neljapäev, 29. detsember 2005

Koosolekust sai laulupidu.

lumi on tore. pime linn tuledesäras on tore. -12 kraadi on ...emm...külm.
samas, seistes seal keset langevat lund tugevnes kihk minna ujuma, helesinises ja soojas vees...kuskil, kus päike paistab ja on soe ....ja kus liiv on kuum...võibolla tähemärkidel siiski on mingi tähendus? eino, selles suhtes, et kui ikka oled sündinud suvel, siis kannad endas suveverd.


-----------

ma lihtsalt armastan oma tööd. selle asemel, et koosolekut pikalt pidada, saime teada, et ohoo, mina ja K. peaksime hoopistükis minema üle kaema Harlem Gospel Choir?i kontserdi estonia kontsertsaalis. väga uhke oli. inimene, kellega inteka tegime oli ääretult särav, noh, nagu need usa inimesed ikka, eksole. ja need hääled olid võrratud.

kusjuures, veider, aga tõsi, kuid need lauljad suutsid tuima eesti rahva istmetelt püsti ajada ja tantsima/laulma panna...mhmhh...uskumatu. samas oli ikka ja endiselt neid, kes tuimalt passisid ja siegi ei plaksutanud.

huvitav, kuidas oleks tõeline ateist seda kontserti vaadanud/kuulanud? selles suhtes, et ma ei väida, et ma olen usklik inimene, samas, täielik usuvastane ma ka pole...huvitav küll, mis ateisti peas võis liikuda, sest kontsert oli siiski täis usku ja jumalasõna.

Igatahes, ma lihtsalt jumaldan oma tööd :)

PS! kui lähed kohvi tooma, siis vahel on targem seda salaja teha, sest muidu võid saada hunniku tellimusi kaasa.

esmaspäev, 26. detsember 2005

...ja ülemvõim on jõuluprael.

eile leidsin ennast kaalutlemast jõulu tähenduse üle ( nagu uilmselt juhtub meie kõigiga sel ajal ). jah, no jõuludest on saanud kommertspüha, kingituste ja reiside ja muu materiaalse võidukäik. aga samas, kui isegi kunstlikult ei tekitata päevi, mida tähistada ( aastapäevad, sünnipäevad, jõulud, aastavahetus, kellegi surm, sünd jne ) siis olekski kõik inimesed mornid. ei viitsitaks millegi nimel rabeledan ja vaeva näha. arvan, et jõul on minu jaoks selline aeg. aeg, mille sa tekitad selleks, et perega koos olla, kingitusi pakkida ja kellegile nendega rõõmu valmistada, lihtsalt küünla, mandariini ja kuuselõhna aeg. selline rahulik närvide puhkamise aeg.

rääkisin eile inimsega, kes jõule ei pidanud. ei kodus, ei sõpradega. ta magas kodus ja lüluias telefoni välja ning oli üleüldse kuidagi kibestunud ja arvas, et jõulud on mõttetud, samuti nagu süniipäevad ja muud koosistumised. huvitav, mis sellest inimesest saab? kui kiiresti ta depressiooni langeb ja elurõmmu täielikult kaotab??? kui sul ei ole absoluutselt mitte midagi, millel oleks mõte, siis miks sa üldse elad?
hästi kurb oli vaadata seda muidu hästi vahvat inimest. ta oli õnnetu. ja mitte üldsegi selle üle, et ta jõuluajal üksi oli, vaid selle üle, et tõesti, millelgi pold enam tähtsust. hirm tekkis. päriselt.

------------------

kodus on nett kadunud ja see on täielik pain in an ass. pean vaikselt nuiama ema, et kas ma sinu töö juurde saan tulla....nõme nõme nõme.

Aga siiralt, lumist puhkust kõigile :) !!!!

kolmapäev, 21. detsember 2005

Jõul on jälle kõikjal.

igal pool nagu kaubamajades ( lootes saada süüa ja täiesti pahaaimamatult astudes mingisse kaubandskeskusesse, kus ka toidupood, sain tunda, kuidas jõul on sinna jõudnud just sellea, et ühe neetud salatikarbi pärast tuleb sabas seista ligi 15 minutit, kui mitte rohkem, tekib suur tahtmine salat tagasi letile viia ning nälgida senikaua, kuni jõulud läbi saavad, rääkimata veel jõuluostude tegemisest - kommerts möllab! ), tänavatel ( suurte kottidega ja punaste põskedega inimesed, kes rmurelikult ringi tuiskavad, peas ainuke mõte, kuidas ruttu oma ostud teha ja siis koju pakkima saab ), koolides ( seal on vaheaeg ), ilmastiku suhtes ( lumi tuli ), hõõgvein näitab oma olemasolu aina enam ja piparkoogilõhna hõngub siit-sealt....ja kingitused.

Eile oli kursa jõulupidu, mis andis lihtsalt nii palju positiivset energiat, et oleks võinud joosta terve ilma läbi. jõuluvana oli suppper - nii mõnegi musi eest sai tema käest ka kinke. müstilisel kombel väga volmerit meenutanud onkel, kuid kui pakk tuli volli nimele, siis volli oli keldris :)
sai vaadatud meenutusi esimesest kursusest ja niisama plämatud, jõulutoitu söödud ja mõnusat ( esimest korda sel aastal - JÕULUTUNNET tuntud ) Siinkohal, suur aitähh K. vanemad!!!!

meie K. ga tegime palju...koorisime kartuleid, mina tegin küpsisetordi, koristasime, kaunistasime toa, süütasime küünlaid ning tulejumal ( aka mina :P ) tegi kaminasse 2 minutiga tule. Rassitud sai tublisti, hiljem läksime ülejäänud rahvale rongi vastu läbi metsa.pime ja lumine ja müstiline mets.

tänu ühele kingitusele peab vist hollandi ( saksa ) keele ära õppima, sest üks film on hollandi subtiitritega :D siinkohal tänud mido ja muigo - 2 päkapikku.

--------------

täna veel viimased pingutused tööl ja siis 2 päeva puhkust, jumal tänatud...ja siis jälle uue hooga töötama.

pühapäev, 11. detsember 2005

Sleeping 8 hours a day is blessing!

uni uni uni uni uni......jeeeii...ma sain lõpuks magada üle 8 tunni.ja see oli niiii hea. ja nüüd jälle nats sellist aega, kus pole mahti magada.

-------------------

laupäev oli tegus päev - karuga reportaaž, minu promoklipp ja siis mõni tund piltimist karuga. See oli kift. K. oskab ilusaid pilte teha ja tema õde suudab minust midagi ilusat teha...mhmhh.....kipa oli.

aga tegelikult tahaks eestist minema mõneks ajaks.aastaks või nii. Läheks ehk õppima kuhugi või nisama ära.....päikest ja uut keskkonda ja uusi sõpru ja tuttavaid....ja üldse on viimasel ajal tunne, et aeg lipsab käest ja ei jõua nagu suurt midagi korda saata.

--------------------

pühapäeviti tööle minek peaks olema keelatud!!!!

pühapäev, 4. detsember 2005

Go lose your wallet in Germany!

Baltic Event sai lõpuks läbi. Iseenesest lahe üritus, aga see jama erinevate külalistega tappis viimasedki närvirakud. nagu palun, eelmisel õhtul kaotad sa rahakoti, järgmisel päeval oksendad verd ja keeldud kiirabi kutsumast ja tahad, et ma su avalduse politseisse viiksin!!!!! loodan, et see tüüp peab homse hommikuse lennu kodumaale vastu....don?t u die on me!

-------------------------------

veider tähelepanek veel sellest, et miskipärast kõnetasid kõik festivali inimesed, kes mind ei tundnud jänksiks, ehk siis mu hüüdnimega. naljakas. nüüd ma siis tean - olen tuntud festivali inimeste hulgas kui jänks ja mitte helen :)

-------------------------------

peaks leidma muuhulgas ka aega minna mõnda pöffi filme vaatama. välja teenitud pöffi filme.

PS! tõenäoliselt esimene päev mu elus, kus ma nii mitmel korral põsemusi õnnelikuks omanikuks saan.

esmaspäev, 28. november 2005

Uneskõndijad vallutavad sõpruse.

eile oli Sleepwalkersi avamine...nu vott. eesti filme sai vaadatud. kokkuvõttes oli lahe, aga mingil hetkel tundus, justkui kõike seda eesti filmi on nati palju. meeleolu tõusis viimase filmiga Meister. see oli tore, tõsieluline.

"pealepidu" toimus ingliteklubis. väike,naljakas,punane koht. oli diil, et kyka mängib plaate,kuid mingil hetkel hüppas pulti mingi väliskülaline,kes hakkas india sugemetega träna laadset asja meile kõllidest helilainetena väljutama. jõin suht kiiresti ja palju,et muusika kuulatavaks muutus...emm...noh, ei muutunud ja mingil suht varajasel hetkel lahkusin. seda,mis hiljem toimus v kui kaua pidu veel kestis ei tea. aga väljas oli ilus ilm.

laia lumelörtsi sadas. ja ainuke asi, mis kind of kriipima jäi, oli üks jalajälg, mida ei lastud laiali ajada. damnit!!!!

------------------------
kiiremas korras tuleb ka otsida korter tallinna, et mitte kykat ja sami enam koormata.....tõsine festivaliralli läheb lahti aga kolmapäevast..juhuu...baltic event!

reede, 25. november 2005

Homme on inteka päev :) !

täna saime loa minna Mr. Maceo Parkeri kontserti filmima ja intekat tegema....oh, guess, who?s soo exited?! :D

igatahes,väga uhke. see mees on elav legend. nüüd tuleb ainult mingit küssid välja mõelda, sest meile loovutatud aeg inteka jaoks on NII lühike.

ja homses otsesaates ei pane ma tänu sellele tiitreid.

-----------------------------

nüüd algabki see tore aeg aastast, festivalide ja muude toredate ürituste aeg. Sleepwalkers, Baltic Event, JustFilm, Animated Dreams, ja Pöff ise muidugi.

kreisi nädal indeed...töö-fest-kool-töö--fest-fest-fest :) mnjahh....

---------------------------

inimesed on ikka nii lollid mõned. no meil siin teatud saates on üks endine blondiin, nüüdne punapea, kes väitis, et hakkab intelligentsemat juttu ajama, aga kuidas see on võimalik, kui kahe kõrva vahel peakolus lausa kajab?!
et siis päeva nalja hetk.
Mis sina vastaksid kliendile, kes ütleb sulle Buenos Noches?!
Meie staar vastas: " Buenos Aires sullegi!

neljapäev, 10. november 2005

Try to undrestand, what u get!

töö - kool - töö - kool - töö - töö - töö.....

ja nii ta lähebki, see aeg. nõme on see, et kui mingil hetkel taipad, et tahaks puhata ja näed, kuida sa ennast tööga tapad,s elgub tõsiasi, et jah, ega sul valikut pole tee aga oma töö detsembri lõpuni ära ja siis puhka. jube halb ikkagi. ja mis siis edasi saab?

täna magasin lihtsalt julmalt kella 1ni, süümepiinu tundmata ja üle pika pika aja magasin 10 tundi jutti. ja õhtul ehk saab sõpradegagi kuskile mindud, mis oleks suppperluks, kui see juhtuks.mis juhtubki :)

--------------------

hea meel oli, et eile telefoni haarasin ja R.le helistasin. tore oli jälle näha inimesi, kellega koos on kift .... ja kohvi joodud.

Aitähh R. ja S. :)

neljapäev, 27. oktoober 2005

Colorblind.

mul on tunne, justkui ma oleks värvipime. kõigi värvide tonaalsus on kuidagi haledalt külm ja karge. uni ja väsimus ei lase süveneda ühte super raamatusse - dan browni "angels and demons".
ma ei näe asju, mis on mu silme ees.
Vahel tundub, justkui ei tahaksi neid märgata.Lihtsam on silmad kinni pigistada ja mõelda millestki hoopis südantsoojendavamast. Ähh, inimese omadus ennast petta.

--------------------------------------------

kardan, et minust võib tulla robbie williamsi kerge fänn. pole kunagi kedagi hullupööra fännanud, seega tundub kõik nii naljakas. Mulle meeldib selle tüübi hääl, olek ja need näojooned nina juures.Imelik - ma tean. jazzi ohver olen juba ammu, aga selline popmuusika poole keeramine, hmm, kas mul tuleks muretseda?!

mr. bojangles on selline lugu, mis tirib naeratuse huulile. naljakas, et selle looga tulevad mulle meelde 2 inimest, A ja K. aga see ei seondu millegagi. toob kuidagi jällegi kooselatud oru ajad meelde. heh....nostalgiaks kutsutav feeling ilmselt.

--------------------------------------------

avastasin, et soovin, et oleks vana-aasta õhtu kuskil rahvarohkes kohas, kus on kõik mu sõbrad ja posu võõraid inimesi.

kolmapäev, 26. oktoober 2005

Summer?Yes, please !

esimen lumi?!
no, thank you.

ja juba saigi suvi läbi. ärkad öösel selle peale, et tuul viliseb ja puud nagiseva. Vaatad välja ja näed lumetuisku.Jube!
Vaatad välja ja kerid end veel tihedamalt teki sisse.

9 kuud sitta suusailma on tulekul.

esmaspäev, 17. oktoober 2005

It?s so good to be loved!

on hea.
päriselt on hea.

ja kõik, kes ütlevad, et armastus on nõrkadele ei ole ilmselt elu sees olnud armastatud või on valusalt piki sõrmi saanud. Kahju nendest!


nii ebaõiglane ja karm on see, kuidas sa pead hommikul üles tõusma ja lahkuma soojast kaisust, kus sul nii turvaline oli ning kus sa tunned, et maailma on hea koht. sa kuuled oma kalli inimese rahulikku hingamist, mis su endagi maha rahustab. ja sa tead, et ilmselt on see käsi ammu juba surnud, mis sind kogu öö kaisus on hoidnud, kuid siiski veel kaisus hoiab ja kui liigutad, siis see käsi võtab su tugevamini kaissu justkui kardaks, et sa kuhugi kaod.

need hetked on nii head. ja mis siis, kui kunagi see kogu hea asi võib lõppeda. turvatunne ja teadmine, et oled armastatud korvab selle kõik.

ja siis sa pead hommikul tõusma ja tööle minema.

ja see on nii halb, sa justkui sisened sinna päris maailma, kus on külm sügis ja pahatahlikud inimesed, kes oma edu nimel teevad kõik.

aga seal kurjas maailmas on häid inimesi ka :)
ma tean, ma tunnen neid.

laupäev, 8. oktoober 2005

Sometimes I Do Miss Things!

ma igatsen oma sõpru, päikest, suve, puhkust, hommikul kaua magamist, oma kalli inimese kalli, oma kodu - seda päris minu, mis olekski ainult minu, turvatunnet, kindlustunnet, sooja meretuult, tanskarla paadisilda ja kakao õhtuid koos karuga, kui kõik muu oli nii raske ja halb?, jazzkaart, perfektset silmanägemist, sumedaid tuisuseid talveõhtuid kadriorus koos anna ja karuga, oma kursust, robertit - koera, kes oli koer ja keda enam ei ole,kohvitamist samiga, oma hallitriibulisi villaseid sokke, mis kolimise käigus ära kadusid ja vahel ma igatsen veel paljude muude asjade järele...ja ma armastan seda kõike, mille järgi igatsen :)

vahel on lihtsalt selline igatsemise tunne.

ja vahel ajab igatsemine vihale.
ja vahel olen ma väsinud. täna olen ka.

reede, 7. oktoober 2005

Hey, babe. Log this!

reality loggeri elutähtsad lisavidinad:
* silmatilgad
* vitavision tabletid
* kohv
* kannatlikkus, et vaadata samu inimesi tundide viisi


väsimus kasvab.
tavaliselt.
kiiresti.

olin kolmapäeval 25 h tööl...jube. Kokku olin maganud, kui nüüd arvestada..mm...emm..36-37 tunni kohta nii umbes 6 tundi. kõhe. täna vedas, ei peagi veel tööle minema.
koolitöö on ees.

