käsi südamel....naeratus huulil...soe pilk silmis.
Maarja ja Mihkel: AITÄHH!!!! see on parim lõpukingitus ÜLDSE.

meeletu oli pidu, meeletu on nüüd igatsus kõige selle järele, mis tundub justkui nii kaugel olevat ja kuidagi tühi on olla. mõistus ütleb,e t pole hullu, näed neid kalleid iga hetk kui soovid, süda karjub aga nende koos sissemagatud varaste loengute ning hilisõhtuteni/öödeni kestnud monteerimiste ja koos pabistamise järele.

aga kõik hea saab kunagi läbi ja jätab südamesse sooja tunde....tunde, et sul on perekond.


meeletult hea....

--------------------

vahel soovin, et oleksin süüdimatu, hullupaberitega blondiin.....elu oleks vähemalt must-valge.
ja otsustasin et minu probleemile ( mitte ka probleemile...pigem olukorrale ) annab vastuse üksnes aeg. nüüd kohe mingi otsus teha tundub mõttetu kiirustamise ja tagantsurkimisena, mis lõppkokkuvõttes võib kõik osapooled väga õnnetuks teha. seda viimast tahaks ma aga vältida.

inimesed on ilusad ja head. oma väikeste vigade ja veidrustega. inimesed vajavad armastust....vähemalt mingil hetkel elus peavad nad tõdema, et see on vajalik...inimesed peavad ennast väärtustama....nad peavad teadma oma hinda...omaette ooper on see, kuidas keegi ennast kõrvalseisja pilgu läbi suudab jälgida. ma proovin seda õppida, kuigi see on suht võimatu, sest mitte iialgi ei saa sa vaadata ennast sellise pilguga, kui keegi teine seda teeb...MITTE IIALGI... sa võid proovida, aga see ei tule välja.

peamine,et oma MINAGA hakkama saab ja MINAGA sõpradeks jääksid. siis on veel kõik hästi ning sa säilitad tasakaalu, mis hoiab sind mõtlemas kainena ja vaatlema olukordi nii, nagu nad tegelikult on.

--------------------

ja ikkagi ma vahel soovin, et oleksin süüdimatu hull....vahel isegi liiga palju...

laupäev, 17. juuni 2006

Põletav, aga lahke päike.

ilgelt hea on olnud olla üks õhtu ja terve järgmine päev. suht hea vaheldus pikale väsimuse ja masenduseperioodile. hetkeks saad vähemalt mõtlemise jätta ja lihtsalt olla. cool :)

mind ajab ikka täiesti masendusse see väikese koha mentaliteet. mõtlesin,e t jube ilus ilm on, võiks välja jalutama minna, siis aga mõtlesins elle epale,e t kellega mul siis chillida on?! kõik mu vanad sõbrad sünnitavad järjest ja iga kord kui ma nendega jalutan, mõtlen, et lähen hulluks. siis hakkab pihta jutt,e t millal sa siis inimeseks hakkad ja oma esimese lapse saad?! JEESUS KÜLL!!!! mai tea...ei ole just mu unistuste elu olla 23 ja oodata oma teist last.

natukene tolerantsemad võiks vahel inimesed olla ja mõelda endast kaugemale. ongi kahte sorti inimesed, need, kes hoolitsevad eesti iibe eest ja need, kes tööd teevad ja seda sama riiki oma oskustega rikastavad ;) hea loogika ju?!

teel randa, kati kuldses kallikeses :) mõtlesin jälle,e t huvitav, kui mitu sitikat leiab oma otsa ühel kilomeetril 1 tunni jooksul auto esiklaasil ja siis veel seda, et kui mitu sitikat sureb ühe auto klaasile 1 tunni jooksul kokku :) sest tõesti, igaüks kes vähegi suvel autoroolis istunud on võivad jagada mu väidet, et need pagana sitikad-satikad-mutukad võiks leida omale uue koha, kuhu ära kooleda. lihtsalt nende korjustest jäänud jäljed ei tule üldse hästi maha sellelt klaasilt.

*vihkan harjumaa liinide sõidugraafiku hõredust!!!!