Miks arvuti taga uni tuleb?

sellepärast, et arvuti kuvar õhkab hullult sooja.
just hetk tagasi montaazis avastasin, et helvetti, see on ahi lausa ju. tükk aega mõtlesin, et miks siin palav on ja meeter tagapool mitte....einstein krt.

R läks jooksma....mingil hetkel nõuan update´i olukorra üle.
töö...ja siis veel, et töö....ja siis töö.... just.

Öised kõnelused.

eile öösel rääkisin ühe tuttavaga juttu tubli kella kolmeni öösel.
laskusime erinevatesse teemadesse, mis tegelikult üsna isiklikud on, naljakas oli see, et temaga polnud seda veider arutada. veel enam, kui inimene on teiselt kontinendilt ja teise backgroundiga inimene, siis oli huvitav. hästi huvitav oli kuulata temapoolset nägemust eestist.
kunagi sügaval nõuka ajal olevat ta siia sattunud....hämmastav, mida inimene mäletas, et teadis ajalugu ja et tegemist oli ameeriklasega. ta ütles mulle, et teda võlub see jõud millega eesti on läbi prahi tunginud ja kuidas inimesed väärtustavad õigeid asju.

kummaline oli kõike seda arutada inimesega, kelle lapsepõlves pole aeles tõenäoliselt midagi puudu olnud, kelle vennad-õed on tüüpilised ameeriklased, kes oma lapsi ära hellitavad ja kes on kolinud usast ära selle põhjusega, et ta ei seedi seda riiki. temapoolsed tähelepanekud olid intrigeerivad ja tema nägemus enda kodumaast võõralt veider.
mind pani imestama tema meelekindlus ja ettekujuts sellest, mida ta tahab teha. see oli nii selge ja kaalutletud. natukene kade meel tekkis, et mul endal ei jätku piisavalt meelekindlust ja elukogemust, et teada täpselt mida tahta.
Otseloomulikult läbis meie 3 tundi kestnud vestlus ka mõningad suhteteemad. südantsoojendav oli kuulda seda, kuidas inimene otsib õiget inimest, kellega olla, aga mitte selliselt lollakalt romantilisel moel, vaid kes otsib reaalseid omadusi teises inimeses, mis edasi viiks ja jalgu maa peal hoiaks. äärmiselt huvitav oli igatahes. kui kell poleks nii palju juba olnud, oleks veel jutustanud, aga hommik tuli peale juba.

ta innustas mind võtma oma seitse asja ja minema sinna, kuhu hing ihkab, teha seda, mida parasjagu tunned, et oleks vaja teha. uurima teisi kultuure ja avastama maailma, millest mul pole ehk aimugi. siiski ta nõustus minuga, et enne peaks täpselt teadma, mida tahad, niisama mütsiga lööma minna oleks patt.
alates homsest hakkan kaasas kandma pisikest märkmikku, kuhu kirjutan mõtted, mis pähe kargavad random hetkedel, et kunagi saaks neist ehk mõne päris asja paberile.

kokkuleppeks jäi meil see, et kui satume miskil ajal vestlema, kui hommik peale ei trambi, siis läbi Skype´i ja õpetades eesti keelt.
mis mulle selle sõbra juures meeldib on see, et meie suhtlus leiab aset täioesti suvalistel hetkedel, vahel lausa pooleaastaste aukude järel.

Tuluke aknas.

U korterisse on sisse kolinud uued inimesed.
nii veider on vaadata seda. varem oli nii, et kui vaatasin aknast välja, oli U kodu näha. eemalt nägin, et keegi on kodus. kuidagi täiesti sundimatult ja tahtmatult eksis pilk üsna tihti ära, lihtsalt kontrollimaks kas tuli põleb. tavaliselt põles. ja kuidagi muretu tunne tekkis, turvaline oli. tuli põles, järelikult on kõik hästi. vahest ehk on T seal, vahest tehakse köögilaua taga suitsu ja arutatakse ilmaasju.

peale U surma pole tuli seal enam põlenud. kuigi ma alateadlikult tsekin iga kord seda akent niipea kui pimedaks läheb. võibolla otsin seda tuld ja seda inimest, neid inimesi, kes seal elasid. veider, et kui miski muutub, siis mõned asjad jäävad endiseks, nagu see tulukese kontrollimine aknas. ma ei tea, miks ma seda tegin, miks ma seda endiselt teen. aga nüüd, kui seal on uus tuluke, see tekitab nii kummalise tunde.

