Hirmude vallutamine läbi spordi.

eilse päeva highlight oli see, kui A-ga Kalevisse ujuma läksime. hea otsus, hea kaaskond, hea enesetunne, hea füüsiline treening, hea traditsioon ja harjumus, millele aluse peaks panema. tõotasime selgesõnaliselt ning kergekäeliselt hakata tegelema vees ligunemisega igal nädalal, teha sellest weekly harjumus.

natuke kartsin seda basseini seal. vaata, võtab kõhedaks kui sa mingil hetkel ei jaksa enam ujuda ja su all haigutab 5m sügavat vett, enne kui põhi vastu tuleb. väkk! põhjatu vee ees olev hirm on rõlge.
hiljem, kui veits olin juba supelnud ja paar basseiniotsa ära vunkinud, siis hirm nagu hajus natsa. enam ei tundunudki see koht enam nii hirmuäratav. tundub, et sel viisil võin saada lahti oma hirmust põhjatu vee ees. JUHUU!!!! tglt eks see vist tõsi ole, et face your fears ja siis sa vallutad nad. äge.

hoolimata sellest ühtegi madu ma ei puutu!

Ossud!

List of winners at the 79th annual Academy Awards, presented Sunday, Feb. 25 at the Kodak Theatre in Los Angeles:

Picture: "The Departed"

Director: Martin Scorsese, "The Departed"

Actor: Forest Whitaker, "The Last King of Scotland"

Actress: Helen Mirren, "The Queen"

Film Editing: "The Departed"

Original Song: "I Need to Wake Up" from "An Inconvenient Truth," Melissa Etheridge

Original Screenplay: Michael Arndt, "Little Miss Sunshine"

Original Score: "Babel," Gustavo Santaolalla

Documentary Feature: "An Inconvenient Truth"

Supporting Actress: Jennifer Hudson, "Dreamgirls"

Foreign-Language Film: "The Lives of Others," Germany

Visual Effects: "Pirates of the Caribbean: Dead Man's Chest"

Cinematography: "Pan's Labyrinth"

Costume Design: "Marie Antoinette"

Adapted Screenplay: William Monahan, "The Departed"

Animated Feature Film: "Happy Feet"

Documentary Short Subject: "The Blood of Yingzhou District"

Supporting Actor: Alan Arkin, "Little Miss Sunshine"

Art Direction: "Pan's Labyrinth"

Sound Mixing: "Dreamgirls"

Sound Editing: "Letters From Iwo Jima"

Makeup: "Pan's Labyrinth"

Animated Short Film: "The Danish Poet"

Live Action Short Film: "West Bank Story"

———

Jean Hersholt Award (Oscar statuette): Sherry Lansing.

Honorary Academy Award (Oscar statuette): Ennio Morricone.

mina väga rahul olema :)
veel miskit:

Quotes from Sunday night's 79th annual Academy Awards at the Kodak Theatre in Los Angeles:

"I'm just here for the movies, Leo." — Al Gore to Leonardo DiCaprio, who asked if there was anything he wanted to announce at the ceremony.

———

"If there weren't blacks, Jews and gays, there would no Oscars. Or anyone named Oscar, if you think about that." — Ellen DeGeneres, serving as Oscar host for the first time.

———

"The movie that made me want to be a screenwriter was Robert Bolt's 'Lawrence of Arabia.' ... I don't know what happened in the universe to end up in the same audience as Peter O'Toole." — William Monahan, who won best adapted screenplay for "The Departed."

———

"Acting for me has always been and always will be a team sport. I cannot work at all unless I feel a spirit of unity around me." — Alan Arkin, who won best supporting actor for "Little Miss Sunshine."

———

"Thank you to my father and all the brave and honorable men and women in uniform who in a time of crisis have all made that decision to defend their personal freedom and liberty no matter what the sacrifice." — Alan Robert Murray, who won best sound editing for "Letters From Iwo Jima."

———

"To be able to get this award just goes to show that there are so many people out there that support that notion that when it comes to a situation between Israelis and Palestinians hope is not hopeless." — Ari Sandel, director of "West Bank Story," which won best live action short.

———

"It's the mother of all awards shows. To be here as a best actress (nominee), it's quite extraordinary. I never expected this to happen to me, a girl from Essex, England." — Helen Mirren, before the show.

Oo mägieesti, mu mõttefiltreerija.

mägieesti lihtsalt mõjub nii, et justkui kõik loksub jälle paika ja world makes sense again. istusin nagu tolbajoob lumehange maha ja mossitasin seal mõnda aega. aga valge mets ja külm õhk ja selge taevas tegid imesid ja mõtted said puhtaks. sain aru, mida ma tahan oma suhetelt, kas ma üldse tahan seda, mida tööalaselt vajan ja missugust keskkonda tahan tarbida.
nüüd on üleskutse kõigile - sain aru, et mul on vaja vastutusrikast ja väljakutset esitavat tööd. viimane niisugune jäi nokia perioodi ja kui ma sügiseks midagi niisugust ei ole saanud, siis tõmban siit riigist mõneks ajaks nihkensit. ja nii lihtne see kõik oligi.