----------------

hea on see, et kui tööd on kohutavalt, ei jõua igatseda.

vajan ka uut telefoni...on silma jäänud üks Nokia ja üks Sony Ericsson...ja nüüd tuli välja, et SE mida tahtsin on tootmisest maha võetud. Ainuke koht, kus seda on veel, on tele2 aga noh, ei aitähh...jääb vist nokia..raske see telefoni elu. :)

PS!kui oled öö otsa erinevaid ekraane vahtinud, olgu selleks siis arvuti või teleekraan, siis ära vaata aknast välja. valus on silmadel.

----------------

täna A-ga kohvi/veetades mõistsin, kui palju õnnelikumaks teeb inimest see, kui ta teeb tööd, mida armastab. või valdkonnas, mida armastab. ei ole just palju asju, mille nimel ma oleks nõus magamata olema 36 tundi.
ma ei teeks neid asju, mida ma teen ja ei ohverdaks kõike seda, mida ohverdan asjade nimel, mis mulle midagi ei paku.

mõtlesin ka töönarkomaanide peale ja võibolla üks osa neist on just sellised asjaarmastajad-fanatid, kes lihtsalt armastavad oma tööd. njah, elu sees ei taha, et minust töönarkomaan saab, armastan und selleks liiga palju ilmselt, kuid siiski...
ahjaa, ja siis on see teine pool töönarkomaane, kes mingi probleemi varjamiseks, mõtete isiklikuklt elult eemaleviimiseks, kellelegi mulje avaldamiseks või mingil muul vähem või rohkem olulisel põhjusel on loovutanud oma eksistentsi kellelegi teisele raha teenimiseks. kahju. mõni inimene tuleb sellest surnud nõiaringist välja, teine mitte.

tegelikult ei saa lõpuni mitte keegi töönarkomaanidest aru. võime öelda, et saame, kuid fakt on, et tegelikult ei saa needsamad ametiorjad isegi päris täpselt aru, miks nad kõike seda teevad.

elämä on! go figure out...

-----------------------

täiesti vihale ajas mind lugu tänastest uudistest - koolitüdrukut tulistati pähe. kui haigeks see saab veel minna? vastik oli kuulda kõike seda ja siis mõelda, kui tihti sa samal tänaval liigud. endiselt. no place is safe - isegi kodu mitte.

rohkem ei kommenteeri, ajab seest keema kõik!!!!!!

pühapäev, 2. oktoober 2005

I have tasted Nepal.

täna oli jälle tore 6htu, kui sai linna ( Helsinki ) sööma minna. käisime yhes nepali restoranis. tore koht, aga veider teenindaja. selline vaikne ja hiiliv ja mulle tundus, et talle meeldis ka taina ( meie rekvisiitor ). flirtis, v6i noh, heitis silma talle :)

hiljem tahtsime minna fazerisse jälkiruualle, aga see oli suletud kahjuks ja leppisime strindbergiga, mis ei ole yldse halb :) ja mis asub p6hjamaade k6ige kallimas hotellis :D s6ime jäätist ja j6ime latte?t. mmmm, sellest hakkan kyll puudust tundma, muuseas, latte?d on siin ( nii palju, kui ma olen siin joonud ) t6esti head.

--------------------

imelik päev on olnud täna. nii minule, kui margusele tehti abieluettepanek. meie peaprodutsent tuli täna majast läbi ja oli purjus nagu kännuämblik. kysis mu käest, et mis kell me abiellume täna. teatasin, et 16.00 sobiks mulle, ta vastas, et ta enne 9 ei saa. no kui kell 9 ei saa, siis ei saa yldse. ja siis ta kallistas mind ja ytles, kui head tööd me oleme teinud jne. bla bla bla.....ja siis ta kysis, kas margus taga abiellub. margus lubas abielluda, kui läpaka saab :D
ahjaa...ja ta tahtis mulle midagi kinkida ja v6ttis maast suvalise klaaspurgi ja andis selle mulle :) ma jätsin selle siiski sinna tuppa.
--------------------

nii hea on, kui sa oled armastatud.
eriti, kui saad s6numi inimeselt ( kes tavaliselt selliseid asju välja ei näita ) , kes sulle oluline, sisuga, mis sydame puperdama paneb ja naeratuse huulile toob. :)
imelik irve oli mu näol mitu tundi :)
yle tyki aja olin ma hetkeks väga 6nnelik.........

-------------------

kursakad: ärge muretsege, me kavatseme kindlasti tagasi tulla.

reede, 30. september 2005

There are facts about life you may not like.

kui l6hkuda kaunis t6elisus m6nusast unest sadamavilet meenutava alarmiga, saab must justkui v6luväel pahul urisev asi, kellel liigub peas vaid yks kindel soov - magada !!!

tundub nii, et chubby?d teevad mu viimased päevad siin elu hulluks. inimesed, kas te magada ei oska? olen juba kella 3st saadik pendeldanud kaameraruumi ja voodi vahel. nyyd paistab, et tuleb vist ärkvele jääda sest on tunduvalt lihtsam olla ylevad järgmise päeva l6unani ( lootes, et keegi laseb päeval paar tundi puhata, kui mitte, siis...noh, eks peame vapralt 6htul 11ni välja ), kui ärgata iga 10 minuti järel sadamavile peale, lootes iga kord, et see sama kord jääb viimaseks ja sa v6id nyyd magada 2 tundi kella 7ni, nagu ikka.

mugavused, mugavused - who needs sleep anyway, right?!

--------------

naljakas, et mind on haaranud tuhin ja tekkinud igasugu ideid, kuidas korter saada. naljakas, et nyyd, kui kojuminek nii lähedal, tahan kolida. p6hjus pole mitte see, et ma ei tahaks olla oma perega koos, tahan kyll, aga v6ibolla just see, et tunnen, et ei saa seal hingata. teate kyll unistust oma toast, mis ei sure iial?!
nyyd, kui olen vanem, ei unista enam oma toast, vaid päris oma kohast, kus on ainult sinu asjad ja sinu 6hk. your own personal space ! njahh.....eks see ole suureks saamise valu.

pangad annavad tänapäeval ikka nii kuramuse kergekäeliselt laenu, et isegi oleks v6imalik seda saada, kui 6ppelaenu kaelas poleks. tundub, et nyydisajal mängib pank noore inimese elus liigagi suurt rolli. 6ppimise ja oma elu alustamise poole pealt eriti. kui sa pole just ebaloomulikult tark, varakate vanemate v6suke v6i lihtsalt hea 6nnega, siis tuleb sul laenu v6tta ja kuidagi oma j6ududega hakkama saada, sest ausalt öeldes paistab, et riiki ei koti karvav6rdki see, kui haiglaslikult k6rgele on aetud ylikoolides 6ppemaksud.

ilmselt nad m6tlevad: kui inimesed j6uavad maksta ettenähtud summa ära, siis järelikult pole n6utav rahasumma liiga suur. nad maksavad ju. aga mis hinnaga? kas nad tegelikku olukorda ka näevad?
ja siis nad imestavad, et miks kyll noorte inimeste seas on nii palju antidepressante tarbivaid, suitsiidsete kalduvustega ja väsind nagudega olevusi. mida sa arvad, missugune peaks siis välja nägema inimene, kes käib tööl ( sest vaja kuidagi ennast ära elatada, laenu maksta, koolitööga mäel olnud) ja koolis samaaegselt.

ma ei vingu. absoluutselt. kes on väitnud, et iga algus on kerge? mitte keegi, kuid viha tekitab see fakt mus endiselt. ja see on fakt.

järgmine kord, kui lähed linnapeale k6ndima, hoia silmad lahti ja vaata, kui palju jalutab 25. aastates noori väsinud näoga inimesi tänavatel. ja k6igil ei ole see tingitud eelmise päeva peo järelm6judest.

teisipäev, 27. september 2005

Can hate be good for you?

segane päev.

just selles m6ttes, et l6pp tundus nii lähedal, kuid venib pikemaks ja uus algav tundus kaugemal kuid ometigi j6udis täna reaalsus hirmutavalt lähedale.

-----------

tohutu pildistamisekiht v6tab mu yle v6imust.

-----------

kas vihkamine on mitte andestamise yks liik?
avastasin täna, et viie aasta möödudes, on siiski yks inimene jäänud, kellega kunagi ma meeleldi vestelda ei taha ning kellega s6pradeks ei saa kunagi. viis aastat hiljem ja ikka veel selline tunne.
ma arvasin, et suudan andestada v6i unustada v6i midagigi teha nii, et see inimene mulle vastukarva ei oleks - teate mis, ei ole suutnud.

kas see ongi vihkamine? ma ei tunne pimedat viha enda sees, ega ka tohutut tahtmist sellele inimesele fyysilisi vigastusi tekitada, kui siiski...

kas selline m6tlemine teeb kellestki halvema inimese? ei usu. aga tuleb välja, et elus on selliseid ebameeldivaid hingelisi vigastusi, mis ei parane kaua kaua kaua aega - kahjuks.

karmps ja karu aitavad päikesel loojuda :)

PS! Meestele tehakse väga sheffe ehteid!!!

esmaspäev, 26. september 2005

We are perfect in our own special way.

vaatasime karuga "alfiet"
pani m6tlema....muidu suht hea film, aga l6pus jätab sellise 66vastavalt tutavliku tyhjuse hinge ja m6tetesse.

kuidas sa tead, et oled oma elu tuksi keeranud? millal tunned selle punkti ära...kas yldse kunagi tunned seda?
kas inimest ei tee miski 6nnelikuks? tundub, et me ei oska leida 6nne. v6i noh, oskame leida, aga ei näe oma aaret ja hylgame k6ik vaid vabadusekaotuse pärast ja commitment?? hirmust?

nii paljud inimesed näivad 6nnelikud, kes seda tegelikult ei ole. fassaad. ilus välisterrass heledal 7 tasandilisel majal mere ääres, mis seest on tykkideks lagunev sealaut.
6nn on nagu igahommikune meik-up. sa varjad enda pale. näid 6nnelikuna teistele. kuid millal sa puruned? ka meiki saab näkku mingil hetkel nii r6vedalt palju, et ilu asemel näib ta sootuks munchi "karjena". öeldakse ju ka, et mida loomulikum on inimene, seda kaunim ta näib.

me ei oska olla 6nnelikud. mingil hetkel sa tunned, et maailm on paigas, järgneval hetkel su kaunis klaasvitraaz kukub kahhelkividest p6randale tuhandeks killuks ja sa ei leia enam liimi, mis selle kokku lapiks. m6tled välja jälle uue asja, mis sind 6nnelikumaks teeb. ja sa ei hooma seda, kui 6nnelik sa oled, vaid tegeled enesepettuse ja masenduse tekitamisega.

margus pakkus välja, mis siis saab, kui sul t6eline 6nn käes. see absoluutne. see k6ige-k6igem. sa teed oma teleshow ja hakkad langevarjuhyppeid tegema, nagu donald trump.

valus on vaadata, kuidas mulle kallid inimesed kannatavad. neil pole aimugi, kui head nad on ja mida nad endaga kaasas kannavad. ma tahan, et need olulised inimesed ei oleks kurvad ja nagu erinevat värvi maalitud rattapulgad. nähes, kuidas nemad on 6nnetud teeb mu olemise veel trööstitumaks. tekib tunne, et ma pean midagi tegema.
aga vaata, ei oska midagi teha.
ja see masendab mind veel rohkem, et minust tuhat korda toredamad inimesed kannatavad nii palju.

tegelikult me kannatame k6ik ja oleme 6nnetud. muidu me poleks ju inimesed. me vaid varjame sisemust naeratuse ja lahke olekuga ning m6tleme juurde masendavaid m6tteid. alati. kuradi kahepalgelised ussid ja raipesööjad! me k6ik!

ei teagi, kuskohast see k6ik tuli. v6ibolla on syydi selles liiga pikk soomes viibimine, v6ibolla enesehaletsuse hoog v6i m6ni muu rohkem v6i vähem tähtis p6hjus. ma ei hooli. lähen vaatan margusega paadisillal tähti ja joon kakaod.

ja olen 6nnelik, et mul on selline s6ber.

laupäev, 24. september 2005

Something inside me.

sa jagad mind endaga
ja mina jagan sind minuga.

Meid kokku on kaks
ja jagades kahega,
meid kokku on neli:
kaks poolikut ja kaks tervet.

Sina oled sina,
ja mina olen mina.

Korruta k6ik neli,
ja kokku saab meist yks.
yks terve, yks täiuslik...

----------------

täna flippis ära.
meil on veel soomes olla ainult nädal, kuid hoolimata sellest on k6ik nii kuramuse masendav ja raske.
tuleb tunnistada, ma olen n6rk.

j6ime karuga kahekesi natuke viina, siidrit ja närisime männiokkaid, ära kysi iialgi miks :)

ja meil on tilanne (eesti k.-olukord),kus 3 mängijat tahavad plehku panna, mis omakorda tähendab seda, et peame olema vahetustega ööpäev läbi yleval :S

----------------

ja mul on sigahea meel, et mul on sellised s6brasd, nagu on. mind on nendega 6nnistatud. päriselt.

kolmapäev, 21. september 2005

Come out, come out, where ever You are!

täna oli laupäeval alanud masenduse/ääretult sita tuju grand finale.

nii vastikut ja halba v6ttepäeva pole siiani veel selle saate tootmise juures olnud.

rohkem ma sellest ei räägi.

crap

PS! tänane PS näitas mulle, kuidas suurt kaubanduskeskust koristatakse.

esmaspäev, 19. september 2005

The bittersweet thing between heaven and depressio

ei oska reageerida, ei oska olla. syda pole enam ammu selliseid asju sees teinud. kahevahel olnud ja m6elnud nii palju. veider tunnne on sees. s6rmeotsad tuksuvad, jalgu märkad aeg-ajalt värisemas, sisikond teeb korraga benji hyppeid ja karusellis6itu, leian end laialt naeratamas, siis jälle hetkega t6sisena olevat - meil käisid s6brad kylas.

ei teagi enam, kas see on hea asi. ootad ja ootad. l6puks, kui k6ik kätte j6uab, ei ole enam midagi teha. eemaolev ja k6he tunne tuleb sisse. mis nyyd edasi? sa peaks justkui 6nnelik olema, oleks loomulik reaktsioon. kuid väikestel lastel esinev ootusärevus enne j6ulukingi avamist jåi tulemata. v6ibolla olen kasvanud suureks, saanud inimeseks. aga kui ma saan inimeseks, kas siis k6ik ilus ja hea, ka erinevad lastele omased tunded jääva samuti täiskasvanuks saamise piiri taha? täiskasvanu ei suuda tunda nii puhast ja piiritut r66mu millegi yle, kui lapsed. ja sellest on mul k6ige rohek kahju. meid on myrgitatud elukogemusega, systitud meile veeni probleeme ning ajusoppi paigutatud ratsionaalset käitumist ja vaoshoitust. 66vastavalt mitmekesiselt solgutatud elupanges.