kas need uued elanikud teavad, mis on eelmiste asukatega juhtunud? kas nad tahaksid teada? igal korteriboksil on oma lugu. naljakas, et tegemist on suvalise paneelmaja ühetoalise korteriga, ometi mõjutab see mingite inimeste elusid, ometi on ka temal oma lugu ja ometi on keegi debiilik, kes otsib tuld aknas, nagu mina. kogu asja juures on kurb see, et see uus tuluke häirib mind. päris tõsiselt kohe. see on vale, et see tuli seal põleb. võibolla on see mingi harjumuse jõud. selels mõttes just, et ehk see uus tuluke ( nagu ma seda nüüd kutsun ) tuletab meelde seda õhtut, mil seal viimati tuli põles ja võibolla ei tahaks mäletada seda õhtut ja neid sündmusi ja seda aega, mis järgnes.

korteriboksil on lihtne. seal lammutatakse, renoveeritakse, vahetatakse tapeet, võibolla visatakse välja vann ja tehakse dushinurk selle asemele, pannakse uued kardinad, tekib uue kodu lõhn, miljöö ja uus lugu, aga see idioot jääb, kes tuld vaatab ja need inimesed mäletavad korteriboksi eelmist lugu, sest nad olid osa loost. ilmselt see on sama effekt, mis kaksiktornide puhul, ma mõtlen just seda, et inimesed käivad endiselt seda kohta vaatamas, kuigi seal pole enam midagi vaadata ja päris kindlasti kohe ehitatakse sinna asemele midagi, tekib uus lugu ja uued inimesed ja juhtunu saab pisikeseks osaks ajalooõpiku peatükis. ja novott, võibolla ühel päeval see idioot, kes tuld aknas otsib ei oska sinna enam vaadata, senikaua aga, kui ma siin kodus olen, vaatan mina, see üks debiilikutest sinna aknasse. mingil hetkel loodetavasti lõpetan selle ja alateadvus leiab uue objekti, mida jälgida.

usun, et igal inimesel on mingi selline sundimatu alateadlik käitumine. miski, mida tehakse kuidagi loomulikult. minu üks selline asi on see pagana aken, mis on sinul? raudselt midagi on.

Aatsihh to you too.

mulle natukene tundub, et club von überblingenist on mul mõneks ajaks isu täis. terve päev istuda seal teeb kuidagi tuimaks selle esialgse ohhoo-effekti. kuid klubil olid mõned huvitavad lahendused, nagu suured hammasrattad, mis mulle väga meeldisid, samas peale võttepäeva ei suutnud ma leida peaaegu midagi selles ruumis, mille peale suunurki tõsta. võimalik, et siinkohal tuleks süüdistada tuumanohu või peavalu või aknavahetajaid mehi, aga kahjuks nii see läks.

vot näed, üks asi võiks siin ilmas olemata olla - nohu! päris tõsiselt.mingil hetkel võttel ma loobusin sellega võitlemast ja teesklemast, et mul on hea olla, ma lihtsalt olin. koju jõudes selgus, et jah, siiski ka palavik oli tagasi. järjekordne paracetamoli annus ja taas olime tööaltid.

eile hommikul ütles sõbraliku häälega mees joobergile:" Me ei tekita palju prahti."
Mr. J aga arvas, et ilmselt pani kutt esimest korda elus aknaid ette.
Igal juhul mõtlesin terve päeva selle peale, mis tolm mind õhtul ootab. õnneks oli oidu, et riiul kinni katta ja voodi ja riided. tolmu oli tõesti meeletult ja kui siit voodist nüüd akent vaadata, siis igalt poolt lipendab mingi krohvitükk või mingi villalaadne materjal. need aknakutid võiks viimistluse ka ära teha, siis oleks süda rahul

Kuigi ma pean mainima, et natukene kahju oli ka, et nüüd toal plastaknad on. need eelmised olid nii toredad retrod ja kuidagi kipakad. aga armsad sellised. tekitasid hubase tunde. samas ei saa Valgele Plastikule ka midagi ette heita, tuleb tõdeda, et trollide vingumist hoiavad nad mehiselt tuppa sattumist.

S...sss....see sügis.

juhuuu...haigena, aga siiski, suutsin ennast kokku võtta ja registreerida end street, hip-hop, jazzi ja broadway jazzi trenni....äge. Iseasi, kas ma sinna jõuan, järgmisest nädalast tahaks ikka jõuda. Kes teeb see jõuab, eks?! Montaažis vajub ikka nii kössi ära, rüht kongu, pekk kõhule ja proua tselluliit kintsudele - lovely!

