There are facts about life you may not like.

kui l6hkuda kaunis t6elisus m6nusast unest sadamavilet meenutava alarmiga, saab must justkui v6luväel pahul urisev asi, kellel liigub peas vaid yks kindel soov - magada !!!

tundub nii, et chubby?d teevad mu viimased päevad siin elu hulluks. inimesed, kas te magada ei oska? olen juba kella 3st saadik pendeldanud kaameraruumi ja voodi vahel. nyyd paistab, et tuleb vist ärkvele jääda sest on tunduvalt lihtsam olla ylevad järgmise päeva l6unani ( lootes, et keegi laseb päeval paar tundi puhata, kui mitte, siis...noh, eks peame vapralt 6htul 11ni välja ), kui ärgata iga 10 minuti järel sadamavile peale, lootes iga kord, et see sama kord jääb viimaseks ja sa v6id nyyd magada 2 tundi kella 7ni, nagu ikka.

mugavused, mugavused - who needs sleep anyway, right?!

--------------

naljakas, et mind on haaranud tuhin ja tekkinud igasugu ideid, kuidas korter saada. naljakas, et nyyd, kui kojuminek nii lähedal, tahan kolida. p6hjus pole mitte see, et ma ei tahaks olla oma perega koos, tahan kyll, aga v6ibolla just see, et tunnen, et ei saa seal hingata. teate kyll unistust oma toast, mis ei sure iial?!
nyyd, kui olen vanem, ei unista enam oma toast, vaid päris oma kohast, kus on ainult sinu asjad ja sinu 6hk. your own personal space ! njahh.....eks see ole suureks saamise valu.

pangad annavad tänapäeval ikka nii kuramuse kergekäeliselt laenu, et isegi oleks v6imalik seda saada, kui 6ppelaenu kaelas poleks. tundub, et nyydisajal mängib pank noore inimese elus liigagi suurt rolli. 6ppimise ja oma elu alustamise poole pealt eriti. kui sa pole just ebaloomulikult tark, varakate vanemate v6suke v6i lihtsalt hea 6nnega, siis tuleb sul laenu v6tta ja kuidagi oma j6ududega hakkama saada, sest ausalt öeldes paistab, et riiki ei koti karvav6rdki see, kui haiglaslikult k6rgele on aetud ylikoolides 6ppemaksud.

ilmselt nad m6tlevad: kui inimesed j6uavad maksta ettenähtud summa ära, siis järelikult pole n6utav rahasumma liiga suur. nad maksavad ju. aga mis hinnaga? kas nad tegelikku olukorda ka näevad?
ja siis nad imestavad, et miks kyll noorte inimeste seas on nii palju antidepressante tarbivaid, suitsiidsete kalduvustega ja väsind nagudega olevusi. mida sa arvad, missugune peaks siis välja nägema inimene, kes käib tööl ( sest vaja kuidagi ennast ära elatada, laenu maksta, koolitööga mäel olnud) ja koolis samaaegselt.

ma ei vingu. absoluutselt. kes on väitnud, et iga algus on kerge? mitte keegi, kuid viha tekitab see fakt mus endiselt. ja see on fakt.

järgmine kord, kui lähed linnapeale k6ndima, hoia silmad lahti ja vaata, kui palju jalutab 25. aastates noori väsinud näoga inimesi tänavatel. ja k6igil ei ole see tingitud eelmise päeva peo järelm6judest.

Can hate be good for you?

segane päev.

just selles m6ttes, et l6pp tundus nii lähedal, kuid venib pikemaks ja uus algav tundus kaugemal kuid ometigi j6udis täna reaalsus hirmutavalt lähedale.

-----------

tohutu pildistamisekiht v6tab mu yle v6imust.

-----------

kas vihkamine on mitte andestamise yks liik?
avastasin täna, et viie aasta möödudes, on siiski yks inimene jäänud, kellega kunagi ma meeleldi vestelda ei taha ning kellega s6pradeks ei saa kunagi. viis aastat hiljem ja ikka veel selline tunne.
ma arvasin, et suudan andestada v6i unustada v6i midagigi teha nii, et see inimene mulle vastukarva ei oleks - teate mis, ei ole suutnud.

kas see ongi vihkamine? ma ei tunne pimedat viha enda sees, ega ka tohutut tahtmist sellele inimesele fyysilisi vigastusi tekitada, kui siiski...

kas selline m6tlemine teeb kellestki halvema inimese? ei usu. aga tuleb välja, et elus on selliseid ebameeldivaid hingelisi vigastusi, mis ei parane kaua kaua kaua aega - kahjuks.

karmps ja karu aitavad päikesel loojuda :)

PS! Meestele tehakse väga sheffe ehteid!!!

We are perfect in our own special way.

vaatasime karuga "alfiet"
pani m6tlema....muidu suht hea film, aga l6pus jätab sellise 66vastavalt tutavliku tyhjuse hinge ja m6tetesse.

kuidas sa tead, et oled oma elu tuksi keeranud? millal tunned selle punkti ära...kas yldse kunagi tunned seda?
kas inimest ei tee miski 6nnelikuks? tundub, et me ei oska leida 6nne. v6i noh, oskame leida, aga ei näe oma aaret ja hylgame k6ik vaid vabadusekaotuse pärast ja commitment?? hirmust?

nii paljud inimesed näivad 6nnelikud, kes seda tegelikult ei ole. fassaad. ilus välisterrass heledal 7 tasandilisel majal mere ääres, mis seest on tykkideks lagunev sealaut.
6nn on nagu igahommikune meik-up. sa varjad enda pale. näid 6nnelikuna teistele. kuid millal sa puruned? ka meiki saab näkku mingil hetkel nii r6vedalt palju, et ilu asemel näib ta sootuks munchi "karjena". öeldakse ju ka, et mida loomulikum on inimene, seda kaunim ta näib.