--------------------------------

kardan, et andsin s6rme ja nyyd haaratakse terve käsi. sidusin end projektiga, mille suurusest pole ehk veel aimugi, samas u never know, right?! p6himnm6tteliselt loobusin unest kuni selle aasta l6puni.
yldse ei tea enam, kas otsus oli 6ige. nii vastik, et elu on täis pikitud valikuid, ka neid m6ttetuma sordi esindajaid.
kas ma j6uan kooliasjad tehtud, kas normaalselt tööd teha, kas s6pru näha, eraelu eest hoolt kanda ja mitte masenduda? k6ike seda veel korraga. yldse ei tahaks olla yks nendest noortest, kes antidepressante hommikusöögiks tarbib ja siis musta, t6rva meenutavat kohvi peale lonksab. loodan sydamest, et tunnetan piiri, millest edasi enam ei jaksa. ja kui ei näe, siis loodan, et mul on keegi s6ber, kes ytleb, et nyyd aitab. puhka. samas, k6ik mu s6brad-s6brad on samasugused tööd rabavad ja unevajadust eiravad olendid.

hästi palju kardan, et ma ise ei näe, kui asi hakkab koledaks kiskuma. oehh...miks keegi ei öelnud enne syndimist, et elu raske on? :) sind lastakse kasvada umbes 10 aastaseks ja siis hakkatakse iga asja peale ytlema, et ahh, elu ongi raske. usun, et kes seda kuulsid esimesena kellegi vana inimese käest. kas siis enda vanavanemate v6i kellegi teise vanema generatsiooni esindaja käest.
nagu aitähh!
laske jah enne ilma syndida ja siis hakata selgitama olemise reegleid ja tingimusi.

-------------------

sam kinksis mulle kaelakee, mida pidin kandma, kui lähen spetsi kohvikusse rämekallist kohvi jooma - tegin seda. samas, kohviku otsimine v6ttis suht kaua aega. kallite koffarite leidmine pole probleem, sest helsingis on k6ik nad r6vekallid. murelapseks osutus seik, et koht peab spets olema.
leidsime kohe alguses yhe spetsi koha, aga kuna see oli esimene kohvik, kuhu sisse astusime, leidsime m6lemad, et tuleks edasi otsida ja mitte esimesse istuma jääda.

suht viga oli see. uue spetsi koha leidmine v6ttis meilt tubli pooltunni, julgeks pakkuda isegi rohkem. 45 minutit. yks koht oli ka lahe veel, aga teenindussysteemile ei saanud pihta.

ja siis me j6udsime sinna,

väike väike koht yhe hotelli all. isegi nime ei mäleta. kohvikus oli umbes 7-8 lauda. 3 neist m6nusas sumedas hämaras sopikeses, kus seinal aniikse raamiga peegel ja selle vastasseinas rookardinad. m6nusad, justkui antiikse lauaplaadiga lauad. istmete peal pehmed padjad.
k6laritest kostus mahedat muusikat. suht kaootiline muusikavalik oli, thouhg. kuid siiski kuidagi stiilne. esituses olid m6ned yheksakymnendate hitid, jazzu ja chillouti. v6ta sa nyyd kinni. suht r6ve kompott, eks?! aga see tundus k6ik nii loogilise ja sinnasobivana. see oli just selle koha muusika.

kohvikupidaja oli ääretult tore mees. askeldas ringi ja naeratas kogu aeg. yks s6bralikumaid ja sydansoojendavamaid teenindajajid, keda olen kohanud.
veider seik selle kohviku juures oli see, et aeg-ajalt käisid mingid inimesed ise leti taga kohvi valamas. algul ei saanud absull pihta, mis toimub, aga hiljem ( pikemate vaatluste järel ) selgus, et tegemist oli hotelli receptioni töötajatega.

istusime seal täitsa kaua. ilmselt mängis täitsa suurt rolli ka fakt, et väljas sadas ja meil polnud vihmavarju. siiski, koht oli tore. saime spets koffari, kalli kohvi ( hea latte oli, btw - 3.50 ? ), eluhäid muffineid ja m6nusa elamuse.

PS! vasak silm oli ärgates valus. peale peeglisse vaatamist selgus t6siasi, et jah, see on ka paistes.

kolmapäev, 14. september 2005

Undone wishes to become true.

ma tahan kirjutada.

ma kunagi tegin seda.

see oli mu isa läpakas.

läpakat pole enam...kirjutist pole enam.

Jazzy autumn in Strange People.

atsihh!!!

ehk siis inimkeeli - tänane päev.

sygis on siis l6puks käes, mis tegelikult on ysna kaunis ja tore aeg. mis väheke muretsema paneb, on sygisele järgnev periood, mis kestab 9 kuud ja mida vanarahvas sitaks suusailmaks pidavat nimetama.

atsihh!!! damn, sygisega kaasnev vesine nina on saast.

täna viibisime orienteeruvalt kella 3ni välitingimustes. tegemist oli järjekordse challenge?i filmimisega, mis leidis aset ida-helsingis, kus suure osa elanikkonnast moodustavad venelased ja hiinlased. hästi kylm oli. päike kyll paistis, aga tuul oli,. nagu soomlased ytlesid - ihan syksy.

kui istusin, ootasin v6tte l6ppu, oli mul erakordselt hea meel, et production manager soovitas igaks juhuks lisaks paksule dresale kaasa v6tta ka tagi, sest seda läks mul vaja. ka salli. natukene tundsin puudust kinnastest, sest kui sa passid mitu tundi tuule käes, siis pole enam nii soe ja tore.

ja palun - what?s up with the bad service??? v6ttekoha lähedal oli yks hiina kiirtoitlustus koht, kus teenindajad karjusid inimeste ( v6ttegrupi inimeste ) peale, kui keegi tahtis nende so-called resto vetsu kasutada. samuti nad viskasid välja k6ik inimesed, kes parasjagu ei söönud ja niisama seal istusid. hästi ebameeldiv väike kriiskav naine oli. huvitav, kas nad ei m6ista, kui palju halba reklaami nad enesele sellega teevad? hmm...

arvan, et sinna restosse lähen kyll veel korduvalt tagasi....NOT!

täna nägin ka esimest korda, missugune näeb välja siis see, kui koeral on kyys tagurpidi läinud. iik...ei olnud tore pilt. tundub, et Axu ( koer ) suht piinles valudes, sest et iga kord, kui ta omanik ( peaoperaator ) pyhkis ta käpa pealt verd, koer niutsatas k6va häälega.

PS! tänane kokteiliretsept kahele:
* v6ta kaks nescafe kohvitopsi
*vala sinna fervexi pulber
*vala pulbrile peale kuuma vett
*sega korralikult, kuni pulber on lahustunud
*löö topse kokku ja tähista koos s6braga

pühapäev, 11. september 2005

Metsikud libiidod Rick?i majas.

margus juhtis mu tähelepanu eilsele vaprate ja ilusate seeriale, mille nimi jäi k6lama ka sissekande pealkirjas.

oleks tahtnud näha, millised need metsikud libiidod veel on ( kusjuures juhin tähelepanu sellelek, et neid on nimetatud mitu ). samas, vabalt v6iks see olla yhe uue mehhiko seebika nimi - metsik libiido. noh, sest et metsik roos ja metsik kass on juba olemas. ja reeglina on k6ik filmid, seriaalid ja muud loomad, mille nime järel on number 2 ( mis tähendab teist osa ) halvemad on eelkäijast.

----------------

ma ei ole nagu teised. keegi ei ole nagu teised. nad on ise. need, kes nad on. meil k6igil on ilusad ja koledad vead ja naljakad vidinad, mis muudavad meid huvitavamaks. nagu huvitava oksakohaga puu v6i roosa taguotsaga paavian. ka tema on ilus. kellegi teise paaviani jaoks.

inimene on nagu paavian, ainult tähelepanu t6mbamiseks ei lehvita ta punaseks värvunud kannikaid, vaid naiste puhul punaseks värvitud huuled, meeste puhul ehk uus punane sportauto.

ja kui me yritame endas kiivalt varjata midagi v6i muuta v6i millegi kohta valetada - ega see ju ei v6ta meil neid vigu kyljest ära. huvitava oksakohaga puu on k6dunemiseni samasugune huvitava oksakohaga puu. ja miks inimesed tahavad olla paremad, kui nad on? kas latt on nii k6rgele aetud, et selleks, et olla, tunda end täisväärtusliku inimesena pead ennast peitma, katma ja muutma? kaotama isikupära ja saama osaks hallist massist?ökk!!!!
ehk kahetsema isegi seda, et oled syndinud? milleks?

m6tlesin hästi palju elatud elu peale ja sellele, kuidas vahel inimene ei tunne ennast täisväärtuslikuna. oi kui palju olen ma tundnud end alaväärse ja andetuna. eriti tugevalt ylikooli ajal, kui sind ymbritsevad andekad, ilusad ja tohutult toredad inimesed.

sellel, kuidas aeg läheb ja sa ei saagi aru, millal oli see hetk, kus sa midagi käest lasid...kuidas inimesed helistavad sulle synnipäeval ja soovivad 6nne. isegi need, kes muidu su vastu aasta aega huvi ei tunne ( selle m6tteaine systis mulle margus sisse ). nad soovivad sulle 6nne syndimise puhul. aga mis siis, kui sa poleks kunagi tahtnud syndida? siis k6lab 6nnesoov ju lausa m6nitamisena - palju 6nne, et sa syndinud oled!!! no mida?!

vahel tekitab alaväärsustunne vastikuid emotsioone - mis me valetame, kogu aeg tekitab vastikuid tundeid ju. sa istud telekat vaatama ja m6tled, et miks ma istun, viskan ju aega maha. peaks ikka midagi tegema. aga kas see teeb sind paremaks ja rohkem inimeseks, kui sa kogu aeg ringi rabeled???

haige on see maailma...ja need asjad, mille nimi on inimene. ta m6tleb selgelt liiga palju. ja tegelikult, kui hästi ringi vaadata, siis alaväärsuskompleksi tekitamine ( inimesed sisendavad seda endale ) ja selle p6demine on tahtlikult saadud pseudoprobleem.

-------------------
täna on lihtsalt selline päev, kus ma olen melanhoolne.

tundus, et see sobib täna siia nagu rusikas silmaauku:

-Did you hear about the rose that grew from a crack in the concrete? Proving nature's law is wrong, it learned to walk without having feet. Funny it seems, but by keeping it's dreams, it learned to breathe fresh air.
Long live the rose that grew from concrete when no one else ever cared. -

------------------

selline naljakas päev...

PS! ma ehmatasin oma lauluga marguse yles nii, et tal v6ttis enda positsioneerimine aega ( ehk inimkeeli, ta ei saanud halligi aru, kus ta asub )

I know they care.

kaootiline kuupäev täna - eksole?!

naljakas, kuidas m6ni täiskasvanud inimene ei saanud aru, et päris lennukitega pole m6tet majadele otsa s6ita. kujutlen vaimusilmas, kuidas pisike osamake lapsena legoklotsidest pilvel6hkujate ja mudellennukitega seda aastaid enne korda saatmist harjutas.
katastroofist räägiti ju palju. olen täiesti kindel, et ka täna kajastatakse seda uudistes. veider on ka fakt, kuidas erinevad v6imumehes sellest omamoodi kasu l6ikasid ( bush kasutas seda syndmust oma valimiskampaanias ) ja kui paljud inimesed järsku milleski syydi hakkasid olema.

mis aga eesti inimese jaoks v6ibolla isegi jubedam oli, rohkem m6tlema pani ning m6ne elu pimedaks tegi oli metanoolimyrgitus.

lugesin selle kohta Versuse 6.01.2005 andrei hvostovi poolt kirjutatud juhtkirja "6igus käituda lollisti", kus käsitleti ka aasias toimunud tsunamikatastroofi. tuleb t6deda, et inimene on loll ja saamatu ja loodab liiga palju k6rvalisele abile. miskipärast meeldis mulle järgn ev l6ik:

"Teine Eesti mürgitas end New Yorgi katastroofi ajal metanooliga. Esitati ka vihaselt küsimus, et miks valitsus ei võtnud janustelt valeviinaga pudelit käest. Nüüd siis sattus esimene Eesti Kagu-Aasias tsunami kätte. Kõigil soovitati kodumaale naasta. Pühendunud puhkaja ei kiirusta siiski tagasi. Särav päike ja soe meri on endiselt alles. Puhkuse eest on makstud täiega. Taudide oht? Eks siis paistab, kui koolera käes. 

Küll valitsus abi orgunnib."

----------------

m6tlesin eile enne uinumist, kui hea on, kui sul on s6brad, kes sust hoolivad. ja sellele, et k6igil ei ole niisuguseid inimesi, m6nel pole yldse s6pru, mis on eriti kurb.

päeval, kui me ( mina ja karu ) soome tulime, tulid kyka ja sam meid sadamasse ära saatma - hästi tore neist. viskasid veel nalju seal meiega ja nöökisid niisama, nagu avm-ile kohane :) siis sam v6ttis kotist mingi h6bedase karbikese ja ytles, et tal on mulle midagi...lihtsalt niisama. see oli pisike karbike täidetud kohvipuruga, kus sees oli pronksikarva kaelaripats ja karbikaane peal kasutamis6petus, mis ytles:" kasutamisjuhend: sa v6id kanda seda siis, kui sa jood kuskil elulahedas kohas roppkallist kohvi."

ja siis karbi p6hja oli ka midagi kirjutatud, mida väga ilusat....aitäh sam!!!

tundub tavalisena, eksole?! aga see ei olnud seda. yldse mitte...see oli midagi väga erilist.

PS! margus karu peab varsti yles laulma ;)

laupäev, 10. september 2005

Back where we started from.

raske on olla tagasi. vaadata neid samu inimesi ja olla ise seesama soomes töötav noor.

eesti oli tore - k6ik selle juures oli tore, kui välja arvata 2 päeva kestnud tohutu migreen, mis aeg-ajalt l6i silme eest siniseks.

tagasis6it oli ka omaette seiklus...kuna katamaraanid ei s6itnud, siis sai tulla suure laevaga. naljakas oli loksuda mingi asjaga 3,5 tundi soome. kuigi, tuleb t6deda, kuidagi päris tunne oli. noh, et oleks justkui reisinud.
istusin seal v aikselt ja vaatasin ringi, kui palju purjus 6llekärudega soomlasi seal ringi tuikus. ja mitte yldse mehed, v6i noored, aga k6ige hullemad olid nii 65. aastates naisterahvad. t6esti,katsugem säilitada mingigi väärikus. ja kohe, kui laev liikuma sai, kuuldus baarist karaoket laulvate ( ma ei nimetaks seda laulmiseks, kuid siiski ) soomlaste jorinat - nad armastavad vist hirmsat moodi seda masinat.

teel p6dramaale lugesin "sirpi". kysimus - kas olev remsu on loll v6i lihtsalt ei taju teatud asju? ja kuidas saab selline mees, kes ei m6ista, kes "maleva" filmis jutustaja rollis oli, loenguid lugeda ylikoolis? kus siin 6iglus on? samas, pole m6tet noori filmitegijaid hukka m6ista. see, et "malev" natukene teistest filmidest erines, ei tähenda see seda, et ta oli saast. jah, seal on vigu, aga just vead on need, mis 6petavad.
siinkohal tsiteeriksin veidi hr. remsut.