sõit mägieestisse oli tore, enamjaolt sellepärast, et M on täitsa tore inimene, kes actually väärtustab ka kvaliteethuumorit, sellist pisut iroonilise alatooni ja lõõpiva olekuga. tagasitõitki möödus suht samas taktis. isamaa sai aasta vanemaks ja moeloojad mõne õmmeldud kleidi võrra varakamaks.

koju jõudes ma tegelikult vihastasin. ma püüdsin seda mingil hetkel mitte välja näidata, AGA ma ikka vihastasin. detailidesse laskumine ajaks hetkel harja punaseks, niiet enda närvide stabiilsuse huvides ma neisse ei laskuks. kell 4 lülitasin ennast kõrvaltoa läbumaailmast välja, sulgesin ukse, ei reageerinud koputustele ja jäin magama. julmalt. hommikul lahkusin kodust, kuna KÕIK mu kohvi ja piim oli ära joodud, mis omakorda tähendab hukatust, sest kui ma hommikul kohvi ei saa, siis need vaadaku ette, kes mult selle võimaluse on võtnud.

kööki jäänud segadus ei koti mind. ma eeldan,e t see koristatakse enda järelt ja kui mitte, siis tõesti ma ei hoia ennast tagasi.

Barbiebänd viiuldajaga.

eile peale tööpäeva lõppu Paaris otsustasin veel aega surnuks lüüa ja Kahvli eetrieelset sebinat jälgida. kui meie juhtivaid moekunstnikke telemaja uksest välja saatma läksin tuli mulle vastu vananev VÄGA ära võõbatud naine, sillerdavas kostüümis ja viiuliga mulle vastu. talle järgnes tikkkontsades ( roosades ) ja roosades liibukates blond, kergelt anorektikut meenutava välimusega neiu. ehmusin hetkeks ja mõtlesin, tohohh, mis siis see oli.

kui astusin sisse stuudiosse sain aru, et see vananev viiuldaja ja barbienukk olid kahvli tolleõhtune bänd. istusin platvormihunniku otsa ja jälgisin neid kõrgendatud huviga. võimendus oli neile liiga lahja, Marshall ei teinud ilmselt seda, mis soovitud, neile endile ei tulnud helimonitoridest piisavalt heli ja nad lalisesid selle üle päris pikka aega. bändi kuulus solist, kitarrist, viiuldaja,trummar ja biiditsikk. ainuke mees oli kitarrist. eraldiseisvalt kõlasid nad kõik KOHUTAVATENA ning neiu eeslaulja lausa kriiskavalt....ent üllatus üllatus, kokku kõlasid täitsa...emm...huvitav, oleks vist see sõna :)

igatahes olen nüüd mina ära näinud oma ihusilmaga barbiebändi.

täna oli aga üks positiivsemaid päevi üldse viimasel ajal. oli tunne, et tahaks osta kollaseid tulpe ja neid siis laiali jagada :D ja päikeseprillid sai pähe pandud ja karvamüts ja seelik. jap, täna seelikuga. ja kui ma juba seeliku selga panen, siis peab olema erakordselt hea päev :)

tegin ka otsuse, et korralik suusakomplekt tuleb osta. soojad püksid, et 20kraadise külmaga näkid ära ei külmu. tegingi treti tallinna spordipoodide kettidesse...panin magama odavama Egiptusereisi raha Iguana talveriiete peale. jube rahul olen küll. summat ei taha tunnistada. aga eks hiljem ma ole õnnelik, et võttel kannikad ei külmeta ja põiepõletikku ei ole.

homme üllatusvisiit vanavanemate juurde. eks näis, mis juhtub.

Ah et minu vanus? Nooh, 45.

ma ei teagi nüüd kohe, kuidas sellesse suhtuda, AGA kui täna helistas mulle mu kallis ema, kes teatas, et onu Urmas helsitas ja küsis, et kuule, kas Tiina oli seal reklaamis. tiina on minu 45-aastane tädi . ei teagi nüüd, kas võtta seda nii, et mul on väga noore välimusega tädi võ siis seda pidi, et mina näen välja keskealine.

hmm...kuidas siis nüüd sellesse suhtuda???? :D

teine asi: ETV fucking kohvimasin sõi mu mündid ära ja ei andnud kohvi vastu. ahv selline!

võtsin vastu teha casting elisa reklaami tarbeks...MIKS????? ma ikka ei oska üldse ei öelda. milleks küll magada, kui saab öötunnid veeta inimesi otsides. nüüd kiru enna ogaraks.

...kõige üleväsimuse tippu on mul hääl ära - minust on saamas mees. nii see vist juhtubki, et kui liiga palju tööl olla siis ahvistud....selline reverse reaktsioon väitele, et töö tegi ahvist inimese...emm...ei teinud!
kõik ümberringi on haiged, kardan, et äkki saab see pisik minu ka kätte. selle kiuste on ainuke asi kodus, mis halvaks pole läinud sidrun!

Unistused valge vahuga ääristatud kuklist.