me ei oska olla 6nnelikud. mingil hetkel sa tunned, et maailm on paigas, järgneval hetkel su kaunis klaasvitraaz kukub kahhelkividest p6randale tuhandeks killuks ja sa ei leia enam liimi, mis selle kokku lapiks. m6tled välja jälle uue asja, mis sind 6nnelikumaks teeb. ja sa ei hooma seda, kui 6nnelik sa oled, vaid tegeled enesepettuse ja masenduse tekitamisega.

margus pakkus välja, mis siis saab, kui sul t6eline 6nn käes. see absoluutne. see k6ige-k6igem. sa teed oma teleshow ja hakkad langevarjuhyppeid tegema, nagu donald trump.

valus on vaadata, kuidas mulle kallid inimesed kannatavad. neil pole aimugi, kui head nad on ja mida nad endaga kaasas kannavad. ma tahan, et need olulised inimesed ei oleks kurvad ja nagu erinevat värvi maalitud rattapulgad. nähes, kuidas nemad on 6nnetud teeb mu olemise veel trööstitumaks. tekib tunne, et ma pean midagi tegema.
aga vaata, ei oska midagi teha.
ja see masendab mind veel rohkem, et minust tuhat korda toredamad inimesed kannatavad nii palju.

tegelikult me kannatame k6ik ja oleme 6nnetud. muidu me poleks ju inimesed. me vaid varjame sisemust naeratuse ja lahke olekuga ning m6tleme juurde masendavaid m6tteid. alati. kuradi kahepalgelised ussid ja raipesööjad! me k6ik!

ei teagi, kuskohast see k6ik tuli. v6ibolla on syydi selles liiga pikk soomes viibimine, v6ibolla enesehaletsuse hoog v6i m6ni muu rohkem v6i vähem tähtis p6hjus. ma ei hooli. lähen vaatan margusega paadisillal tähti ja joon kakaod.

ja olen 6nnelik, et mul on selline s6ber.

Something inside me.

sa jagad mind endaga
ja mina jagan sind minuga.

Meid kokku on kaks
ja jagades kahega,
meid kokku on neli:
kaks poolikut ja kaks tervet.

Sina oled sina,
ja mina olen mina.

Korruta k6ik neli,
ja kokku saab meist yks.
yks terve, yks täiuslik...

----------------

täna flippis ära.
meil on veel soomes olla ainult nädal, kuid hoolimata sellest on k6ik nii kuramuse masendav ja raske.
tuleb tunnistada, ma olen n6rk.

j6ime karuga kahekesi natuke viina, siidrit ja närisime männiokkaid, ära kysi iialgi miks :)

ja meil on tilanne (eesti k.-olukord),kus 3 mängijat tahavad plehku panna, mis omakorda tähendab seda, et peame olema vahetustega ööpäev läbi yleval :S

----------------

ja mul on sigahea meel, et mul on sellised s6brasd, nagu on. mind on nendega 6nnistatud. päriselt.

Come out, come out, where ever You are!

täna oli laupäeval alanud masenduse/ääretult sita tuju grand finale.

nii vastikut ja halba v6ttepäeva pole siiani veel selle saate tootmise juures olnud.

rohkem ma sellest ei räägi.

crap

PS! tänane PS näitas mulle, kuidas suurt kaubanduskeskust koristatakse.

The bittersweet thing between heaven and depressio

ei oska reageerida, ei oska olla. syda pole enam ammu selliseid asju sees teinud. kahevahel olnud ja m6elnud nii palju. veider tunnne on sees. s6rmeotsad tuksuvad, jalgu märkad aeg-ajalt värisemas, sisikond teeb korraga benji hyppeid ja karusellis6itu, leian end laialt naeratamas, siis jälle hetkega t6sisena olevat - meil käisid s6brad kylas.

ei teagi enam, kas see on hea asi. ootad ja ootad. l6puks, kui k6ik kätte j6uab, ei ole enam midagi teha. eemaolev ja k6he tunne tuleb sisse. mis nyyd edasi? sa peaks justkui 6nnelik olema, oleks loomulik reaktsioon. kuid väikestel lastel esinev ootusärevus enne j6ulukingi avamist jåi tulemata. v6ibolla olen kasvanud suureks, saanud inimeseks. aga kui ma saan inimeseks, kas siis k6ik ilus ja hea, ka erinevad lastele omased tunded jääva samuti täiskasvanuks saamise piiri taha? täiskasvanu ei suuda tunda nii puhast ja piiritut r66mu millegi yle, kui lapsed. ja sellest on mul k6ige rohek kahju. meid on myrgitatud elukogemusega, systitud meile veeni probleeme ning ajusoppi paigutatud ratsionaalset käitumist ja vaoshoitust. 66vastavalt mitmekesiselt solgutatud elupanges.

--------------------------------

kardan, et andsin s6rme ja nyyd haaratakse terve käsi. sidusin end projektiga, mille suurusest pole ehk veel aimugi, samas u never know, right?! p6himnm6tteliselt loobusin unest kuni selle aasta l6puni.
yldse ei tea enam, kas otsus oli 6ige. nii vastik, et elu on täis pikitud valikuid, ka neid m6ttetuma sordi esindajaid.
kas ma j6uan kooliasjad tehtud, kas normaalselt tööd teha, kas s6pru näha, eraelu eest hoolt kanda ja mitte masenduda? k6ike seda veel korraga. yldse ei tahaks olla yks nendest noortest, kes antidepressante hommikusöögiks tarbib ja siis musta, t6rva meenutavat kohvi peale lonksab. loodan sydamest, et tunnetan piiri, millest edasi enam ei jaksa. ja kui ei näe, siis loodan, et mul on keegi s6ber, kes ytleb, et nyyd aitab. puhka. samas, k6ik mu s6brad-s6brad on samasugused tööd rabavad ja unevajadust eiravad olendid.

hästi palju kardan, et ma ise ei näe, kui asi hakkab koledaks kiskuma. oehh...miks keegi ei öelnud enne syndimist, et elu raske on? :) sind lastakse kasvada umbes 10 aastaseks ja siis hakkatakse iga asja peale ytlema, et ahh, elu ongi raske. usun, et kes seda kuulsid esimesena kellegi vana inimese käest. kas siis enda vanavanemate v6i kellegi teise vanema generatsiooni esindaja käest.
nagu aitähh!
laske jah enne ilma syndida ja siis hakata selgitama olemise reegleid ja tingimusi.