"Ühelt poolt võtame (paljud inimesed võtavad) asja sügava austusega: iga uus eesti mängufilm on automaatselt meie kultuurilukku jäädvustuv artefakt, selle tootmist ja näitamist ümbritseb meedia põrgulärm, mille paistel on mõnus tegijatel oma tunnustusiha rahuldada. Teiselt poolt pole postmodernistlikul innovatsiooniajastul mingit esteetilist hierarhiat, kellelgi pole õigust hakata ilmeksimatuks maitsekohtunikuks, igaüks võib kuulutada, et näiteks mulle see asi kohutavalt meeldib, ning sellise hüüdja hääl on igati aktsepteeritav. Tehnika poolest võib hulga mängufilmi valmis treida kes tahes, olgu ta sant või saks, peaasi et leiab üles nupu, kust kaamera käima pannakse. Ja poolprofi kaamera saab varsti osta juba töötu abiraha eest. Mis siis muud kui filme tegema ja autoriteetide vastu mässama!"

-kas on ikka nii?-

"Alustame ikka aabitsast, eks ole? Arhetüüpset kangelast ei ole, seda on meelega välditud, ja seesugune kavatsus on mõistetav. Ent arhetüüpne kuri on olemas: vallutajad, kes kehastuvad vend Wismuthis (Mait Malmsten) ja eriti mentor vend Wolframis (Üllar Saaremäe), aga ka  foogt Hippolytis (Märt Avandi) ja piiskop Albertis (Raivo E. Tamm), kusjuures kõik osad on lahti kirjutamata."

-kas härra ei suuda karakteri tegevusest ja olekust midagi välja lugeda?-

"Kes on Jutustaja, see ei selgu ? ja nõnda ei tohiks. Kas ta on Uru mõnes oma uues elus? Autor? Ajaloolane (kuna tarvitab tänapäeva fraase)? See on elementaarne tõde, et anonüümne Jutustaja ei ärata usaldust, ka Jutustajale tuleb anda CV, tema kõigenägemist ja kõigeteadmist põhjendada."

-nagu, dooh, vana Ilge on jutustaja, kes peale uru surma jooma hakkas ning kes jutustab kogu seda lugu oma surivoodil-

"Kas võib olla poolprofessionaalseid filme, mille läbikukkumist saab põhjendada väikese eelarvega? Ei, nii lihtsalt me endale auku pähe rääkida ei lase!
Proff ei laseks ajaloolist kostüümidraamat väikese eelarvega käiku, “Maleva” puhul on meil tegemist riikliku amatöörfilmiga.
Lõputiitrid on hästi pikad ja põhjalikud. Terve leegion inimesi ja asutusi on ära teeninud tegijate tänu. See suur aitäh mõjub antud kontekstis pilkamisena ning saavutatud tulemuse puhul üsna kavala süü enda kaelast ära veeretamisena: see patt, et midagi välja ei tulnud, jääb teie hingele, kallid käikulaskjad, toetajad ja finantseerijad. Näiteks leiab märkimist, et stsenaariumi kirjutamisel on osutanud abi need, need ja need inimesed, kes minu teada asja tunnevad. Kahtlen, kas nende nõu kuulda võeti või sellest aru saadi."

-aga miks mitte? nagu näha, mingil määral siiski 6nnestuti ajaloolise draamaga. ja just sellises zanris 6igustab käesolev linateos ennast ära. aga remsu, tee paremini,mitte keegi ei pane sulle kätt ette ju.-

"Meie meedia suunajatel on kombeks varjata luhtaminekut holla-laa-glamuuritsemisega ja näitlejate etteupitamisega. Aga sedapuhku ei ole ühtki õnnestunud osatäitmistki; eks näis, mis käte puhtakspesemiseks ette võetakse.
Mis võiks õigustada sellise filmi tegemist? Tulevik? Et kunagi saab poistest asja, ja siis on “Maleva” käikuandmine põhjendatud. Tean paari juhust, et autorid (Andrei Tarkovski, Mati Unt jm) on häbenenud elu lõpuni oma debüüti, pidanud seda prostitutsiooniks (nende sõnastus). Kui vette uppuma visatud noortest kineastidest tõesti kunagi asja saab, võlgnevad nad tagantjärele hinnangu, mida nad siis ise “Malevast” arvavad.
Vahel on tunne, et keegi kohutavalt soosib litsfilmide tootmist Eestis. Pärast “Malevat” tõuseb varasem rämps koha võrra ettepoole, näiteks viimaselt eelviimasele, eelviimaselt eeleelviimasele ja nii edasi ning nende tegijad saavad end õigustada: näete, teie ütlesite minu filmi puhul, et hullemini enam ei saa, aga sai küll."

-kas t6esti tahab herr remsu väita, et näiteks "täna öösel me ei maga" oli parem film????-

tundub veider, kuidas nii haritud mees räägib nii vastuolulist juttu ja ei suuda näha asjade taha. ma juba mainisin korra, et filmil on ka oma vigu, samas, ma annaksin au nendele meestele, kes sellise asjaga, nagu "malev" maha said. väikese eelarvega...ja loomulikult on k6ik need l6putiitrites olnud inimesed tähtsad, sest ilma nendeta ei oleks ka filmi...ja k6ik nad tegid seda puhtast r66must, ilma tasu kysimata.

PS!kuulsin meie loovus6petuse loengust. kas oleks liig, kui naeraksin sellise asja peale???


 

esmaspäev, 5. september 2005

Oh seda ootusärevust...

homme ma saan koju. sinna, kus k6ik on oma, aga kuidagi teistmoodi. armsam. armasam, kui enne äras6itu.

ei teagi, mis tunne mind valdab. selline äraolev ja ebakindel. olen nii kaua oodanud kojus6itu, aga nyyd on nagu selline leige tunne, mis vaheldub tohutu muserdustunde ja igatsusega. naljakas, polegi varem ennast nii tundnud.

teate, kui raske on kingitusi osta?!
karul oli ka raske.
ja ma pole siiani veel kunagi oma elus nii palju raha pannud kingituste peale. pole oluline, milline see summa oli, aga ääretult n6me oleks see, kui inimesed hakkavad vinguma oma kinkide yle. eriti raske on perega....no mida sa neile viid? oleksin tahtnud isale yhe ajaloolise raamatu viia, mis räägib teise maailmas6ja asjust. hästi tore ja informatiivne oli, aga maksis sama palju, kui mu mantel, mis ei olnud ka odav. ja nyyd ma ei teagi, kas k6ik on ikka piisavalt hea jne. oehh.
minu yks puudusi on see, et mulle m eeldib kingitusi teha. sageli ei vaata ma ka hinda ja nii m6nigi kord olen teinud kingitusi, mis tegelikult mulle yle j6u käivad. mulle lihtsalt meeldib inimese peale m6elda ja siis midagi just nii temalikku talle viia. see on nagu eksam, kui hästi ma kedagi tean. näiteks, tean, et kati läheb absoluutselt keerdu ja täpiliseks, kui näeb, mis ma talle viin .... :) ma tean, et ta teeb seda ja on 6nnelik.

istusin marguse k6rval autos. mina olin roolis ja margus minu k6rval. vaatasin seda inimest, kes minu k6rval istus ja sain aru, kui kallis s6ber ta on ja kui palju ta mind on välja kannatanud ja ma ei kujuta ette, mida margus tegema peaks, et ma teda vihkama hakkaksin. ilmselt on ta ka kursakaaslane, keda ma ehk k6ige paremini tunnen...samas, sami tead ka suht. ytleme siis nii, et kursa poistest :)
ja täheldasin seda, kui väga me k6ik oleme kasvanud ja rohkem inimesteks saanud ylikoolis. natuke on kahju ka, et inimeseks saamine kätte j6uab. lastel on k6ik palju selgem ja lihtsam. igale asjale on seletus. samas, ega sa ei saa ju elu seisma panna. v6i noh, tegelikult saab, keeldud lihtsalt m6istlikust jutust....aga kes seda tegelikult tahaks?!

mulle tehti kaudne abieluettepanek, mis hirmutas mu pooled närvirakud surnuks. t6epoolest. ma natukene uurisin tagatausta, et kindel olla, kas tegemist oli naljaga. selgus t6siasi, et väga nali see vist polnud, samas midagi konkreetset ka polnud. ja teate mis, ma kardan, kui see inimene mulle päriselt, täiesti t6siselt ettepaneku teeks, siis.....siis ma kardan, et ma ytleks jah. ja ma t6esti kardan seda. mis must siis edasi saab?

ja ma luban jim, räägin sulle K-st....sa pead kuulma temast.

PS! margusel on nyyd palju hästi m6nusaid pusasid.

When the night has come.

hästi tyytu on see, et aeg lausa venib, kui ootad pikkisilmi midagi.
mhmhh...une puhul kehtib see ka.

kuna und ei tule, siis igasugused muud m6tted hakkavad tuure koguma, mis ei lase kuidagi uinuda.
hakkas huvitama nimelt t6ik, et mille paganama pärast inimesed yldse blogi peavad?!

on see tähelepanu vajadus? enese näitamine? millegi talletamine enese tarbeks ja ainult virtuaalsel kujul vaid sellel haledal p6hjusel, et ei viitsita vanamoodsal viisil paberile kirjutada, mis iseenesest on palju käredam ja isikupärasem viis asju talletada. palju huvitavam oleks lugeda hunnikute aastate pärast paberilt seda, mis kunagi kirja pandud, kui mingilt helendavalt ekraanilt. mälestused on soojemad ja minu meelest on paber ja tint see 6ige asi.

samas, päevikut v6ib t6lgendada igati. m6ne jaoks on päevik see, kuhu pannakse kirja k6ik intiimsemad asjad ja tunded....m6ni kirjutab sinna m6tteid, m6ni lihtsalt möödunud päevast, et hiljem midagi meenutada, m6ni selleks, et pop ja noortepärane olla...m6nel pole midagi paremat teha. ja siis on veel need inimesed, kes lihtsalt kirjutavad. niisama lihtsalt. mis iganes m6te pähe toob v6i mida tunne tahab välja öelda ja teistega jagada.

blog pole kidlasti koht, kuhu sa v6iksid oma k6ige salajasemad saladused kirja panna. v6i noh, sa ju v6id, aga mis m6te on siis saladusel, kui kes iganes seda lugeda v6ib? mis siinkohal tuletab meelde, et miks me yldse loeme kellegi teise blogi?
et teada saada, mis toimub ta elus? kuidas ta s6nadega ringi käib? sest meil on igav? v6i mis tahes muul p6hjusel, eksole ju nii?!

m6tlesin hästi kaua, blogi pidamise pointi yle. minu jaoks on see midagi sellist, mis aitab ennast s6naliselt välja elada. sul kujuneb paratamatult mingi stiil. leiab mingi uue v6tme ja mooduse emotsioonide välja valamiseks v6i maailmavaadete esitamiseks mingil justkui varjatud, kuid samas nii ilmselgel moel. blog on eelk6ige enda jaoks, v6i siis millegi välja ytlemiseks, ilma, et sa peaks kellegagi vaidlema. loe kui tahad. ja kui ei taha, siis minul on sellest ka kama kaheksa. sa v6id n6ustuda kellegagi ja vaielda sama m6tte yle. blog paneb m6tlema ja see on täiesti s6ltuvust tekitav.

ei taha teada, mis teiste elus toimub ( va. juhul, kui keegi mulle väga kallis on kaugel ja ma tahan teada, kuidas tal läheb) ja ei loe bloge sellepärast, et mul on igav. ma kunagi ei tee seda siis. on lihtsalt ääretult huvitav vaadata, kuidas keegi kirjapildis suudab endaks jääda ja see on tore, kui sa leiad ka kirjapildis sellele inimesele nii ainuomaseid punkte. ja see, kuidas keegi s6nu ritta seab on kunst omaette. ja iga kirjanik on ainult oma nägu. ta v6ib olla sarnane kellegagi, kuid identne mitte kunagi.

ja lugedes kellegi blogi leian end tihti ette kujutamas seda, kuidas autor oleks kirjutatu häälega välja öelnud. intonatsioon, hääle tugevus....k6ik sellised elemendid. ja vahel on see naljakas ning vahel sa suudad seda ette kujutada, sest v6ibolla sa tead autorit nii hästi.

PS! ära mine pool tundi peale musta kohvi joomist trenni tegema - ei ole hea m6te.
PPS! lahja kohv on hullem, kui soe piim meega: ökk.
PPPS! liigne m6tlemine ja jäätis on kurjast.

laupäev, 3. september 2005

Päev...

käisime helsingis.

yks laev pidi meid peaaegu kurdistama.

mina ja karu ja karu 6de ehmusime...k6vasti....me karjatasime.

j6ime "ursula?s" kohvi. see on väärt koht.

PS! kuldsete peugeotide juhid on toredad, nad lasevad su enda ette, kui vasakpööret sooritad. vähemalt need k. peugeotide juhid, kes iso omena keskusest välja s6idavad. noh, yks oli.

reede, 2. september 2005

Don?t tear us apart, Blues!

täna oli päev, kus me olime karuga 6nnetud, sest yks meie lemmikmängijatest läks ära. karu sai tema viimase nalja osaliseks, mina olin samal ajal poes ja imestasin, miks teatud hygieenitarbed on soomes selgelt ylehinnatud.

naljakas, kuidas inimene saab täiesti v66rast persoonist hoolima hakata. v6ibolla polegi siis k6ik julmad ja yksk6iksed.

olen napisa6naline täna.
karu 6de tuleb kylla - taina ytles, et sellel puhul v6ime tema toast syya ära k6ik maiustused :)
meieni j6udsid ka "maleva" esilinastuse kutsed - r66mustas väga...ja karu sai yhe koleda mehe pildi, mis lihtsalt saadeti talle, sest taheti teada, kas selline aadress eksisteerib, kus me oleme.

käisime paadisillal päevitamas tund aega. pidime olema tavalise puitp6randa peal, sest mingi suvaline tädi oli h6ivanud meie teki ja magas seal peal nyyd. mis ta m6tles huvitav?! oh, tekk, aga miks mitte lamada selle peal...mis sest, et see ei kuulu mulle.... ?!
rääkisin samiga.
soome kalad on lollid, viskasime neile kuiva heina vette ja nad läksid selle pärast kaklema. arvasid ilmselt, et see v6ib toit olla. :)

saime kiidus6nu, kui kiiresti oleme 6ppinud soome keelt.

mona lisa naeratab endiselt, vaatasin igaks juhuks järele.