Mõtlesin,et peaks ka tervislikumalt toituma hakkama, siis jälle mõtlesin, et krt, üleüldse võiks süüa normlaaselt, mitte 1 kord päevas kui veab ja red bulli laksud võiks ka ära jätta...yeah, keda ma petan siin?! eniveis oli karu sünnipäev hitt ja tore, selline chilli poolne intelligentne pidu mõningate julmade ja roppude naljadega, mõned olid puudu ( endiselt andestamatu tegu ), oli kontvõõraid ja muid huvitavaid inimesi.

veendusin ka selles, et kleit pole kellegi riietusese. teate kui kuramuse külm sellega on?!fuhh.....kord poole aasta jooksul paned kleidi selga ja pettud kohe. ausõna ei saa ma aru tsikkidest, kes käivad 20 raadise külmaga tikkontsadel ja miniseelikuga, endal naba paljas...prrr....enesetapjad.

Destruktiivne.

Eksole eesti inimesed on täiesti lambad, selles mõttes just, et mille pagana pärast on sul vaja ronida 38 kraadise palavikuga võttele? vastus: sest see on väga oluline ja kui sa sinna ei lähe siis on jama, tunned vastutust ja süütunnet tegemata töö pärast kui ei lähe...jap, tõepoolest räägin endast.

paar päeva tagasi istusime sämi ja korjusega mondis ja rääkisime nii tühjast-tähjast ja jõudsime oma sihutiheda vestluse käigus tõdemuseni, et eestlased on kõige paremad töötegijad maailmas ja see, kuidas siin teles ja filmi peal töö käib ei ole võrreldav sellega, kuidas töötatakse mujal. Mujal on nii, et iga väikese asja jaoks on olemas oma mutter, mis ava keerab või valgust paneb või rec nuppu vajutab, mis aga saab siis, kui see pisike kellavärgi mutter ühel päeval haigeks jääb? võte jääb ära....eestis aga selline variant on suht välistatud...sellist asja ei ole....rezissöör vütab ise kaamera ja teeb asja ära kui vaja...ja nii ongi. teisalt aga sureme me kõik kiiremini ja raskematesse haigustesse kui kuskil mujal....noh jah, mündi kaks külge ilmselt.

veel eestist: see on fantastiline riik.....siin on lihtne ja turvaline tegelikult. ütle mulle kus mujal riigis saaks 23-aastane tsikk minna intervjueerima riigi First Lady´t?! vähe sellest, kellel on täiskohaga telekogemust ca 2 aastat, need ülejäänud 2, 5 aastat on selline poolekohaline vehkimine....eesti ON imeline riik :) sa võid jõuda siin kiiresti sinna kuhu tahad, kui sa vaid piisavalt pingutad ja õigeid otsuseid teed, siit välja minemine aga on omaette ooper ja paljudel juhtudel jääb siiski vaid unistuseks.

Võrratu eesti keel.

Uusi väljendeid saarlastelt ja hiidlastelt.

-ma sain täied (loe: astusin lompi ja jalad said läbimärjaks)
- ämblikud ja väiksed lapsed kodivad (loe: kõnnivad nii, et jalgade liikumist ei kontrolli)
- õhtuks olid tuhlid ja nott (loe: õhtuks oli kartulid ja kaste)
- kena toit (loe: maitsev toit )


.... to be continued, kui meenutan, mis seal veel oli.

kas eesti keel pole mitte võrratu :D

Something to cheer up.

leidsin netist toredaid laused:

*I didn´t say it was Your fault. I said I was going to blame You.
*We the unwilling,led by the unknowing,are doing the impossible, for the ungrateful. We have done so much for so long, with so little, we are now qualified to do anything with nothing.
*Jesus loves you, but I´m his favourite.
*I´m trying to see things from your point of view, but I can´t get my head that far up my ass.
*Get me drunk and enjoy the show.
*Never underestimate the power of dumb people in large groups.
*Behind every great woman is a man staring at her ass.
*Being an asshole is all part of my manly essence.
*Beer - helping ugly people have sex since 1862.
*Beer - helping white guys to dance since 1842.
*Divorce - who needs furniture anyway.
*I haven´t had my coffee yet, don´t make me kill you.
*Exercise - the poor man´s plastic surgery.
*Martinis - helping people to lower they standards since 1927.
*Prozac - Sometimes you feel like a nut....sometimes you don´t.
*reality - is for losers who don´t play video games.
*Tequila - have you hugged your toilet today?

novot...ja nii on. :)