-------------------

sam kinksis mulle kaelakee, mida pidin kandma, kui lähen spetsi kohvikusse rämekallist kohvi jooma - tegin seda. samas, kohviku otsimine v6ttis suht kaua aega. kallite koffarite leidmine pole probleem, sest helsingis on k6ik nad r6vekallid. murelapseks osutus seik, et koht peab spets olema.
leidsime kohe alguses yhe spetsi koha, aga kuna see oli esimene kohvik, kuhu sisse astusime, leidsime m6lemad, et tuleks edasi otsida ja mitte esimesse istuma jääda.

suht viga oli see. uue spetsi koha leidmine v6ttis meilt tubli pooltunni, julgeks pakkuda isegi rohkem. 45 minutit. yks koht oli ka lahe veel, aga teenindussysteemile ei saanud pihta.

ja siis me j6udsime sinna,

väike väike koht yhe hotelli all. isegi nime ei mäleta. kohvikus oli umbes 7-8 lauda. 3 neist m6nusas sumedas hämaras sopikeses, kus seinal aniikse raamiga peegel ja selle vastasseinas rookardinad. m6nusad, justkui antiikse lauaplaadiga lauad. istmete peal pehmed padjad.
k6laritest kostus mahedat muusikat. suht kaootiline muusikavalik oli, thouhg. kuid siiski kuidagi stiilne. esituses olid m6ned yheksakymnendate hitid, jazzu ja chillouti. v6ta sa nyyd kinni. suht r6ve kompott, eks?! aga see tundus k6ik nii loogilise ja sinnasobivana. see oli just selle koha muusika.

kohvikupidaja oli ääretult tore mees. askeldas ringi ja naeratas kogu aeg. yks s6bralikumaid ja sydansoojendavamaid teenindajajid, keda olen kohanud.
veider seik selle kohviku juures oli see, et aeg-ajalt käisid mingid inimesed ise leti taga kohvi valamas. algul ei saanud absull pihta, mis toimub, aga hiljem ( pikemate vaatluste järel ) selgus, et tegemist oli hotelli receptioni töötajatega.

istusime seal täitsa kaua. ilmselt mängis täitsa suurt rolli ka fakt, et väljas sadas ja meil polnud vihmavarju. siiski, koht oli tore. saime spets koffari, kalli kohvi ( hea latte oli, btw - 3.50 ? ), eluhäid muffineid ja m6nusa elamuse.

PS! vasak silm oli ärgates valus. peale peeglisse vaatamist selgus t6siasi, et jah, see on ka paistes.

Undone wishes to become true.

ma tahan kirjutada.

ma kunagi tegin seda.

see oli mu isa läpakas.

läpakat pole enam...kirjutist pole enam.

Jazzy autumn in Strange People.

atsihh!!!

ehk siis inimkeeli - tänane päev.

sygis on siis l6puks käes, mis tegelikult on ysna kaunis ja tore aeg. mis väheke muretsema paneb, on sygisele järgnev periood, mis kestab 9 kuud ja mida vanarahvas sitaks suusailmaks pidavat nimetama.

atsihh!!! damn, sygisega kaasnev vesine nina on saast.

täna viibisime orienteeruvalt kella 3ni välitingimustes. tegemist oli järjekordse challenge?i filmimisega, mis leidis aset ida-helsingis, kus suure osa elanikkonnast moodustavad venelased ja hiinlased. hästi kylm oli. päike kyll paistis, aga tuul oli,. nagu soomlased ytlesid - ihan syksy.

kui istusin, ootasin v6tte l6ppu, oli mul erakordselt hea meel, et production manager soovitas igaks juhuks lisaks paksule dresale kaasa v6tta ka tagi, sest seda läks mul vaja. ka salli. natukene tundsin puudust kinnastest, sest kui sa passid mitu tundi tuule käes, siis pole enam nii soe ja tore.

ja palun - what?s up with the bad service??? v6ttekoha lähedal oli yks hiina kiirtoitlustus koht, kus teenindajad karjusid inimeste ( v6ttegrupi inimeste ) peale, kui keegi tahtis nende so-called resto vetsu kasutada. samuti nad viskasid välja k6ik inimesed, kes parasjagu ei söönud ja niisama seal istusid. hästi ebameeldiv väike kriiskav naine oli. huvitav, kas nad ei m6ista, kui palju halba reklaami nad enesele sellega teevad? hmm...

arvan, et sinna restosse lähen kyll veel korduvalt tagasi....NOT!

täna nägin ka esimest korda, missugune näeb välja siis see, kui koeral on kyys tagurpidi läinud. iik...ei olnud tore pilt. tundub, et Axu ( koer ) suht piinles valudes, sest et iga kord, kui ta omanik ( peaoperaator ) pyhkis ta käpa pealt verd, koer niutsatas k6va häälega.

PS! tänane kokteiliretsept kahele:
* v6ta kaks nescafe kohvitopsi
*vala sinna fervexi pulber
*vala pulbrile peale kuuma vett
*sega korralikult, kuni pulber on lahustunud
*löö topse kokku ja tähista koos s6braga

Metsikud libiidod Rick?i majas.

margus juhtis mu tähelepanu eilsele vaprate ja ilusate seeriale, mille nimi jäi k6lama ka sissekande pealkirjas.

oleks tahtnud näha, millised need metsikud libiidod veel on ( kusjuures juhin tähelepanu sellelek, et neid on nimetatud mitu ). samas, vabalt v6iks see olla yhe uue mehhiko seebika nimi - metsik libiido. noh, sest et metsik roos ja metsik kass on juba olemas. ja reeglina on k6ik filmid, seriaalid ja muud loomad, mille nime järel on number 2 ( mis tähendab teist osa ) halvemad on eelkäijast.