PS! audio+visuaal= kuulsime tuhmi matsu ja vaatasime yles ja nägime, et mingi kulliline oli vastu akent lennanud. ta jätkas oma lendu.

neljapäev, 1. september 2005

The Day with Sun and Cinnamon Cake!

vahel on kohe selline tunne, et elu on ilus, kuigi tegelikult sa tead väga hästi, et on palju asju, mis sind seestpoolt nokivad nagu kotkad raibet. aga sa eelistad endale valetamist, sest tead, et alati saab hullem olla.

oli ilus päev.

m6tlesin täna hästi palju s6prade, pere, enese, värske 6hu ja sinise taeva yle. ja selle yle, et kuidas saakski midagi valesti olla, kui k6ik näib nii hea. samas jällegi, öeldakse, et vanarahvas pidi jubedat moodi tark olema. ytlesid nad ju seda ka, et k6ik pole kuld, mis hiilgab - on veel kassikuld ja kard ja teemantid ja rubiinid ja k6ik need muud asjad...ja lumi päikese käes. aga noh, see ei olnud ju point tegelikult. point on see, et t6esti t6esti, k6ik mis pealtnäha hea, ei pruugi seda olla. minu keskpäev oli hea.

on soe. 20 soojapygalat, kui täpsem olla. veidi yle kahekymne aasta vana inimene jalutab raamat käes paadisillale. yks tema s6ber on jätnud sinna teki, et see inimene saaks selle peal lesida. tal on lilleline 6lapaeltega pluus ja valged, 6hukesest puuvillasest riidest p6lvpyksid, tumesiniste paeltega, aga triibulise tallaga plätud ja raamat. paremas käes. ta on naissoost. j6udnud paadisilla l6puni ta naeratab ja vaatab merele. yks kaater s6idab mööda. tuult ei ole. möödunud vees6iduk tekitab yhtlase intervalliga randa loksuvad lained. kuidagi rahustav on k6ik. ta vaatab kella ja teab, et tunni aja möödudes läheb ta tagasi tuppa.

ta viskab k6huli, kerib pyksisääred yles ja hakkab raamatut lugema. peagi muutub see igavaks ja ta keerab selili. käed paneb ta pea alla. ta hingab sygavalt ja teeb silmad lahti. natuke valus on vaadata, sest taevas on nii sinine ja päike on nii ergas. ja ta nagu m6tleb ja nagu ei m6tle ka. natuke uni tuleb. natuke igatsus s6prade ja pere järele, natuke suve järele. tal on hea meel, et tal on palju s6pru ja ta m6tleb nende peale. peatub iga yhe juures ja meenutab sellest inimesest ainult temale omaseid jooni. naeratab. see on selline äratundmisnaeratus. ta vaatab veel taevasse ja talle tuleb meelde see, kuidas talle yks s6ber, keda kutsutakse looma nimega seletas eelmisel päeval, miks taevas on sellist värvi. järsku m6istab ta, et pole paadisillal enam yksi. mingi blond, lokkis juuste ja päevitund kehaga umbes 40. eluaastates naine on teises paadisilla otsas. möödub 25 minutit, naine on ikka seal. ta ei tee midagi. vaatab ainult mere poole. ei tea, kas ta kartis Teda?! ei saagi teada, sest neiu paadisillal ei tundnud, et ta tahaks v66rastega s6bruneda. ta keeras ennast jälle selili ja m6tles edasi. siis tuli meelde, et kell on ilmselt palju. oligi aeg. aeg tagasi pruuni majja, pruuni tuppa minna. ja ta t6usis ning läks. raamat paremas käes. see inimene paadisillal olin mina.

ja mul on t6siselt hea meel, et mul on sellised s6brad, nagu mul on ja et nad arvavad, et ma olen tore :) ja ma kirjutasin täna karule natukene tema iseloomuomadustest. tegin kaks listi: little white lies about boy called margus karu ja kogu t6de margus karust. esimene nendest tuli pikem ja kui margus luges neid, siis ta naeris hästi palju. tundub, et tal oli l6bus.

kui me ujuma läksime, ytles margus mulle, et "lihtsalt, et sa teaksid: sa oled teinud siin oma elu parimad naljad ja vahel on mul kahju, et ainult mina neist osa saan"

enne ujuma minekut ma näitasin talle oma nägemust viimasest purjus tydrukust peol, kes ei teadnud, et kostyymipidu jäi ära ja tuli ikkagi kostyymis ( v6imlemismatina )ja on tohutult purjus ja arvab, et see, mida ta praegu teeb ei ole mitte enese väänamine, vaid seksikas tants.

margus karu naeris....hästi palju.... :)
ma näitasin seda peale trenni j6usaalis....jah, ma olin v6imlemismati sisse mässitud.

karmo on....noh, siin ja....ta on karmo.

ja täna nägin ma, kuidas veealuseid v6tteid tehti basseinis. kahju oli operaatorist, kes pidi ikka päris kaua vees ligunema. aeg-ajalt ta hyydis, et ta hakkab vanainimest meenutama, mille peale rezissöör naeris. meie v6ttemeeskond on tore :)

PS! ballett ei sure iial...ka basseinis mitte ( täpsustusi kysida karult )

The Next Day!

eks k6ik on alati ilusam, kui on, mida oodata. isegi rohi tundub rohelisem ja lilled l6hnavamad ja päike kollasem ja....ja kui inimestel on, mida oodata v6i mille nimel elada, siis on nad ka rahulikumad ja 6nnelikumad. k6ik ootavad midagi...mina ootan ka...ja pean pettuma.

vahel tuleb ka pettuda. m6tlesin, et vaata, maailma ajaloos on palju olnud pettumisi. s6ja ajal oodati valget laeva - ei tulnud; jumala poeg ( loe: jeesus kristus ) päästis maailma - ei päästnud ju, muutis ainult; jänes kaotas v6idujooksu kilpkonnale ja lisa simpson ei saanudki j6uludeks poni, ka järgmisteks mitte. pettumus k6igile.

vahel on pettumine kergemat laadi, teinekord jälle selline, et tahaks maailma kuradile saata ja ise hakata reegleid kehtestama. mida rohkem sa ootad ja loodad, seda suurem on pettumus, kui see v6i teine tulemata jääb. sellepärast ongi lihtsam elada, kui ei loodeta midagi. ollakse eelarvamustevaba ja k6ikidele v6imalustele avatud. aga kuidas saab olla nii, et yldse ei looda midagi? mis m6ttega siis yldse elatakse? ei oota järgmist päeva ja ei looda, et see on parem v6i kui v6ileib on teel laualt p6randale, siis ei looda, et ta kukub v6ipool ylespidi?
väikestest lootustest koosneb elu...samas, ikka on lihtsam olla, kui ei loodeta kogu aeg midagi. sest, vaata, kui sa ei looda ning ei eelda midagi, siis sa ei saa ka pettuda - loogiline.

vaatamata sellele, et inimene teab, mida lootus endaga kaasa toob, on ta vaid yhiskonnas loksutatud värdjas, kellele meeldib märtrit mängida ning enesele piina valmistada. ikka loodab. ju siis m6ni asi on väärt lootust ja m6ni pettumus on väärt emotsioon, kui lootus eritab piisavas koguses 6nnemolekule kustutamaks pettumust.

ja mis jutt see on, et lootus surem viimasena - ei sure. viimasena surevad cher ja prussakad.

PS! see s6na oli PAROODIA! ( yldinfoks: et ma seda s6na ei peaks terve päev meenutama, sest vahel on nii, et isegi lihtne s6na ei tule meelde )

ja karmo on nyyd siin.

kolmapäev, 31. august 2005

The Bathroom!

katsu endale ette kujutada järgmist: on 6htu, väljas puhub mahe ja veel soe sygistuul, m6ned linnud karjuvad v6sas. sa tuled jooksmast. k6ik on tore. on kerge tunne...m6nus rammestus on su lihastes. ainus m6te on minna dushi alla ja siis haarata kakao ning vaadata " six feet under?i" uue hooaja avaepisoodi.

suutsid ette kujutada??
nyyd l6hu oma ettekujutus.

lähed vannituppa, et minna dushi alla, kuid tunned et järsku läheb syda pahaks ja enneolematult kylm hakkab .
jah, looda sa, et ära sured....asi on hulga ebameeldivam.

noh, ja siis sa väljutad endast päeva jooksul söödud toidu. korduvalt. l6puks vead end kuuma vee alla, et natukegi sooja saada. tuled vannitoast ja haarad endale teki ning suundud lounge?i poole, et end teleka ette kerra t6mmata. kylmavärinad on. vastikult paha ja kylm, teate kyll, selline tunne, mis vahel talvel on, kui väljas näpistav pakane ja vuhisev briis ( loe: läbil6ikav jäine tormituul )ja mäletad seda hetke, kui kylm sul oli, kui sa keset seda lume-jää keerist seisid??? sama tunne oli mul eile, ainuke vahe see, et on augusti kuu ja ma olen teki sees ja tubastes tingimustes.

"sfu" sai kuidagi vaadatud ja tundus, et k6ik on hästi. HOW WRONG!!!! l6ppkokkuv6te asjast oli see, et ma väljutasin endast päeva toitu terve öö otsa...sain tunda, mis tunne on osa ööst magada vannitoa p6randal valge portselananuma k6rval - teate, p6rand on k6va ja kylm; ei ole eriti hea tunne.

positiivne asi kogu asja juures oli see, et hommikul ei pidanud ma paksudega arsti juurde minema, kus alati läheb mitu mitu mitu tundi aega ja mis ei ole yldse l6bus. päriselt. kui hommikul tuli production manager siia, siis kohkus ta ukse peal ära ja ytles, et ma lähemale ei läheks, sest ta ei taha haigeks jääda :)
l6puks andsin autov6tmed ja yks mängijatest oli ise roolis, sest pm keelas mul auto juhtimise ja andis käsu voodisse ronida-KOHE! ei tea, mis ta kyll ära ehmatada v6is?! hmm...ei usu, et fakt, et ma pold silmatäitki maganud, silmaalused mustad ja miskipärast ära kadunud häälega. :)

siuke tore asi siis täna.....6htul lämme ja toome ära kolmanda, kes peaks meie tööd jagama. teile teadmiseks, ta on väääga erinev inimene meist!

me vaikselt spekuleerime karuga teemadel "mis-saab-kui-karmo-siia-tuleb"
sisu jätaks esialgu enda teada

PS! karu 6de tuleb meile reedel kylla!!!!päikesekiir meie soomeses päevas. :D

teisipäev, 30. august 2005

Stormy weather, not good for travelling by boat.

vaatasin murelikult täna erinevate laevakompaniide kodulehekylgedelt, kuidas järjest on ära jäetud katamaraanide väljumisi - tormide aeg on käes. hästi n6me, et ma sellisel ajal reisima pean...katamaraaniga.
jah, ma saan järgmisel nädalal paariks päevaks eestisse :) kui just jälle midagi ära ei jäeta, mis oleks nii nii halb.

täna ei j6udnud kuidagi trenni teha ja kuna tahame yle vaadata sarja " mulla all " uue hooaja avaepisoodi, siis ujuma täna enam ei j6ua.
et siis trenni juurde....

tänased trennipunktid:

* 2,5 km jooksu ( mingi tohutu ja veider valu l6i k6rvu...ebameeldiv, oleks veel jooksnud )
* k6hulihastemasin - 2x50 harjutust + k6verdatud käte peal enese hoidmine 2x30sek
*käelihased - yhe masina peal 2x20 ja teise peal 2x15 harjutust ( mul pole kätelihaseid kui selliseid ollagi ), hantlitega 2x15 t6stet
*seljalihased - 2x25 t6stet
*kyljelihased - 2x35
*venitused - igale lihasgrupile kokku 10 min....aaa, pärast jooksmist oli ka kerge venitus jalalihastele

täna siis selline

aa....paar päeva tagasi pidime karuga ennast ogaraks naerma. situatsioon järgmine:
selle projekti rezissöör teeb ka praegu mingit kodumaist sketshisarja ja näitas meile proovi dvd-d. yks sketshidest oli selline - pere istub vaikselt laua taga ja sööb l6unat/6htust. ema, isa, lapsed ja selline eriti armast vanaema. vanaema t6stab silmad söögitaldrikult ja vaatab sellise eriti kurva kutsika näoga teiste poole ja ytleb ( andestust, kui soome keeles on vigu, ei oska veel grammatiliselt 6igesti suhelda ):" Lääkäri soitti tänään ja sanoi, että minulta on löytyy tyra!" sel hetkel me karuga purskasime naerma, niiet pisarad jooksid. teised v6ttegrupist olid vait ja vaatasid meid kahtlustavalt, sest nemad ootasid seda puänti veel, mis tuli alles sketshi l6pus. vanaema jätkab:" ja se sanoi, että see täytyy leikkattaa pois" :)

tyra on eesti keelde t6lgituna song :)

see oli hea k6hutäis 6nnemolekule...hiljem seletasime kuidagi viisakalt ära, mida see s6na eesti keeles tähendab ja siis said k6ik aru, miks me suremas olime. see oli lihtsalt nii hea, vanema ilme, hääletoon ja...ja siis selline s6na sinna l6ppu :)


esmaspäev, 29. august 2005

alates soomest

Dan Brown "The Da Vinci Code"
Tony Parsons "Man and Boy"
Leena Lehtolainen "Harmin paikka"
Bret Easton Ellis "American Psycho"

Stop the shitty talk!

miks inimesed hakkavad teistest halba rääkima????

nagu yleyldises m6ttes.....kadedusest?vihast?millest?
kui sust räägitakse olematut saasta, et sa olevat olnud kuskil kellegagi ja teinud midagi, kui sa ise samal ajal oled hoopis mujal, kui kus sa väidetavalt oled old. kui sa viibid mujal riigis, siis ajab ilgelt vihale, kui keegi mingit saasta hakkab jaurama...vähe sellest, et s6prade ja eesti keele igatsus on. ja tegelikult, what concernes me, people who talk bull-shit: you can fuck off and die. I couldn?t care less.

sinna läks mu tänaöine uni..thanks tundmatu mägitarzan.
samas, näed, esimene sellelaadne kogemus :)

pühapäev, 28. august 2005

Sunday morning, rain is falling!

teate neid ilusaid pyhapäevi? neid, kus päike paistab ja linnud laulavad ja sa saad v6tta kohvi ja akna lahti lykata ning aknalauale istuda, värsket 6hku kopsud täis t6mmata, panna oma lemmikplaadi mängima ja tunda, kui hea on elu....niiet naeratus sulle huulile tuleb nii vaikselt, et ise ei märkagi ning sa m6tled, et kas see ongi täiuslik elu.

ja siis on need teised pyhapäevad - hallid ja koledad, mis ei taha kuidagi l6ppeda...

ja on ka kolmandad...täna avastasin, kui ilus v6ib yks paduvihmane hommik olla.
k6u äratab sind. sa teed silmad lahti ja suurest avatud aknast paistab langev vesi. on soe ja tuba on täis värske vihma l6hna...ja kui hästi nuusutada, siis tunned ka mere ja mulla l6hna. keerad ennast kylili ja suled veel silmad, kuid mitte selleks, et uuesti uinuda, vaid et meelde jätta see hetk ja see tunne. sa haigutad laisalt ja ajad ennast voodist välja. kerge on. kella ei taha vaadata, sest sa tead, et käes on juba keskpäev...sa tunned seda. seejärel sa lähed vannituppa ja vaatad peeglisse, naeratad, kui näed karu kalaripatsit kraanikausi äärel - tyypiline. pesed hambad ja näo. kui haarad rätiku ja oled näo kuivatanud, märkad, et seisad endiselt peegli ees. viskad veel yhe pilgu, jah, see olen mina. kaugelti mitte täiuslik ja sassis, veidi lokkis juustega. sa t6mbad paar korda kätega läbi juuste ja otsustad, et kui nad on segamini, siis olgu. tuled tuppa tagasi ja riietad ennast k6ige mugavamatesse riietesse, mis sul on.

