"Meeletu"......"Meeletu"......"Meeletu".....
tohutult hea film...mu lemmik Eesti filmi kõrvale kerkis uus lemmik. tegemist on linateosega, mida mina lähen veel korduvalt ja korduvalt kinno vaatama. see oli lihtsalt nii õiges paigas film, nii õigel ajal ja nii õigest asjast. esilinastusel täna peale filmi lõppu inimesed plaksutasid südamest ja aplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda, inimesed seisid püsti ja plaksutasid. mina arvan ka, et see film oli sellist aplausi väärt...
filmist siis....
režii on eriti mõnus. eriti filmi alguses. suured, detailplaanid on kõnekad, montaažirütm mõnus, liftistseen on üldse mu üks lemmikuid, ka pildilise lahenduse poolest. temporütm on hästi jälgitav....on rahulikumad kohad ja kiired, kiiremad seigad on monteeritud nii, et see üldstilistikast välja mitte kuidagi ei kaldu. pildirütm annab hästi edasi linna kirju elu ja kärarikkuse, närvilised inimesed ja materiaalsus, teisalt see, mis metsas toimub, annab edasi omad pinged ja rahulikkuse. läheduse. hinge. hästi annab sea ka edasi filmi tonaalsus üldiselt.
näitlejate mäng on hästi naturaalne, karakterid on hästi paigas. väga hästi peegeldus eestlaste ja üleüldse inimeste nahalsus ja rikastumisejanu. see vanapaar, kes raha käis küsimas, partner, eks naha üle kõrvade tahtis tõmmata, abikaasa, kes õnneks muutus filmi jooksul. väga hea näitlejatöö.
üks mu lemmikstseene on lõpustseen ja see, mis sõnumit ta endas kannab. sõnumi koha pealt oli tegemist asjaga, mis viskab lihtsalt ilma keerutama vaatajale silme ette tänapäeva ühiskonna materiaalsed inimesed, valed väärtushinnangud, emotsionaalse võõrandumise, rahapõhised lapse ja vanema vahelised suhted, selle, kuidas inimesed erinevalt käituvad selles osas, kui inimene on rikas.
üks väga tore tegelane oli naabrimees, kes kartulit lubas tuua. naturaalne ja tore. heatahtlik, kurva saatusega mees.
üleüldse pani linateos mõtlema selle üle, miks sa seda kõike teed? kui küsida endalt sama - miks sa seda kõike teed, siis enamik inimesi vastab, et paremini ära elada. aga mida annab materiaalne edukus? just selles osas, et sa kipud lähedasi omale ostma, väärtustad elus valesid asju ehk. kui hakkasin ise mõtlema, miks ma teen neid asju, mis ma teen, siis sain õnneks aru, et on asjad, mida sa teed sellepärast et ära elada ja on asjad, mida sa teed sellepärast et sa tahad neid teha. ja see, kui rikas või kui vaene keegi on, see ei mängi aboluutselt mingit rolli. oluline on inimene, see kes sa oled ja millised on sinu mõtted. see, milline on kest - noh, kest on kest, sisu on oluline.
terve tee koju mõtlesin selle peale, mis on mulle oluline...leidsin need punktid oma elust, see tegi õnnelikumaks, samas kurvastas üleüldine suhtumine ja valede asjade väärtustamine. ja samuti jõudsin järeldusele, et ükskõik kui palju sa pidutseda tahad, ennast välja elada soovid ja maailmale röökida tahad, kui halb ja valesti on kõik, tahad sa veel enam oma vaikusehetki. neid hetki, mil sa oled üksi, keset tühjust, üksi. sinu ümber pole inimesi. sa lihtsalt oled vaikuses ja mõtled. ja nii ongi kõige parem. sa kogud ennast, puhastad mõtted ja lähed uue jõuga edasi.
naturaalsed inimesed on kõige paremad üldse!
Imeliku aasta
4 kuud tagasi