----------------

ma ei ole nagu teised. keegi ei ole nagu teised. nad on ise. need, kes nad on. meil k6igil on ilusad ja koledad vead ja naljakad vidinad, mis muudavad meid huvitavamaks. nagu huvitava oksakohaga puu v6i roosa taguotsaga paavian. ka tema on ilus. kellegi teise paaviani jaoks.

inimene on nagu paavian, ainult tähelepanu t6mbamiseks ei lehvita ta punaseks värvunud kannikaid, vaid naiste puhul punaseks värvitud huuled, meeste puhul ehk uus punane sportauto.

ja kui me yritame endas kiivalt varjata midagi v6i muuta v6i millegi kohta valetada - ega see ju ei v6ta meil neid vigu kyljest ära. huvitava oksakohaga puu on k6dunemiseni samasugune huvitava oksakohaga puu. ja miks inimesed tahavad olla paremad, kui nad on? kas latt on nii k6rgele aetud, et selleks, et olla, tunda end täisväärtusliku inimesena pead ennast peitma, katma ja muutma? kaotama isikupära ja saama osaks hallist massist?ökk!!!!
ehk kahetsema isegi seda, et oled syndinud? milleks?

m6tlesin hästi palju elatud elu peale ja sellele, kuidas vahel inimene ei tunne ennast täisväärtuslikuna. oi kui palju olen ma tundnud end alaväärse ja andetuna. eriti tugevalt ylikooli ajal, kui sind ymbritsevad andekad, ilusad ja tohutult toredad inimesed.

sellel, kuidas aeg läheb ja sa ei saagi aru, millal oli see hetk, kus sa midagi käest lasid...kuidas inimesed helistavad sulle synnipäeval ja soovivad 6nne. isegi need, kes muidu su vastu aasta aega huvi ei tunne ( selle m6tteaine systis mulle margus sisse ). nad soovivad sulle 6nne syndimise puhul. aga mis siis, kui sa poleks kunagi tahtnud syndida? siis k6lab 6nnesoov ju lausa m6nitamisena - palju 6nne, et sa syndinud oled!!! no mida?!

vahel tekitab alaväärsustunne vastikuid emotsioone - mis me valetame, kogu aeg tekitab vastikuid tundeid ju. sa istud telekat vaatama ja m6tled, et miks ma istun, viskan ju aega maha. peaks ikka midagi tegema. aga kas see teeb sind paremaks ja rohkem inimeseks, kui sa kogu aeg ringi rabeled???

haige on see maailma...ja need asjad, mille nimi on inimene. ta m6tleb selgelt liiga palju. ja tegelikult, kui hästi ringi vaadata, siis alaväärsuskompleksi tekitamine ( inimesed sisendavad seda endale ) ja selle p6demine on tahtlikult saadud pseudoprobleem.

-------------------
täna on lihtsalt selline päev, kus ma olen melanhoolne.

tundus, et see sobib täna siia nagu rusikas silmaauku:

-Did you hear about the rose that grew from a crack in the concrete? Proving nature's law is wrong, it learned to walk without having feet. Funny it seems, but by keeping it's dreams, it learned to breathe fresh air.
Long live the rose that grew from concrete when no one else ever cared. -

------------------

selline naljakas päev...

PS! ma ehmatasin oma lauluga marguse yles nii, et tal v6ttis enda positsioneerimine aega ( ehk inimkeeli, ta ei saanud halligi aru, kus ta asub )

I know they care.

kaootiline kuupäev täna - eksole?!

naljakas, kuidas m6ni täiskasvanud inimene ei saanud aru, et päris lennukitega pole m6tet majadele otsa s6ita. kujutlen vaimusilmas, kuidas pisike osamake lapsena legoklotsidest pilvel6hkujate ja mudellennukitega seda aastaid enne korda saatmist harjutas.
katastroofist räägiti ju palju. olen täiesti kindel, et ka täna kajastatakse seda uudistes. veider on ka fakt, kuidas erinevad v6imumehes sellest omamoodi kasu l6ikasid ( bush kasutas seda syndmust oma valimiskampaanias ) ja kui paljud inimesed järsku milleski syydi hakkasid olema.

mis aga eesti inimese jaoks v6ibolla isegi jubedam oli, rohkem m6tlema pani ning m6ne elu pimedaks tegi oli metanoolimyrgitus.

lugesin selle kohta Versuse 6.01.2005 andrei hvostovi poolt kirjutatud juhtkirja "6igus käituda lollisti", kus käsitleti ka aasias toimunud tsunamikatastroofi. tuleb t6deda, et inimene on loll ja saamatu ja loodab liiga palju k6rvalisele abile. miskipärast meeldis mulle järgn ev l6ik:

"Teine Eesti mürgitas end New Yorgi katastroofi ajal metanooliga. Esitati ka vihaselt küsimus, et miks valitsus ei võtnud janustelt valeviinaga pudelit käest. Nüüd siis sattus esimene Eesti Kagu-Aasias tsunami kätte. Kõigil soovitati kodumaale naasta. Pühendunud puhkaja ei kiirusta siiski tagasi. Särav päike ja soe meri on endiselt alles. Puhkuse eest on makstud täiega. Taudide oht? Eks siis paistab, kui koolera käes. 

Küll valitsus abi orgunnib."

----------------

m6tlesin eile enne uinumist, kui hea on, kui sul on s6brad, kes sust hoolivad. ja sellele, et k6igil ei ole niisuguseid inimesi, m6nel pole yldse s6pru, mis on eriti kurb.

päeval, kui me ( mina ja karu ) soome tulime, tulid kyka ja sam meid sadamasse ära saatma - hästi tore neist. viskasid veel nalju seal meiega ja nöökisid niisama, nagu avm-ile kohane :) siis sam v6ttis kotist mingi h6bedase karbikese ja ytles, et tal on mulle midagi...lihtsalt niisama. see oli pisike karbike täidetud kohvipuruga, kus sees oli pronksikarva kaelaripats ja karbikaane peal kasutamis6petus, mis ytles:" kasutamisjuhend: sa v6id kanda seda siis, kui sa jood kuskil elulahedas kohas roppkallist kohvi."

ja siis karbi p6hja oli ka midagi kirjutatud, mida väga ilusat....aitäh sam!!!

tundub tavalisena, eksole?! aga see ei olnud seda. yldse mitte...see oli midagi väga erilist.