k6u kärgatab uuesti ning tugevam vihmavaling annab endast märku. sa sulged akna, sest kardad, et äkki karu voodi sajab märjaks, natuke on sul kade meel ka, et karu voodi akna all on, mitte sinu, sest öösiti näeb sealt ilusat kuud....sa oled kade. kui sa m6tled hetkeks selle peale, kui palju sa karu näed iga päev, paneb see sind muigama, sest k6ik siinolevad inimesed kysivad endiselt, et kas te käikte....ja me ikka ja jälle vastame ei, see on hirmast moodi naljakas.

sa lähed teise tuppa ja tervitad karu ja kysid, kas ta on hommikukohvi joonud. te lähete kööki ja teete kohvi ning sööte hommikuhelbeid. sa valad omale uue tassi kohvi ja tseklid meilid yle - mitte yhtegi uut maili. karu tuleb ja ytleb, et läheb välja lugema...vastad talle, et tuled hiljem järgi, mängid veel natuke arvutinohikut ja lähed vaatama, mida karu teeb. ta räägib "verandal" telefoniga. väljas sajab endiselt. astud vihma kätte, seisad hetke veendumaks, et t6esti kylm ei ole ja lähed paadisilla poole. vihm läheb tugevamaks ja see paneb su naeratama. sa oled paadisillal ja vaatad merele, juuksed on märjad ja tuul yritab s6lme neisse teha...sa lähed täiesti paadisilla äärele ja suled silmad ja lased veel mööda nägu alla joosta.. tean, k6lab klishee ja depressiivsena, kuid tegelikult oli hämmastav tunne, ylim rahulolu ja positiivsus. sa seisad seal veel natukene ja vaatad merele, hetkeks m6istad, miks filmides seda stseeni nii palju kasutatakse. tuleb filmilik tunne ja sa otsustad tagasi minna. oled suhteliselt läbiligunenud. jalutad tagasi ja naudid iga hetke sellest. karu vaatab sind ja sa ytled, et paned kuivad riided selga ja liitud temaga. juuksed märjad, aga kuivalt riides, valad endale uue tassitäie kohvi, v6tad soomekeelse raamatu ( sest k6ik inglise keelsed on läbi loetud ) ja lähed "verandale". loed ja jood kohvi ja räägid karuga ja vaatad vihma.

ja kui ma tahaksin sellest veel edasi kirjutada, siis peaksin raamatu avaldama :)

igatahes, mingi hetk sai syya tehtud, v6istlejatele poest kraami hangitud, tohutus koguses uute filmide treilereid tsekatud ja nyyd läks karu jooksma ja mina valvan mängijaid. pärast on minu kord trenni teha :)

ka vihmased pyhapäevad on ilusad. EI, jumalikud :) see tuleb ainult avastada.

reede, 26. august 2005

Oh, happy day when The Big Blond left!

täna lahkus mängust let?s-call-her-S.... :) ma pole ammu siin nii 6nnelik olnud... ta on paks, kole, valelik - pean siinkohal margus karu jällegi tsiteerima: " tead, jänks, S. on yks paks valelik hoor!"

sest me eile rääkisime taga ja siis täna ( me jälgime neid kogu aeg piilukaameratest, seega, me suht teame, millest nad räägivad :p ) ta rääkis, et mida me eile olime talle rääkinud ja ta keeras kogu jutu teistpidi, mikserdas seda, shake?is seda shakeris, pani p6lema ja tallus selle peal - umbes taoliselt muudetud versiooni käis ta välja tän a hommikul v6istlejate köögis...that, that, that.....bitch?! :D

ja me pole ainukesed, kes teda ei kannata.....kaasprodutsent tegi täna nägu, nagu ta tahaks enne oma ajud välja lasta, kui S.-iga suhelda...

ja me tahame karuga välja minna ja tantsida ja naerda ja tantsida ja...ja....ja...yhes6naga l6dvaks lasta

tegelikult pole k6ik nii hull, kui tundub :P

neljapäev, 25. august 2005

If the world ends!

käisin esimest korda siis ka soomes olles kinos täna...täitsa lahe...mulle isiklikult meeldib kamppi ääres olev ( ilmselt forum cinemas ketti kuuluv ) finncinema rohkem, kui tallinna cc plaza...kuidagi sopilisem ja mystilisem..

kuna m6tlemiseks olime karuga väsinud, siis m6tlesime, et vaatame mingit totaal hollywoodi crapi. valikvariantideks olid : 1) maailmade s6da
2)mr. and mrs. smith
3) the island
ja loosi6nn naeratas neist esimesele.
film pidi olema dramaatiline - ei olnud, enamus ajast naersime; filmi pisitydruk rachel karjus vahel liiga palju ja liiga pikalt ( tsiteerin margus karu - "ta kriiskas vahepeal nii v6ikalt, et ma oleks tahtnud sinna minna ja teda lahtise käega lyya ja öelda, et ole vait" ); tom cruise?i egotripp....täielik...samas, film oli täpselt selline crap, milleks me sinna läksime.

täna ostsin ka endale mälupulga....nyyd saab ehk soomes tulnud m6tted l6puks kuhugi talletada.

siit yks sketshi m6te, mis tuli jalutades s-marketi parkimismaja poole peale filmi kuumas helsingis:
on maailmadevaheline s6da. inimrass hävitatakse ja kogu loomaliik peab uuesti nullist arenema. 2 bakterit kykitavad ja mossitavad - " f..k, jälle peab arenema hakkama. alles paar miljonit aastat tagasi tegime seda. kurat, raske on ju...kuule, matti, viitsid, hakka sina arenema, mul täna tuju pole?!"
teine bakter:" äähh, ma ei tea....viivitaks veel natuke?"

päike teeb kummalisi asju...ja head. :)

PS! tundsin igatsust eesti ja s6prade järele.

kolmapäev, 24. august 2005

Learn to stand annoying people!

kas ta vihkab meid?
päriselt nohh...

täna, tagasiteel polikliinikust ( helsingis ), tahtsin tappa yhe mängija - let?s call her S. kujutasin juba ette, kuidas pastaka talle veeni torkan....lihtsalt nii närvi suudab sind yks inimene ajada...jube. muidu ma vägivaldne pole. aga aeg-ajalt suudab S. mind sisemiselt täiesti paanikasse ajada. väliselt olen rahulik nagu ikka ja eriti n6me on see, kui sa oled roolis, v66ras linnas ja S. su k6rvalistmel kriiskab. ja siis sa naeratad talle....mhh...väline fassaad peab ilus olema vähemalt, kui tegemist on osalejatega...

ja osa nendest oli purjus eile :)

täna käisid nad arsti juures vereproovi andmas....huvitav kyll, mida see näitas?! :P

teisipäev, 23. august 2005

My life, My love.

naljakas, et motlesin selliste asjade peale, et vaata, inimene on nii isekas, et ei oleks kellegi v6i millegi nimel surema. täiesti kindlalt kohe....oma enese elu on see, mida tegelikult värdjalikult enesekeskne inimloom yle k6ige armastab.
See, et inimene ytleb, et on kellegi nimel n6us surema on puhtalt vaid märtri mängimine....täiesti raudpolt kindel.

Kui keegi pakuks mulle v6imalust alustada oma elu uuelt ja puhtalt lehelt, siis kas ma tahaksin seda? Kas tahaksin unustada k6ik, mis kunagi olnud? Jah, k6ik halva ja ebameeldiva?aga samas, k6ik positiivne läheks ka ju kaduma. Kui inimene ei mäleta oma minevikku, siis ei ole ta see, kelleks syndis, kes ta olema peab. See on lihtsalt järjkordne loodusseaduste rikkumine.

Vaatasin eile filmi nimega “My love, My life”. Kaanepilt dvd-l ei olnud absoluutselt see, mis paistis. Veider, et ma arvasin, et tegemist on järjekordse suvalise armastuslooga. Ei olnud. Ja huvitav. See film ei olnud isegi midagi väga head, samas, ta m6jus ja pani m6tlema. Eriti just viimast. .. Minu elu, minu armastus?just.

Ja huvitav, kui kaotame armastuse oma elu vastu, mis siis saab? Kui elu ei ole muud, kui vaid yks suur agoonia. Mis on kelle jaoks agoonia, eks ole?! V6ibolla, kui ma kannataksin ja piinleksin ainut, v6ibolla t6esti siis tahaksin mineviku unustada ja alustada nö. puhtalt lehelt. Aga ikkagi miks? Miks ma seda nii väga tahaks, sestet armastus elu vastu on ju midagi, mis peaks olema yle k6igest. sellepärast inimesed jooksevadki t6enäoliselt k6ige kiiremini sel hetkel, kui m6ni murdja koer neil sabas on.

Puhtalt oma elu päästmise nimel. For Christ!!!! See k6ik on ometi nii loogiline. Ja yldse mulle tundub, et inimesed m6tlevad vahel liiga palju.
Ja kui palju on palju?
Igal puhul?!
Nii elust kinnihoidmisel, suhtes, soovides ja k6iges muus. Millal toredast tahtmisest saab liiga palju? Mida yldse v6ib olla liiga palju? Kas armastust, elu ja s6pru saab olla liiga palju? Kas hoolivust saab olla liialt ? Kas maailmas saab olla millegi jaoks liiga palju s6nu? Kas ma praegu m6tlen liiga palju?

Kui inimesel oleks kama k6igest, siis ta ilmselt ei m6tleks yldse. ja ei hooliks yldse. Ja vahel on teadmisi liiga palju. Vahel on parem, kui m6nda asja ei tea?ja nii ilmselt m6tlevad k6ik kibestunud inimesed. Kas kibestumus tuleneb armastuesta elust? V6i vastupidi, kas armastust on haiglaslikult palju tunda saadud ja liiga kiiresti otsa l6ppenud? Ja mis siis ikkagi saab - kas armastust elu vastu saab olla liiga palju ja äkki on see hoopis see, et inimesed m6levad liiga palju elu armastamise peale?

for christ sake - arvan, et soome pole mulle eriti hästi m6junud :P

PS! ja 3 v6istlejat on " ihan kännissä " ...nagu soomlased ise ytleksid ja nad laulavad praegu akna all....ok, neil on head hääled, aga palun minge magama....ja kus te kuramused alkoholi saite?! ahaa...

neljapäev, 18. august 2005

Long live the free parking!

veider.
hästi veider.
päev oli hästi veider.

eile pidime v6istlejatega arsti juurde minema...noh, läksimegi. niimoodi, et nende buss s6itis ees ja mina karuga tulin autoga järgi. kui olime just helsingisse sisse s6itnud, otsustas bussijuht punase tule alt läbi s6ita ja me kaotasime ta silmist...great!!!!! ja nii me siisw ekslesimegi. noh, parkisime auto ära yhte parkimismajja kesklinnas, kus teadsime polikliiniku lähedal asuvat. hakkasime otsima. seal on k6ik majad nii sarnased. 40 minuti pärast leidsime 6ige hoone ja viisime masinagi 6igesse parkimismajja.....kogu selle jandi juures peaks ära mainima asjad, mida ma sain:
*2 tohutut villi ( 1 m6lema kanna peal )
*peavalu
*higi oma seljale
*ligi 10 ? eest parkimiskviitungeid

ja tagasiteel sain s6ita yhes autos 3 suure ja yhe väikse inimesega...iuuu. need suured on ikka t6siselt suured.

ja hiljem samal päeval:
*otsisime Lautasaare linnaosast Solar Films Inc. kontorit 30 minutit
*s6itsime taksoga 30 kilomeetrit helsinkist välja
*saime kraesse uudishimuliku taksojuhi

täna jällegi käisime korra solaris ja yhes shopping keskuses...kus oli tatatarrrattataaaa - TASUTA PARKIMINE! ei tea, kas see tegi meid 6nnelikuks v ei?! :)

teisipäev, 16. august 2005

Have you got Any idea?

on teil aimu, mis tunne on pesta 10 käsimuruniidukit rohust puhtaks, kui sul on 9 haava kokku 3 s6rme peal? ja peale seda rohulögast puhastada vannitoa ja dushiruumi p6randad????

......mina tean......

esmaspäev, 15. august 2005

I wish...

ma nii väga tahan, et mul oleks fotokas....siin on nii palju, mida pildistada...nii palju.....ja see teeb haigeks, kui sa näed k6ike seda, mida jäädvustada tahaks.....
....NII PALJU.... m6istate....hakka v6i nutma, nagu ärahellitatud laps kommipoes, kellele shokolaadi ei osteta.

