Bye bye sleepinghours!

inimene on ikka imelik küll. nagu vares tõrvatud katusel - kord nokk kinni ja saba lahti, siis jällegi saba kinni ja nokk lahti. ühtemoodi vinguvad kogu aeg. kui midagi teha pole, siis igav, kui tegemist palju, siis igisetakse, et aega üldse pole jne jne jne.

lahe on see, et hetkel on palju teha, samas on füüsiliselt ja vaimselt juba tunne, et aitab, sellest aastast on kopp. tahaks suve juba. Tänane öö oli mu mittemagamise nädala keskpunkt. paar päeva tuleb veel vastu pidada. öösel sai kõvasti monteeritud ja tulemusega olen ma väga rahul :)
isegi õppejõud ütles, et tubli! vaat see on küll esimest korda...hmm, i wonder what's wrong?!

tegin huvitava tähelepaneku enda kohta. kui öö läbi pead tööd tegema, siis kaob söögiisu täiesti ära. veider. tavaliselt peaks ju vastupidi olema. olen tarbinud viimase 3 päeva jooksul ühe statoili kabanossi suurtes kogustes kohvi, paar õuna ja ühe jäätise. jube. ja siis somaalias nälgitakse mittevabatahtlikult. samas, sunniviisile söömine on ka nõme. mida sa ikka mälud, kui maitse ei meeldi.

hähh, kindlasti pole mõtet muretseda, jaanipäev ju tulemas...chill, grill, saslõkk ja sõbrad.Juhuu....ja paluks mitte süldipidusid. mis tuletab meelede, et juhhuu jällegi- eesti rahval on veel mingisugune muusikamaitse. kuulsin kuskilt, et noorkuu olevat meie mehele sajaga sarve ajanud :)

lahe!

Night with camera, punk and rock!

eile toimus märjamaal selline huvitav üritus nagu noorsoolikas 2005. sai ise ka kohal käidud ja alates kella 2st soundcheckidest moshitud ja kaameraga ringi jalutatud. päris karm oli. mitu head tundi sai selle küljes rippuda me räägime siin ikka 9-10 tunnist...kael ja käsi olid lõpuks nii väsinud, et kui neid oleks olnud võimalik eemaldada, siis oleksin seda kohe teinud. muidu oli üritus sigapunk!!! väga lahe. natukene kahju oli sellest, et kuna ma olin cam-i külge aheldatud, siis hüppamine koos rahvaga ei tulnud hästi välja. viimase esineja ajal sain kaamera niimoodi ära sokutatud, et sai kah hüpata, kuigi selleks hetkeks olid kõik lihased haiged ja olemine juba väga unine.

magatud sai esimest korda sel aastal telgis. ei olnudki väga külm. oli selline tavaline nähtus - külm kella 4 ajal ja palav hommikul. kartsin, et on külmem. magamisest kui sellisest ei tulnud suurt miskit välja. teadugipärast on telgil vihmale vastupidavad seinad, kuid mitte helikindlad seinad. kui mingi hetk sai otsustatud magama vajuda, siis ülejäänud seltskond rokkis sajaga edasi. hommik tuli liiga kiiresti.

nüüd tuleb panna kokku veel homse võtte asjad ja kuidagi saada hommikul 5. 30 üles. oi oi....kardan, et tegemist tuleb sissemagamisega. reede öö vast laupäeva sai alguse mu mittemagamise periood, mis sedapuhku kestab järgmise pühapäevani. Wiiiiii....eks ole alati tore, kui see juhtub.

But She said We?re only Several miles from the Sun

ilma lubas. lubas ilusat ja sooja. puhkust lubas. lõbusat, kosutavat ning lõõgastavat. tutkit!!! mitte midagi ei tulnud, ei sooja ilma ega lubatud puhkust.

olen juba korduvalt enesele korranud, et oleks aeg lõpetada kõigele JAH ütlemises. suvi näis olevat tore. vahelduseks mõni filmivõtte sinna sekka. ja sõbrad. ja vaba aeg. ja ERAELU!!! kuid ajades näpuga järge praegustel andmeridadel, siis tuleb välja, et töötan lausa kahel kohal. ühel sellepärast, et ei suutnud lihtsalt sõbrannale ei öelda, teisel sellepärast, et oma soome keele oskust parandada. sest kui läheb nii nagu minna võiks, siis kaon paariks kuuks eestimaa pinnalt.

kooliaasta hakkab vaikselt seljataha jääma. on vaja veel vaid 2 projekti esitada. noh, üks neist nõuab tegelikult filmimist ja monteerimist ja helindamist ja kõike seda, mis ampsab päris mehise suutäie uneajast. loodetavasti on tulemus seda väärt. mõtlesin siin, et kas teleinimesed on töönarkomaanid, hüperaktiivsed, insomnionistid või lihtsalt ogarad inimesed, et kõike sellist teevad?! panustaks lihtsalt ogaratele :)

tädi netil (loe: kõikvõimas internet) külas käies sattusin tuppa, kus seletatakse testi põhjal ära, kes sa oma psühhotüpaažilt siis oled. võttis aega mis ta võttis, aga tehtud sai. lausa imelik, mida inimesed õhtuti igavusest teevad. hea, et midagi hullemat ei tee. naabri autost makki pihta ei pane, poeaknaid telliskiviga sisse ei viska või muidu ringi ei laaberda :D

omad kahetsused olen saanud läbi elada viimase kahe nädala jooksul 4 korda. peamiselt puudutavad kõik ühte ja sama asja. tegelikult pole pidude ja chillimiste juures kõige olulisem alkohol. kaugel sellest...aga vahetevahel on tore teda ka tarbida. Klaas või kaks head veini. see kaks nädalat, mis mööda läks on vist kõige halvem aeg, kui inimene antibiootikume sööma peab. samas, täheldasin esmakordselt elus kõrvaltoimeid. ehk siis:
1. tekkis tohutu uni ja jõuetus
2. kadus söögiisu (see oli isegi mõneti positiivne - 2 kilo kadus nagu naksti)
3. nahal oli kohati tunne nagu oleks nõgesega äsatud

veider. aga nüüd on see piinav aeg läbi!!! no more pills twice a day!!!isegi väljas sadav vihm tundub nüüd vähem märjem.