PS! margus karu peab varsti yles laulma ;)

Back where we started from.

raske on olla tagasi. vaadata neid samu inimesi ja olla ise seesama soomes töötav noor.

eesti oli tore - k6ik selle juures oli tore, kui välja arvata 2 päeva kestnud tohutu migreen, mis aeg-ajalt l6i silme eest siniseks.

tagasis6it oli ka omaette seiklus...kuna katamaraanid ei s6itnud, siis sai tulla suure laevaga. naljakas oli loksuda mingi asjaga 3,5 tundi soome. kuigi, tuleb t6deda, kuidagi päris tunne oli. noh, et oleks justkui reisinud.
istusin seal v aikselt ja vaatasin ringi, kui palju purjus 6llekärudega soomlasi seal ringi tuikus. ja mitte yldse mehed, v6i noored, aga k6ige hullemad olid nii 65. aastates naisterahvad. t6esti,katsugem säilitada mingigi väärikus. ja kohe, kui laev liikuma sai, kuuldus baarist karaoket laulvate ( ma ei nimetaks seda laulmiseks, kuid siiski ) soomlaste jorinat - nad armastavad vist hirmsat moodi seda masinat.

teel p6dramaale lugesin "sirpi". kysimus - kas olev remsu on loll v6i lihtsalt ei taju teatud asju? ja kuidas saab selline mees, kes ei m6ista, kes "maleva" filmis jutustaja rollis oli, loenguid lugeda ylikoolis? kus siin 6iglus on? samas, pole m6tet noori filmitegijaid hukka m6ista. see, et "malev" natukene teistest filmidest erines, ei tähenda see seda, et ta oli saast. jah, seal on vigu, aga just vead on need, mis 6petavad.
siinkohal tsiteeriksin veidi hr. remsut.

"Ühelt poolt võtame (paljud inimesed võtavad) asja sügava austusega: iga uus eesti mängufilm on automaatselt meie kultuurilukku jäädvustuv artefakt, selle tootmist ja näitamist ümbritseb meedia põrgulärm, mille paistel on mõnus tegijatel oma tunnustusiha rahuldada. Teiselt poolt pole postmodernistlikul innovatsiooniajastul mingit esteetilist hierarhiat, kellelgi pole õigust hakata ilmeksimatuks maitsekohtunikuks, igaüks võib kuulutada, et näiteks mulle see asi kohutavalt meeldib, ning sellise hüüdja hääl on igati aktsepteeritav. Tehnika poolest võib hulga mängufilmi valmis treida kes tahes, olgu ta sant või saks, peaasi et leiab üles nupu, kust kaamera käima pannakse. Ja poolprofi kaamera saab varsti osta juba töötu abiraha eest. Mis siis muud kui filme tegema ja autoriteetide vastu mässama!"

-kas on ikka nii?-

"Alustame ikka aabitsast, eks ole? Arhetüüpset kangelast ei ole, seda on meelega välditud, ja seesugune kavatsus on mõistetav. Ent arhetüüpne kuri on olemas: vallutajad, kes kehastuvad vend Wismuthis (Mait Malmsten) ja eriti mentor vend Wolframis (Üllar Saaremäe), aga ka  foogt Hippolytis (Märt Avandi) ja piiskop Albertis (Raivo E. Tamm), kusjuures kõik osad on lahti kirjutamata."

-kas härra ei suuda karakteri tegevusest ja olekust midagi välja lugeda?-

"Kes on Jutustaja, see ei selgu ? ja nõnda ei tohiks. Kas ta on Uru mõnes oma uues elus? Autor? Ajaloolane (kuna tarvitab tänapäeva fraase)? See on elementaarne tõde, et anonüümne Jutustaja ei ärata usaldust, ka Jutustajale tuleb anda CV, tema kõigenägemist ja kõigeteadmist põhjendada."

-nagu, dooh, vana Ilge on jutustaja, kes peale uru surma jooma hakkas ning kes jutustab kogu seda lugu oma surivoodil-

"Kas võib olla poolprofessionaalseid filme, mille läbikukkumist saab põhjendada väikese eelarvega? Ei, nii lihtsalt me endale auku pähe rääkida ei lase!
Proff ei laseks ajaloolist kostüümidraamat väikese eelarvega käiku, “Maleva” puhul on meil tegemist riikliku amatöörfilmiga.
Lõputiitrid on hästi pikad ja põhjalikud. Terve leegion inimesi ja asutusi on ära teeninud tegijate tänu. See suur aitäh mõjub antud kontekstis pilkamisena ning saavutatud tulemuse puhul üsna kavala süü enda kaelast ära veeretamisena: see patt, et midagi välja ei tulnud, jääb teie hingele, kallid käikulaskjad, toetajad ja finantseerijad. Näiteks leiab märkimist, et stsenaariumi kirjutamisel on osutanud abi need, need ja need inimesed, kes minu teada asja tunnevad. Kahtlen, kas nende nõu kuulda võeti või sellest aru saadi."

-aga miks mitte? nagu näha, mingil määral siiski 6nnestuti ajaloolise draamaga. ja just sellises zanris 6igustab käesolev linateos ennast ära. aga remsu, tee paremini,mitte keegi ei pane sulle kätt ette ju.-

"Meie meedia suunajatel on kombeks varjata luhtaminekut holla-laa-glamuuritsemisega ja näitlejate etteupitamisega. Aga sedapuhku ei ole ühtki õnnestunud osatäitmistki; eks näis, mis käte puhtakspesemiseks ette võetakse.
Mis võiks õigustada sellise filmi tegemist? Tulevik? Et kunagi saab poistest asja, ja siis on “Maleva” käikuandmine põhjendatud. Tean paari juhust, et autorid (Andrei Tarkovski, Mati Unt jm) on häbenenud elu lõpuni oma debüüti, pidanud seda prostitutsiooniks (nende sõnastus). Kui vette uppuma visatud noortest kineastidest tõesti kunagi asja saab, võlgnevad nad tagantjärele hinnangu, mida nad siis ise “Malevast” arvavad.
Vahel on tunne, et keegi kohutavalt soosib litsfilmide tootmist Eestis. Pärast “Malevat” tõuseb varasem rämps koha võrra ettepoole, näiteks viimaselt eelviimasele, eelviimaselt eeleelviimasele ja nii edasi ning nende tegijad saavad end õigustada: näete, teie ütlesite minu filmi puhul, et hullemini enam ei saa, aga sai küll."