La vache qui regarde passer les trains.

hommik kirkonummis: kell 6.00 - sombune; kell 6.30 - tundub, et kisub sajule; kell 7.00 - mis, pilved hajuvad?!; kell 7.30 - coffee time; kell 8.00 - misasja?!päike?

eile veendusin selles, et inimesed kardavad seda, mida nad ei m6ista v6i mis on v66ras ja tundmatu. eile kella 23 paiku 6htl avastasin, et ei kardagi enam seda suurt basseini, mis meil siin keldrikorrusel asub.läksin ujuma ja tundsin, kuidas mul on hea ja turvaline olla...naljakas. isegi pimedas ei tundu see enam hirmus. samas, kui sukeldumine on minu jaoks yks k6ige hirmutavamaid asju. olla vee all, teises keskkonnas, mida veel ei tunne, teades, et kui 6hk saab otsa ja sa liiga sygaval vee all oled ja.....

prrr.....v6ibolla see on yheks p6hjuseks, miks otsustasin, et tahaksin sukeldumise kursused läbi teha. jah, kas siis see on p6hjuseks v6i fakt, et midagi uut vaja jälle ette v6tta.

teine m6te, mis pähe kargas oli see, et tahaks pärast soomest naasmist minna puhkama. kuhugi, kus on soe....ja ainult puhata. sinna peab lendama, eksju?! sest soome v rootsi v venemaa v läti ei ole just eriti soojad oktoobri l6pus. njahh...veits nagu kahisema paneb seest, kui loed uudiseid ja näed, ohoo, jälle yks lennuk on alla kukkunud

t6si ta on, et inimene pole kunagi lendama loodud, see, et ta l6puks seda suudab, tuleneb puhtalt tema enese haiglasest vajadusest teistest loomariigi esindajatest yle olla. usun, et kui midagi juhtub, siis p6hjusega. ju neil inimestel oli määratud seal lennu peal surra...ja tegelikult, alati juhtub see, mis juhtuma peab, tahad seda siis v6i ei...or something...

laupäev, 13. august 2005

It?s Hernandoz Hideaway!

hektiline päev. yhel hetkel on k6ik tore, järgmisel tahaks appi karjuda ja kirkonummist ära p6geneda...samas, kui oleksin täna öösel actually magvanud, oleks asi teine. kaks tundi pealispindlikku und on selgelt ebapiisav kogus 6nnemolekule selleks, et kell 6 t6usta ja oh imet, vaadata, kuidas paks inimene treenib. 3 tassi kanget kohvi ja yks 6un - päev paistab päikselisem...s6na s6nalt (päike tuli pilve tagant välja)

kuna unega on probleeme olnud kogu aeg, siis eile oli isegi kasulik, et teda sunnikut ei tulnud, sest sai paberkandjale kritseldatud yks kaua aega peas tallel olnud scripti draft.

täna trenni ei j6ua teha...j6usaal kyll vaatab kutsuvalt mu poole ja sositab mu nime, kuid ebapiisav uni lööb tublilt sellele manipuleerivale rynnakule vastu ning aju v6tab vastu otsuse minna uurima, kuidas sauna sooja saab ja kuidas ujumisv6imalustega lood on. kusjuures, siinoleku (kirkonummi, soome vabariik ) ajal on jäänud yks lubatud asi tegemata - ujuda meres. ja iga päevaga kisub aina enam sygise poole, mis on piisavalt piinav. iseenesest pole sygis sugugi halb ja ebameeldiv aastaaaeg. esimene pool vähemalt mitte, aga vaata, esimesele heale poolele järgneb igikestev ( 8 kuud ) vastik aeg. vanarahvas kutsub seda "sitaks suusailmaks".

mul ei ole koduigatsus, pigem eesti igatsus, kus elu on odav ja tallinna tänavad täis idiootidest autojuhte, kes oma rullnokliku elustiili juures end rooliratta taga jumalaks peavad. eksole naljakas, mille järgi yks inimene puudust v6ib tunda.

lubadus rubriigist "kui mul oleks läpakas, siis ma..." : hakkaksin kirjutama oma raamatut v6i scripti siin. tohutult hea aines lamab igal pool...näe, minust vasakul, paremal, 50meetrit eemal ja teises koridoris ja suures basseinis, hirmuäratavas ning pimedas köögis, reality?s osalejates, tohutus koguses kohvis, punases renault megane?s, mille mootor hakkab myrisema, kui nupule vajutad ( prantslased on hullud....keskklassi s6iduautod on ulmeks kätte ära aetud ), minu toanaabris, selles, et venelased ostsid ära selle kompleksi, kus elan, v6ttepäevades, tyhjades battery purkides, soomlastest töökaaslastes, mystilises lameekraanis, mis seisab yhendamata juba 2 nädalat laual, palja jalu käimises ja imelikes ruudukujulistes seinalampides, mis näitavad sind ilusana ja joonistavad ymber silmamuna heleda ruudu, kui peeglisse kiigata ( ma teeks sellest pilti, kui mul oleks digipiltnik kaasas).....ja veel paljus muus, mis siin ymberringi on.

ja ma pean siin olema veel 7 nädalat.

teisipäev, 9. august 2005

Do You Wake up at 6am and Go To Gym?

ooeeeeäää ( hästi suur haigutus )......miks kyll inimesed tousevad kell 6 vaid selleks, et jousaali minna? tglt, saan aru kyll, kui tegemist on voistlusega ja nii...samas, mina ei lähe jousaali, vaid kalleid mängijaid jälgima. hellitlevalt kutsun neid lapsukesteks :)

asjad, mida sa hommikul ( tavaliselt 9. augusti ) vara näha ei taha:
* kuidas paks inimene (mul pole nende vastu midagi, lihtsalt takteerin fakti, et nad on suured, seega nad h6lmavad päris suure ala ruumist enda alla...) higistades j6usaalis lindi peal sörgib
* kui see sama inimene ei märka, et pyksid jooksmise käigus oluliselt madalamale langenud ja hakkab venitama ( toim.- seljaga minu poole), siis on näha suhteliselt suur osa tema kannikatest - isiklik märkus: ökk!
* kui vaatad kappi ja avastad, et sul pole piisavalt 6hukest toppi, mida selga panna...lepid maikaga ja näed juba vaimusilmas, kuidas terve v6ttepäeva higistad
* kui sul on tassitäis musta kohvi ja piim kylmikus on hapuks läinud
* kui vaatad oma pangakontot ja m6istad, et juba on 9. kuupäev ja nad saadanad pole su raha ikka veel yle kandnud
* kui vaatad aknast välja ja meri on 200m kaugusel ja väljas juba kella 7 ajal näitab termomeeter 20 soojapygalat ning sa m6istad, et ees ootab v6ttepäev kuskil spa-s ja SINA kyll see ei ole, kes täna mere ääres chillib
* kui kontrollid oma mobiili jooksvat saldot ja ehmatusega avastad, et juba on ekraanil paistvad numbrid liiga suured 9. kuupäeva kohta


asjad, mida on tore näha hommikul vara:
* päike
* kohv
* aknast paistev meri
* laual lebavad maroon 5?e ja maarja feat, hinkus?e plaadid
* samal laual olev cd-player
* sinine taevas
* v6istlejat seppo?t, kes teeb hommikutantsu :)
* Mac?i läpakat, mille aku on l6puks täis
* veepudelit su lauaserval

tänase päeva eesmärk:
l6puni vastu pidada!!!!

nädala eesmärk:
saada l6puks 1,5 vaba päeva, et yle tsekata ka helsinki ööelu + hästi tubli olla ja ennast t6estada.

järgmise 5 minuti eesmärk:
l6petada sissekanne, tsekata yle mailbox, uuesti hypata seb yhispanga kodulehele, viia läpakas teise tuppa ja tuua uus tassitäis kohvi!

just nii!

neljapäev, 4. august 2005

Driving through Helsinki.

juhh. mina olen siis nyyd roomsalt soomemaa pial. alguses, kui väga aus olla, siis nii väga r66must kui sellisest juttu polnud. pigem masendus. selline veider tunne, et ei teagi, kes sa siis nyyd täpselt oled.

kord aitad kunstnikku, siis cateringi inimest.....nyyd hakkab selguma mu otstarve. juttu oli operaatori assistendi kohast. nojahh...peamiselt jälgin piilukaamerate pilte ja nats isegi aitan opi....pigem ikka rezissööri ass, kui suuremad vottepäevad.

tähelepanekuid helsinkist:
* on voimalik maksta 3 latte, yhe club sandwitchi ja 2 tyki tiramisu koogi eest 29.40 ?
*modernsus on r6vedat moodi segatud munakivisillutisega -ökk
*autode piirkiirus on väiksem, kui tallinnas-max kiirus on 40 km/h
*pangaautomaatidest ei saa pilku peale visata oma finantsolukorrale. ainult rulli saab välja v6tta
*hirmuäratavalt palju v6ib kohata tuttavaid
*kesklinna park, mille nime ma ei tea, haiseb kuidagi ebameeldivalt (p6hjust ei suutnud tuvastada)
*warehouse?s on liiga väikesed numbrid converse all stars ketse
*kui tahad shopata, siis tea, et helsinkis on sigapalju suurem valik monusat nänni, kui tallinnas
*seal on KOERTE parkla (kui inimesed lähevad poodi, siis seina ääres 6ues on sellised metallr6ngad seina kyljes, kuhu voib oma lemmiku jalutusrihmapidi siduda) - minu meelest nats ebaaus loomade suhtes, samas, mida ka mina soome koertest tean, olen ju virolainen...
*liikluskultuur kui selline eksisteerib vastupidiselt tallinnale...näiteks, kui suuna sisse lykkad, siis laseb esimene auto sind korvale ritta, mitte sa ei pea ootama tubli 5 minutit selleks
*MM voistluste ajal ei tasu autoga v66ras linnas yritada liikuda
*4,5 tunni parkimise eest tuleb tasuda 5? (arvuta ise, kui mitu eeku see kokku teeb)
*kui oled pärit eestist, siis helsinki tundub t6elise metropolina
*see linn on ehitatud 1000 saarele

PS! piilukaamerast on endiselt tore inimesi jälgida ja siis neile päeva jooksul maja peal mitu korda MOI öelda :) nad on päris elus palju suuremad, kui ekraanil, päriselt kaa :P

laupäev, 23. juuli 2005

Are You Mentally Ready?

eile sai soomemaal ära käidud. koosolekut peetud, head muljet üritatud jätta, soome keelt pursitud ning kohalikus kaubanduses veitsa tuustitud. ilmselt jäetud mulje oli ok, sest daamid ja härrad, mina lahkun soome ära...mhmhh, täitsa minema lähen. 2 kuuks küll, kuid siiski.

naljakas, kuidas inimene peab vastikut siseheitlust. lahe on ära minna, samas, nii äkki tulev võimalus võtab südame alt jahedaks. mis siis, kui...?! aga nii ei tohi mõelda. mõtlesin pikalt, mis takistab mind sinna minemast - kohver. :D
see aga, on lahendatav mure. esimest korda elus tuleb kohver shopata.

neljapäev, 21. juuli 2005

It?s just something that?s inside.

ametlik teadaanne: maarjamaa kõige kaunim koht on Ranna (Peipsi ääres, Mustvee ja Kallaste vahel)!!! sai siis kaua oodatud ja orgunitud pidu ää peetud. nujahh...selle orgunniga oli ikka omajagu niblimist, aga asja sai. hoolimata kõigest negatiivsest (närveldamine, tugev hoovihm, pohmell :P ) oli pidu täielik hitt. igal heal on ju omad vead.

saime kokku kõik bändid, keda kutsusime, va ühe, mille üks kitarristidest oli soomes tööl. kohal olid mantra gora, achillis pons, clumsy parachuter, punktrio ja loomulikult chupacabra. Aitähh neile!!!! super oli. peo käigus jäi kase otsa barbie pildiga pall, kadunuks üks maokujuline naiste sõrmus, samuti suri päris suur hunnik ajurakke, vahepeal tahtis korvpall venemaa poole plehku panna, palli kahjuks võttis kohalik kaldavalve ( erik ) põgeniku vahi alla ja asetas liivale, saunast vette jooksu käigus veristati üks varvas, möllutati ja kisati kogu hingest bändidele kaasa, saunatati ja tantsiti vannimütsidega :) Sünnipäevalapsed ( täpsustus-3 tk) kandsid kertu poolt kingitud erivärvilisi kübareid (chupacabra tänas sünnipäevalaste poolsel soovil kertut omal moel). Punktrio esitas kohapeal 3 uhiuut lugu - improvisatsioon. tundub, et nende lugude sõnade autoril on potentsiaali :D

praegu on suuremad kannatused kannatatud - pohmell ja magamatus. ja hea olla. mind tehti sünnipäeval kahe plaadi võrra õnnelikumaks: maarja feat. hinkus ja mantra gora esimene plaat. neist esimene sobib tänasesse päeva nagu rusikas silmaauku.

ja varsti tuleb võibolla kodumaa teede tolm jalge alt pühkida ja uuele asumaale mõneks ajaks elutsema minna. Eks varsti paistab.

neljapäev, 9. juuni 2005

Bye bye sleepinghours!

inimene on ikka imelik küll. nagu vares tõrvatud katusel - kord nokk kinni ja saba lahti, siis jällegi saba kinni ja nokk lahti. ühtemoodi vinguvad kogu aeg. kui midagi teha pole, siis igav, kui tegemist palju, siis igisetakse, et aega üldse pole jne jne jne.

lahe on see, et hetkel on palju teha, samas on füüsiliselt ja vaimselt juba tunne, et aitab, sellest aastast on kopp. tahaks suve juba. Tänane öö oli mu mittemagamise nädala keskpunkt. paar päeva tuleb veel vastu pidada. öösel sai kõvasti monteeritud ja tulemusega olen ma väga rahul :)
isegi õppejõud ütles, et tubli! vaat see on küll esimest korda...hmm, i wonder what's wrong?!

tegin huvitava tähelepaneku enda kohta. kui öö läbi pead tööd tegema, siis kaob söögiisu täiesti ära. veider. tavaliselt peaks ju vastupidi olema. olen tarbinud viimase 3 päeva jooksul ühe statoili kabanossi suurtes kogustes kohvi, paar õuna ja ühe jäätise. jube. ja siis somaalias nälgitakse mittevabatahtlikult. samas, sunniviisile söömine on ka nõme. mida sa ikka mälud, kui maitse ei meeldi.

hähh, kindlasti pole mõtet muretseda, jaanipäev ju tulemas...chill, grill, saslõkk ja sõbrad.Juhuu....ja paluks mitte süldipidusid. mis tuletab meelede, et juhhuu jällegi- eesti rahval on veel mingisugune muusikamaitse. kuulsin kuskilt, et noorkuu olevat meie mehele sajaga sarve ajanud :)

lahe!

pühapäev, 5. juuni 2005

Night with camera, punk and rock!

eile toimus märjamaal selline huvitav üritus nagu noorsoolikas 2005. sai ise ka kohal käidud ja alates kella 2st soundcheckidest moshitud ja kaameraga ringi jalutatud. päris karm oli. mitu head tundi sai selle küljes rippuda me räägime siin ikka 9-10 tunnist...kael ja käsi olid lõpuks nii väsinud, et kui neid oleks olnud võimalik eemaldada, siis oleksin seda kohe teinud. muidu oli üritus sigapunk!!! väga lahe. natukene kahju oli sellest, et kuna ma olin cam-i külge aheldatud, siis hüppamine koos rahvaga ei tulnud hästi välja. viimase esineja ajal sain kaamera niimoodi ära sokutatud, et sai kah hüpata, kuigi selleks hetkeks olid kõik lihased haiged ja olemine juba väga unine.

magatud sai esimest korda sel aastal telgis. ei olnudki väga külm. oli selline tavaline nähtus - külm kella 4 ajal ja palav hommikul. kartsin, et on külmem. magamisest kui sellisest ei tulnud suurt miskit välja. teadugipärast on telgil vihmale vastupidavad seinad, kuid mitte helikindlad seinad. kui mingi hetk sai otsustatud magama vajuda, siis ülejäänud seltskond rokkis sajaga edasi. hommik tuli liiga kiiresti.

nüüd tuleb panna kokku veel homse võtte asjad ja kuidagi saada hommikul 5. 30 üles. oi oi....kardan, et tegemist tuleb sissemagamisega. reede öö vast laupäeva sai alguse mu mittemagamise periood, mis sedapuhku kestab järgmise pühapäevani. Wiiiiii....eks ole alati tore, kui see juhtub.

neljapäev, 2. juuni 2005

But She said We?re only Several miles from the Sun

ilma lubas. lubas ilusat ja sooja. puhkust lubas. lõbusat, kosutavat ning lõõgastavat. tutkit!!! mitte midagi ei tulnud, ei sooja ilma ega lubatud puhkust.

olen juba korduvalt enesele korranud, et oleks aeg lõpetada kõigele JAH ütlemises. suvi näis olevat tore. vahelduseks mõni filmivõtte sinna sekka. ja sõbrad. ja vaba aeg. ja ERAELU!!! kuid ajades näpuga järge praegustel andmeridadel, siis tuleb välja, et töötan lausa kahel kohal. ühel sellepärast, et ei suutnud lihtsalt sõbrannale ei öelda, teisel sellepärast, et oma soome keele oskust parandada. sest kui läheb nii nagu minna võiks, siis kaon paariks kuuks eestimaa pinnalt.