-kas t6esti tahab herr remsu väita, et näiteks "täna öösel me ei maga" oli parem film????-

tundub veider, kuidas nii haritud mees räägib nii vastuolulist juttu ja ei suuda näha asjade taha. ma juba mainisin korra, et filmil on ka oma vigu, samas, ma annaksin au nendele meestele, kes sellise asjaga, nagu "malev" maha said. väikese eelarvega...ja loomulikult on k6ik need l6putiitrites olnud inimesed tähtsad, sest ilma nendeta ei oleks ka filmi...ja k6ik nad tegid seda puhtast r66must, ilma tasu kysimata.

PS!kuulsin meie loovus6petuse loengust. kas oleks liig, kui naeraksin sellise asja peale???


 

Oh seda ootusärevust...

homme ma saan koju. sinna, kus k6ik on oma, aga kuidagi teistmoodi. armsam. armasam, kui enne äras6itu.

ei teagi, mis tunne mind valdab. selline äraolev ja ebakindel. olen nii kaua oodanud kojus6itu, aga nyyd on nagu selline leige tunne, mis vaheldub tohutu muserdustunde ja igatsusega. naljakas, polegi varem ennast nii tundnud.

teate, kui raske on kingitusi osta?!
karul oli ka raske.
ja ma pole siiani veel kunagi oma elus nii palju raha pannud kingituste peale. pole oluline, milline see summa oli, aga ääretult n6me oleks see, kui inimesed hakkavad vinguma oma kinkide yle. eriti raske on perega....no mida sa neile viid? oleksin tahtnud isale yhe ajaloolise raamatu viia, mis räägib teise maailmas6ja asjust. hästi tore ja informatiivne oli, aga maksis sama palju, kui mu mantel, mis ei olnud ka odav. ja nyyd ma ei teagi, kas k6ik on ikka piisavalt hea jne. oehh.
minu yks puudusi on see, et mulle m eeldib kingitusi teha. sageli ei vaata ma ka hinda ja nii m6nigi kord olen teinud kingitusi, mis tegelikult mulle yle j6u käivad. mulle lihtsalt meeldib inimese peale m6elda ja siis midagi just nii temalikku talle viia. see on nagu eksam, kui hästi ma kedagi tean. näiteks, tean, et kati läheb absoluutselt keerdu ja täpiliseks, kui näeb, mis ma talle viin .... :) ma tean, et ta teeb seda ja on 6nnelik.

istusin marguse k6rval autos. mina olin roolis ja margus minu k6rval. vaatasin seda inimest, kes minu k6rval istus ja sain aru, kui kallis s6ber ta on ja kui palju ta mind on välja kannatanud ja ma ei kujuta ette, mida margus tegema peaks, et ma teda vihkama hakkaksin. ilmselt on ta ka kursakaaslane, keda ma ehk k6ige paremini tunnen...samas, sami tead ka suht. ytleme siis nii, et kursa poistest :)
ja täheldasin seda, kui väga me k6ik oleme kasvanud ja rohkem inimesteks saanud ylikoolis. natuke on kahju ka, et inimeseks saamine kätte j6uab. lastel on k6ik palju selgem ja lihtsam. igale asjale on seletus. samas, ega sa ei saa ju elu seisma panna. v6i noh, tegelikult saab, keeldud lihtsalt m6istlikust jutust....aga kes seda tegelikult tahaks?!

mulle tehti kaudne abieluettepanek, mis hirmutas mu pooled närvirakud surnuks. t6epoolest. ma natukene uurisin tagatausta, et kindel olla, kas tegemist oli naljaga. selgus t6siasi, et väga nali see vist polnud, samas midagi konkreetset ka polnud. ja teate mis, ma kardan, kui see inimene mulle päriselt, täiesti t6siselt ettepaneku teeks, siis.....siis ma kardan, et ma ytleks jah. ja ma t6esti kardan seda. mis must siis edasi saab?

ja ma luban jim, räägin sulle K-st....sa pead kuulma temast.

PS! margusel on nyyd palju hästi m6nusaid pusasid.

When the night has come.

hästi tyytu on see, et aeg lausa venib, kui ootad pikkisilmi midagi.
mhmhh...une puhul kehtib see ka.

kuna und ei tule, siis igasugused muud m6tted hakkavad tuure koguma, mis ei lase kuidagi uinuda.
hakkas huvitama nimelt t6ik, et mille paganama pärast inimesed yldse blogi peavad?!

on see tähelepanu vajadus? enese näitamine? millegi talletamine enese tarbeks ja ainult virtuaalsel kujul vaid sellel haledal p6hjusel, et ei viitsita vanamoodsal viisil paberile kirjutada, mis iseenesest on palju käredam ja isikupärasem viis asju talletada. palju huvitavam oleks lugeda hunnikute aastate pärast paberilt seda, mis kunagi kirja pandud, kui mingilt helendavalt ekraanilt. mälestused on soojemad ja minu meelest on paber ja tint see 6ige asi.

samas, päevikut v6ib t6lgendada igati. m6ne jaoks on päevik see, kuhu pannakse kirja k6ik intiimsemad asjad ja tunded....m6ni kirjutab sinna m6tteid, m6ni lihtsalt möödunud päevast, et hiljem midagi meenutada, m6ni selleks, et pop ja noortepärane olla...m6nel pole midagi paremat teha. ja siis on veel need inimesed, kes lihtsalt kirjutavad. niisama lihtsalt. mis iganes m6te pähe toob v6i mida tunne tahab välja öelda ja teistega jagada.