kooliaasta hakkab vaikselt seljataha jääma. on vaja veel vaid 2 projekti esitada. noh, üks neist nõuab tegelikult filmimist ja monteerimist ja helindamist ja kõike seda, mis ampsab päris mehise suutäie uneajast. loodetavasti on tulemus seda väärt. mõtlesin siin, et kas teleinimesed on töönarkomaanid, hüperaktiivsed, insomnionistid või lihtsalt ogarad inimesed, et kõike sellist teevad?! panustaks lihtsalt ogaratele :)

tädi netil (loe: kõikvõimas internet) külas käies sattusin tuppa, kus seletatakse testi põhjal ära, kes sa oma psühhotüpaažilt siis oled. võttis aega mis ta võttis, aga tehtud sai. lausa imelik, mida inimesed õhtuti igavusest teevad. hea, et midagi hullemat ei tee. naabri autost makki pihta ei pane, poeaknaid telliskiviga sisse ei viska või muidu ringi ei laaberda :D

omad kahetsused olen saanud läbi elada viimase kahe nädala jooksul 4 korda. peamiselt puudutavad kõik ühte ja sama asja. tegelikult pole pidude ja chillimiste juures kõige olulisem alkohol. kaugel sellest...aga vahetevahel on tore teda ka tarbida. Klaas või kaks head veini. see kaks nädalat, mis mööda läks on vist kõige halvem aeg, kui inimene antibiootikume sööma peab. samas, täheldasin esmakordselt elus kõrvaltoimeid. ehk siis:
1. tekkis tohutu uni ja jõuetus
2. kadus söögiisu (see oli isegi mõneti positiivne - 2 kilo kadus nagu naksti)
3. nahal oli kohati tunne nagu oleks nõgesega äsatud

veider. aga nüüd on see piinav aeg läbi!!! no more pills twice a day!!!isegi väljas sadav vihm tundub nüüd vähem märjem.

neljapäev, 26. mai 2005

Trust nobody!!!

inimestel pole tegelikult põhjust vinguda seni, kuni neil kõik korras on. kui mingi paha haigus sind sööma tuleb, alles siis on põhjust paanikaks. tean, kogen seda praegu.

samas, inimloomal on kord juba sisse kodeeritud, et alati peab vinguma. eestlased on ehe näide: meil on 9 kuud sitta suusailma ja 3 kuud normaalset ilma. kui suusailm on, siis kõik vinguvad, et tahaks sooja juba. nüüd, peale esimesi sooje päevi vingutakse jällegi, et liiga palav jne. no damnit!!!tõepoolest nohh...
kaua võib?!

veendusin veel, et tegelikult slogan ära usalda kedagi! on täiesti vettpidav. tohutult palju saasta võib kaasa tuua usaldus. nüüdsest peale on minu usaldust täiesti hullumoodi raske võita. Kui enne oli see raske, siis nüüd veel rohkem. detailidesse ma siinkohal ei laskuks, kuid endalgi on nõme, kui kahtlustavalt suhtud igaühte. :)

nõme. ääretult nõme. ja mis kõige hullem ma tean seda.

kolmapäev, 11. mai 2005

3 sins in perfect heaven???

tänavatel liigub tohutult palju huvitavaid ja muidu veidraid tüüpe. hämmastav. eile kuskil kella viie paiku nägi tamme pargis ilmavalgus veider dialoog.

Sam ja Jänx räägivad omadest asjadest. Arutavad pudeli cola kõrval oma saate ideesid. Tuleb onu. Quasimodo kanti vanake. Lühike, pontsakas, ühe hambaga mees.

Onu: (pudistades, kuna hambaid pole) kas te teatrisse ei taha minna?
Sam: Kuidas palun?
Onu: kas linnateatrisse ei taha minna? ma saaks teid tasuta hea koha peale. ma töötan seal.
Jänx:täna jätame vist vahele.
Onu: miks?
Sam: meil on natsa kiire ka nagu veits. Teinekord kindlasti.
- onu vaikib ja seisab edasi. Sam ja Jänx räägivad omi asju edasi. Ei taha nagu onule öelda ka, et ole kena viska varvast-
Onu: kas te muidu üldse teatris käite?
Sam ja Jänx: ikka.
-onu jälle vaikib-
Onu: Valdur(ulatab käe)
Sam: ee...karin(teretavad)
Onu: valdur(ulatab käe)
Jänx: Helen( võtab terekäe vastu)
-onu jälle vaikib, colatajad ei saa aru, et mis onu tahab ja peavad teda veits otuks, aga muidu muhedaks ja ohutuks-
Onu: (peale mõningast vaikimist küsib samilt) kas sa muidu oled füüsiliselt tugev?
Sam: (naerab)misasja?
Onu: et kas sa oled muidu füüsiliselt tugev?
Sam: (naerdes) ma ei tea...vist olen jah.
- onu vaikib, sam ja jänx naeravad-
Jänx: kule, lähme käime viru keskuses korra ära?!
Sam: jaa...mul vaja korra poest ka läbi hüpata.
Onu: kuhu te nüüd lähete?
Sam ja Jänx: meil on natukre kiire. Oli tore. Nägemist.
Onu:(lehvitab) nägemist!

vot nii...pargis on vahel naljakas. eriti siis, kui pole seal ammu chillinud :)

kolmapäev, 27. aprill 2005

the show?s not over untill the sciso sings!

avanes võimalus vaimuhaiget inimest tänaval mängida. tegemist oli siinkohal lavastatud osaga ühest saatest. naljakas oli ja veider ka. mingi hetk lihtsalt tundsin, kuidas hullu mängimine justkui polegi mängimine. hästi kõhe tunne tuli sisse.

inimesed vältisid mind ja vaatasid veidra pilguga mu poole, ju ma siis sain ülesandega hakkama. kuidas seda nüüd öeldaksegi - olin oma ülesannete kõrgusel :D

jumal tänatud, ilm annab lootust ja üldse järjest positiivsemaks läheb. samas, mingi müstiline väss on, aga mis siis? kõigil on väss. ja huvitav on see, et tegelt väsinud peaga tuleb hulle mõtteid ja ideid pähe. mis on hea, sest ideid mul praegu vaja ongi.
ja väsimuse vastu aitab superhästi füüsiline tegevus. võiks arvata, et see kurnab veelgi, aga ei...mõte puhkab sajaga ja hoopis uutmoodi energia valdab peale trenni. tõesti soovitan soojalt kõigile. ja enam ei peagi ju maksma trenni eest. väljas juba piisavalt hea, et rullitama, rulatama, rattaga sõitma minna, joosta või lihtsalt kõndida. tunnen puudust rattaga chillimisest ja rullitamisest. ratas on päris kodus ja rullikad peab uued ostma. tubane trenn on ära tüüdanud. trennis olles tekib selline vastik tunne. hingad teiste higi omale sisse...ökk.

tänane slogan - mine välja!!!

teisipäev, 26. aprill 2005

sun!!!!finally, it?s about time, u know.

nonii...lõpuks ometi päike.hommikukohvi rõdul.linnud on ka kõik juba üles sulanud.igasugu huvitavad asja liiguvad ringi.ka inimeste seas.nii kui vähegi soojemat lubab hakkab ka tänavapilt harilikust värvilisemaks minema.inimesed naeratavad rohkem ja muidu tore.

olen siiski täheldanud seda, et paljud kurdavad tohutut väsimust ja pinget ja ei oska nagu leida põhjust.mina leidsin põhjuse küll. lihtsalt sellest igavesest sügisest on kõrini.eesti kliima on ikka kogu aeg nagu sitt suusailm.jah, meid on "õnnistatud".
see selleks.

kuulsin miskit kõlakat, et venemaa võib hoida oma sõjalennukeid eesti territooriumil. hiljem selgus, et tegemist polnudki tühipalja kõlakaga.asja täiesti tõepõhi all. kui nüüd minu arvamust küsida, siis isiklikult usun, et tegemist on mingi kahtlase susserdamisega. sest minu mäletamist mööda see savipäts miskit ajas.eks näis, kuhu see omadega jõuab....siiski siiski....skeptiline selle koha pealt.
teine asi on see, et epl-i andmetel on rottkoerte kampaania taga hansapank. pettumus. lootsin miskit paremat. kuid kas hansal sellest mingeid sekeldusi ka tekib? on osad plakatid ja asjad ebaseaduslikult üles pandud.

eks näis tõepoolest.veider kevade hakk igatahes.

neljapäev, 21. aprill 2005

totally NOT spring!!!!

shoke seisund on nüüdseks vist küll juba üle läinud, aga ega see lume nägemine hea pole.tuletab meelde naid aegu, kui oli külm hoolimata sellest, mis sul seljas oli.sõrmedel oli aeg-ajalt tunne, justkui ei suudaks nad enam eales sooja tunda.

täiesti haige asi on see, et uue seaduse järgi peavad puuetega inimesed iga 3 aasta tagant tõestama, et nad ikka veel on selle puudega. no kurat, mis mõtet on seda teha, kui sa oled sündinud kurdina ja tõenäoliselt ever ei hakka kuulma?! mida siis teha? lähed ja ütled, et jahh, ikka veel pole mulle see aputeeritud käsi tagasi kasvanud. nõme kuubis nohh.
see on täiesti ebanormaalne. sellistel puhkudel tekib küsimus, et kas ametnikel tõesti seal toompeal pole miskit paremat teha, kui selliseid idiootsusi välja mõelda?! tuleks mõelda hoopis sellele, kuidas neid samu inimesi, mitte tüütada vaid aidata. normaalsed kaldteed näiteks ehitada jne.

kohtusin täna inimesega, kes välimuse järgi otsustab, kas ta suhtleb sinuga või mitte. no ma vist kuulusin "VIP-i", sest et minuga täitsa kõlbas vestelda. kui nüüd aus olla, siis mind ajas see isik öökima. nii kuramuse pealiskaudne ja materialist. ilmselt on tema unistuste naine plaatinablond, piitspeenike, pea olematu üleküpsenud solaariumitsikk. pidasin tubli 15 minutit vastu ja siis tegin sääred. jumal tänatud, selle inimesega ei pea ma tihti kohtuma :D




kolmapäev, 20. aprill 2005

long live soccer!!!!

eila sai palli taotud. äärmiselt tore. oli peaaegu meelest läinud see hasart,mis kaasneb MÄNGUGA. kui on olemas sporti, mis tibutagi nahale toob (peale talisupluse), siis need on tantsimine, kossumäng ja jalgpall. vahel on hea ennast niiviisi jooksutada. ainult, et nüüd on mul kael peaaegu liikumisvõimetu. siit moraal - pane sall kaela, kui lähed külma tuule ja 5 soojakraadiga õhtul jalkat taguma.

kogu üritus andis sedavõrd mõnusa fiilingu, et plaan on lähiajal uuesti murule eksida. samas, mu vana kooli taha tehakse skateparki, mis peaks juuni algusesk täiesti valmis olema. sellesk ajaks peaks muretsema normaalsed rulluisud. rula on kodus olemas küll, aga las see jääda vendadele. naistele nats liiga karm masin :P
naljakas, et vald seda projekti rahastas. peaks välja uurima, kes projekti esitas. sest teadagi, kõik vallavalitsused katsuvad ringiga mööda hiilida rahaasjades koolidest ja vabaaja veetmise võimalusest. üllatav oli ka see, kuidas paar aastat tagasi tehti täiesti normaale võrkaplats peaagu mu kodu taha. ja lahe on see, et suvel inimesed tõesti hängivad seal. chillivad, grillivad ja ajavad muidu lolli juttu.

suvi võiks juba kiiremini tulla.

täna aga siis võttesse. jõudsin eile järeldusele, et ma oskan küll töötegemist teeselda. valetasin enesele silma sisse. et jah, sa teed küll tööd. stsenaarium juba tuleb. lõppkokkuvõttes, kui 1.37 oma asjad kokku korjasin, oli mul 4-st nõutud asjast 3 valmis. millalgi peale võtet ja enne kella 17 peab olema see viimane, kõige mahukam asi ka valmis.

esmaspäev, 18. aprill 2005

What is Kung-Fu?Is it city in Estonia?!

töötähe all.täielikult.
ja mures nats.

täna hakkasin mõtlema mingil hetkel reklaamide peale. ei tea isegi miks ja jõudsin järeldusele, et eestis on hakatud tootma viimasel ajal eriti kõvasid telereklaame, mille üle mul siiralt hea meel. üks parimaid reklaame jääb siiski aastate tagusesse aega - kanahakkliha reklaam.
viimase aja parimad on mu meelest hansapanga reklaamid ja balbiino jätsireklaamid.isiklikuks lemmikuks on sipelgakindraliga reklaam.


mõnus on ka limpsi reklaam - purk on lahe!eriti hästi leitud võrdlus ja selline humoorikas asi.siga on rokkija!!!

täna võin enda üle uhke olla.kartsin, et tänu tähtede laulu neljapäevasele võtteperioodile jääb mu töö tegemata.Ei jäänud.Ma olen nii tubli.täna sai tehtud.kolmapäevane võttegraafik on koos ja inimesed moositud.
nüüd on aeg chillida.seda ma tean, et täna on eestimaa pinnal vähemalt üks noor inimene, kes rahuliku südamega magama läheb.
nüüd saab ka proovitöö asju hakata ajam...ja maikuist filmiüritust.

praegu aga - sayonara!!!
mina lähen välja õhu kätte!!!WOOHOOOO!!!!!!

pühapäev, 17. aprill 2005

let the music play just for one more day

hakkab harjumuseks jälle saama, et uneaeg lühikeseks jääb.täna öösel siis jälle vaid 3 tunnikest.osalt ise selles süüdi, sest mõnusate inimestega koos olemisest ei saa iial küllalt...ja see, kui tahad hommikul autoga liigelda, mitte bussiga, siis oma süü, et varem ärkad.onju?!

täna siis viimast päeva tähtede laulul.mõnes mõttes hea, et kõrvu ei pea tapma, saams kahju ka veits, sest mõned olid tosi head kõõritajad,vot.

hakkasin eile öösel veidra asja pihta mõtlema.kui keegi ütleks mulle, et organismis miskit tõsiselt korrast ära ja et mul on veel vaid ca 2 aastat aega, et omale laps muretseda, siis vist ilmselt teeks ka seda.kui hiljemas elus poleks see enam võimalik.samas, ei mõista ma seda, kuidas ma kannataksin vääksuvaid asju.vabandust,aga lapsed pole mu lemmikteema.naljakas on see, et miskipärast ma meeldin neile,mulle nemad, aga mitte :) irooniline?! igatahes.lootes, et lastekaitse pumput käest ära ei võta, vist teeksin seda.sest vaat,hakkasin mtlema selle peale, et kui oledki vana, siis mida sa peale hakkad?sõbrad sama vanad.surevad jörjest.kes sul ikka jäävad.omad vanemad ka ju lahkuvad vikerkaarte peale miskil hetkel ju.
nojah, võtad koera, aga mis siis.tema kasvab sust üle.ta nõuab ka hoolt.aga laps on see, kes kunagi sinuga räägib.tuleb ju edasi viia mõtet, et umbrohi ei hävine. :D

igatahes.selliseid naljakaid mõtteid viskab aeg-ajalt pähe.ei tea küll miks?!kas tõesti on inimestele oma jälje jätmine maailma nii oluline?!