blog pole kidlasti koht, kuhu sa v6iksid oma k6ige salajasemad saladused kirja panna. v6i noh, sa ju v6id, aga mis m6te on siis saladusel, kui kes iganes seda lugeda v6ib? mis siinkohal tuletab meelde, et miks me yldse loeme kellegi teise blogi?
et teada saada, mis toimub ta elus? kuidas ta s6nadega ringi käib? sest meil on igav? v6i mis tahes muul p6hjusel, eksole ju nii?!

m6tlesin hästi kaua, blogi pidamise pointi yle. minu jaoks on see midagi sellist, mis aitab ennast s6naliselt välja elada. sul kujuneb paratamatult mingi stiil. leiab mingi uue v6tme ja mooduse emotsioonide välja valamiseks v6i maailmavaadete esitamiseks mingil justkui varjatud, kuid samas nii ilmselgel moel. blog on eelk6ige enda jaoks, v6i siis millegi välja ytlemiseks, ilma, et sa peaks kellegagi vaidlema. loe kui tahad. ja kui ei taha, siis minul on sellest ka kama kaheksa. sa v6id n6ustuda kellegagi ja vaielda sama m6tte yle. blog paneb m6tlema ja see on täiesti s6ltuvust tekitav.

ei taha teada, mis teiste elus toimub ( va. juhul, kui keegi mulle väga kallis on kaugel ja ma tahan teada, kuidas tal läheb) ja ei loe bloge sellepärast, et mul on igav. ma kunagi ei tee seda siis. on lihtsalt ääretult huvitav vaadata, kuidas keegi kirjapildis suudab endaks jääda ja see on tore, kui sa leiad ka kirjapildis sellele inimesele nii ainuomaseid punkte. ja see, kuidas keegi s6nu ritta seab on kunst omaette. ja iga kirjanik on ainult oma nägu. ta v6ib olla sarnane kellegagi, kuid identne mitte kunagi.

ja lugedes kellegi blogi leian end tihti ette kujutamas seda, kuidas autor oleks kirjutatu häälega välja öelnud. intonatsioon, hääle tugevus....k6ik sellised elemendid. ja vahel on see naljakas ning vahel sa suudad seda ette kujutada, sest v6ibolla sa tead autorit nii hästi.

PS! ära mine pool tundi peale musta kohvi joomist trenni tegema - ei ole hea m6te.
PPS! lahja kohv on hullem, kui soe piim meega: ökk.
PPPS! liigne m6tlemine ja jäätis on kurjast.

Päev...

käisime helsingis.

yks laev pidi meid peaaegu kurdistama.

mina ja karu ja karu 6de ehmusime...k6vasti....me karjatasime.

j6ime "ursula?s" kohvi. see on väärt koht.

PS! kuldsete peugeotide juhid on toredad, nad lasevad su enda ette, kui vasakpööret sooritad. vähemalt need k. peugeotide juhid, kes iso omena keskusest välja s6idavad. noh, yks oli.

Don?t tear us apart, Blues!

täna oli päev, kus me olime karuga 6nnetud, sest yks meie lemmikmängijatest läks ära. karu sai tema viimase nalja osaliseks, mina olin samal ajal poes ja imestasin, miks teatud hygieenitarbed on soomes selgelt ylehinnatud.

naljakas, kuidas inimene saab täiesti v66rast persoonist hoolima hakata. v6ibolla polegi siis k6ik julmad ja yksk6iksed.

olen napisa6naline täna.
karu 6de tuleb kylla - taina ytles, et sellel puhul v6ime tema toast syya ära k6ik maiustused :)
meieni j6udsid ka "maleva" esilinastuse kutsed - r66mustas väga...ja karu sai yhe koleda mehe pildi, mis lihtsalt saadeti talle, sest taheti teada, kas selline aadress eksisteerib, kus me oleme.

käisime paadisillal päevitamas tund aega. pidime olema tavalise puitp6randa peal, sest mingi suvaline tädi oli h6ivanud meie teki ja magas seal peal nyyd. mis ta m6tles huvitav?! oh, tekk, aga miks mitte lamada selle peal...mis sest, et see ei kuulu mulle.... ?!
rääkisin samiga.
soome kalad on lollid, viskasime neile kuiva heina vette ja nad läksid selle pärast kaklema. arvasid ilmselt, et see v6ib toit olla. :)

saime kiidus6nu, kui kiiresti oleme 6ppinud soome keelt.

mona lisa naeratab endiselt, vaatasin igaks juhuks järele.

PS! audio+visuaal= kuulsime tuhmi matsu ja vaatasime yles ja nägime, et mingi kulliline oli vastu akent lennanud. ta jätkas oma lendu.

The Day with Sun and Cinnamon Cake!

vahel on kohe selline tunne, et elu on ilus, kuigi tegelikult sa tead väga hästi, et on palju asju, mis sind seestpoolt nokivad nagu kotkad raibet. aga sa eelistad endale valetamist, sest tead, et alati saab hullem olla.

oli ilus päev.

m6tlesin täna hästi palju s6prade, pere, enese, värske 6hu ja sinise taeva yle. ja selle yle, et kuidas saakski midagi valesti olla, kui k6ik näib nii hea. samas jällegi, öeldakse, et vanarahvas pidi jubedat moodi tark olema. ytlesid nad ju seda ka, et k6ik pole kuld, mis hiilgab - on veel kassikuld ja kard ja teemantid ja rubiinid ja k6ik need muud asjad...ja lumi päikese käes. aga noh, see ei olnud ju point tegelikult. point on see, et t6esti t6esti, k6ik mis pealtnäha hea, ei pruugi seda olla. minu keskpäev oli hea.

on soe. 20 soojapygalat, kui täpsem olla. veidi yle kahekymne aasta vana inimene jalutab raamat käes paadisillale. yks tema s6ber on jätnud sinna teki, et see inimene saaks selle peal lesida. tal on lilleline 6lapaeltega pluus ja valged, 6hukesest puuvillasest riidest p6lvpyksid, tumesiniste paeltega, aga triibulise tallaga plätud ja raamat. paremas käes. ta on naissoost. j6udnud paadisilla l6puni ta naeratab ja vaatab merele. yks kaater s6idab mööda. tuult ei ole. möödunud vees6iduk tekitab yhtlase intervalliga randa loksuvad lained. kuidagi rahustav on k6ik. ta vaatab kella ja teab, et tunni aja möödudes läheb ta tagasi tuppa.

ta viskab k6huli, kerib pyksisääred yles ja hakkab raamatut lugema. peagi muutub see igavaks ja ta keerab selili. käed paneb ta pea alla. ta hingab sygavalt ja teeb silmad lahti. natuke valus on vaadata, sest taevas on nii sinine ja päike on nii ergas. ja ta nagu m6tleb ja nagu ei m6tle ka. natuke uni tuleb. natuke igatsus s6prade ja pere järele, natuke suve järele. tal on hea meel, et tal on palju s6pru ja ta m6tleb nende peale. peatub iga yhe juures ja meenutab sellest inimesest ainult temale omaseid jooni. naeratab. see on selline äratundmisnaeratus. ta vaatab veel taevasse ja talle tuleb meelde see, kuidas talle yks s6ber, keda kutsutakse looma nimega seletas eelmisel päeval, miks taevas on sellist värvi. järsku m6istab ta, et pole paadisillal enam yksi. mingi blond, lokkis juuste ja päevitund kehaga umbes 40. eluaastates naine on teises paadisilla otsas. möödub 25 minutit, naine on ikka seal. ta ei tee midagi. vaatab ainult mere poole. ei tea, kas ta kartis Teda?! ei saagi teada, sest neiu paadisillal ei tundnud, et ta tahaks v66rastega s6bruneda. ta keeras ennast jälle selili ja m6tles edasi. siis tuli meelde, et kell on ilmselt palju. oligi aeg. aeg tagasi pruuni majja, pruuni tuppa minna. ja ta t6usis ning läks. raamat paremas käes. see inimene paadisillal olin mina.

ja mul on t6siselt hea meel, et mul on sellised s6brad, nagu mul on ja et nad arvavad, et ma olen tore :) ja ma kirjutasin täna karule natukene tema iseloomuomadustest. tegin kaks listi: little white lies about boy called margus karu ja kogu t6de margus karust. esimene nendest tuli pikem ja kui margus luges neid, siis ta naeris hästi palju. tundub, et tal oli l6bus.

kui me ujuma läksime, ytles margus mulle, et "lihtsalt, et sa teaksid: sa oled teinud siin oma elu parimad naljad ja vahel on mul kahju, et ainult mina neist osa saan"

enne ujuma minekut ma näitasin talle oma nägemust viimasest purjus tydrukust peol, kes ei teadnud, et kostyymipidu jäi ära ja tuli ikkagi kostyymis ( v6imlemismatina )ja on tohutult purjus ja arvab, et see, mida ta praegu teeb ei ole mitte enese väänamine, vaid seksikas tants.

margus karu naeris....hästi palju.... :)
ma näitasin seda peale trenni j6usaalis....jah, ma olin v6imlemismati sisse mässitud.

karmo on....noh, siin ja....ta on karmo.

ja täna nägin ma, kuidas veealuseid v6tteid tehti basseinis. kahju oli operaatorist, kes pidi ikka päris kaua vees ligunema. aeg-ajalt ta hyydis, et ta hakkab vanainimest meenutama, mille peale rezissöör naeris. meie v6ttemeeskond on tore :)

PS! ballett ei sure iial...ka basseinis mitte ( täpsustusi kysida karult )

The Next Day!

eks k6ik on alati ilusam, kui on, mida oodata. isegi rohi tundub rohelisem ja lilled l6hnavamad ja päike kollasem ja....ja kui inimestel on, mida oodata v6i mille nimel elada, siis on nad ka rahulikumad ja 6nnelikumad. k6ik ootavad midagi...mina ootan ka...ja pean pettuma.

vahel tuleb ka pettuda. m6tlesin, et vaata, maailma ajaloos on palju olnud pettumisi. s6ja ajal oodati valget laeva - ei tulnud; jumala poeg ( loe: jeesus kristus ) päästis maailma - ei päästnud ju, muutis ainult; jänes kaotas v6idujooksu kilpkonnale ja lisa simpson ei saanudki j6uludeks poni, ka järgmisteks mitte. pettumus k6igile.

vahel on pettumine kergemat laadi, teinekord jälle selline, et tahaks maailma kuradile saata ja ise hakata reegleid kehtestama. mida rohkem sa ootad ja loodad, seda suurem on pettumus, kui see v6i teine tulemata jääb. sellepärast ongi lihtsam elada, kui ei loodeta midagi. ollakse eelarvamustevaba ja k6ikidele v6imalustele avatud. aga kuidas saab olla nii, et yldse ei looda midagi? mis m6ttega siis yldse elatakse? ei oota järgmist päeva ja ei looda, et see on parem v6i kui v6ileib on teel laualt p6randale, siis ei looda, et ta kukub v6ipool ylespidi?
väikestest lootustest koosneb elu...samas, ikka on lihtsam olla, kui ei loodeta kogu aeg midagi. sest, vaata, kui sa ei looda ning ei eelda midagi, siis sa ei saa ka pettuda - loogiline.

vaatamata sellele, et inimene teab, mida lootus endaga kaasa toob, on ta vaid yhiskonnas loksutatud värdjas, kellele meeldib märtrit mängida ning enesele piina valmistada. ikka loodab. ju siis m6ni asi on väärt lootust ja m6ni pettumus on väärt emotsioon, kui lootus eritab piisavas koguses 6nnemolekule kustutamaks pettumust.

ja mis jutt see on, et lootus surem viimasena - ei sure. viimasena surevad cher ja prussakad.

PS! see s6na oli PAROODIA! ( yldinfoks: et ma seda s6na ei peaks terve päev meenutama, sest vahel on nii, et isegi lihtne s6na ei tule meelde )

ja karmo on nyyd siin.