ärkasin hilinemisega ja ootasin 20 min taksot.
ärkasin teadmisega, et ma saan telemajas ehk kohvikus ühe kukli....sellise vahukoorega kaunistatu.
ärkasin teadmisega, et saan ka kohvi.

reaalsus: hommikune koosolek
telefonikõned kinokommentaari osas
võibolla ei sõida kuskilt mäest alla täna
kohvi oli pask
kukleid telemaja kohvikus ei antud - oleks pidand ette tellima, siis oleks saanud.

nagu wtf?????
tänan murphyt taaskord. hea et sa eksisteerid ja sul omad seadused on. 1 kord aastas kui sa tahad suvalist nisukuklit vahukoorega, siis sa lihtsalt ei saa seda. tänapäeval peab kõik ette tellima. mis sai spontaansest, ohh, vastlaäevakuklid asjast? kas meie majandus on jõudnud tõesti sinnamaani, kus igaks juhuks ette ei toodeta midagi????krt, lapsepõlv oli ikka tore aeg...kuklid ja tuubimarmelaad.

eile oli ETV-s meie koridoris põrandaid poonitud ja nüüd näevad need välja sellised, nagu oleks märjad....siuksed vastikud rasvased. täpselt siuke tunne, nagu oppossumionu oleks onu remuse juttudest rasvase rinnaesisega tulnud ja selle siis meie koridori puhtaks nühkinud.

täna kasvatasin omale sabakondi - lähen trenni.JAA! üle miljon aasta. homme raudselt suren lihasvalu kätte, niiet peaks juba massööri juurde aja kinni panema :D igatahes, eks siis selgub, mis edasi saab, kas suudan selgroo ka aretada, et seal vastu pidada. sest juba neljapäeval on mul võtted samal ajal. persse, unustasin täiesti. Jama värk ikka. aga ei, raudpolt, et ma pean seal akkama saama....ego ei luba feilida.

hiljem:

trennis käisin ära, tunne hea, kuigi tuleb tõdeda, et neljapäevane võttepäev lükkab regulaarse treeningugraafiku kummuli.
lubasin täna ka endale, et esimesel võimalusel ostan normaalsed suusapüksid ja -jope. aitab naljast nohh.

vastlasõitu ei saanud :(
kuklile äksin ise järele. kell 22.53 selveri kassasse tasudes õhtusöögi ja piima ning kukli eest mõtlesin, et ilgelt nukker värk ikka. kellelgi pole aega, et chillida, et mäest sabakont puruks sõita ja tegeleda selletaoliste toredate asjadega.
kuubikusse jõudes tabas mind agoonia - kadri on koos entaga kodus haige, mis tähendab seda, et korter on pisikute küüsis, kukkel oli küll vahukoorega AGA moosiga. kes kuradi idioot arvas, et moos vastlakukli, kohukese või jäätise sees hea mõte on?????

minu meeletu ise valgevahulise kukli järgi sai rahuldatud. kukkel oli küll moosiga ja sutsu kõva, kuid pole hullu, sai tehtud. mine tea, äkki öösel läheb teeb veel väikese liu kuskil. entusiastlik loll on kõige hulem loll.

Etapp 1 - läbitud.

nädalavahetus Tartus oli vajalik nii mõnelgi moel. ühelt poolt töine,t eisalt põgenemine tavapärase ja pealinna kesksest elust. reede kujunes siiski põrguks. viimane osa sellest oli iseenesest täiesti okei - õhtusöök tiimiga produtsendi juures ja hiljem club tallinn, kus üle pika aja sai tuttavaid nähtud. minu suureks kurastuseks õnnestus mul aga juba reede homnmikust saadik pead valutada, mis viljandi-tartu maanteelõigul läks nii hulluks kätte ära, et pilti viskas eest ja süda läks valust pahaks. tartus sain esimesest apteegist kõige tugevama valuvaigisti, mida ilma retseptita saab, mis EI töötanud. aga kui 1500mg sees oli, siis hakkas taanduma. kui teised olid tartu messikeskuses võttel, passis virvendava pilguga jänks messikeskuse ees, pea autoukse vahelt väljas ja lootis, et ei oksenda valust. üks perekond kahe väikese lapsega läksid mööda, eks viskasid imestunud ja kummalisi pilke. ega vist ei ole jah väga normaalne, kui mingi tsiki pea halli mondeo ukse vahelt välja ripub :)

reedese mõnusa olengu lõpetas tugevaim peavalu, mida iial olen tundnud. hülgasin sämi ja anneli ja kobisin anneli pessa, kus kaalusin tõsiselt kiirabi kutsumist, millest aga loobusin tänu sellele, et ma ei ole mingi nõrk tsikk, kes ei suuda....ikka vedur, kes suutis, u know ;) mingil hetkel suutsin uinuda ja kui teised laekusid kella 5 paiku, siis sai korra silmi pilgutatud ja uuesti magama jäädud. laupäev möödus kogu tiimil meeletu pohmeluse tähe all, va mina ja paar teist inimest. naljakas oli. minu agooniline peavalu lõpetas ka oma tegevuse umbes kella 4ks päeval peale mitme pilli tarbimist. õhtu oli illusionis, mis muuseas, on kujunduselt üks mu lemmikuid klubisid, muusikavalik seevastu oli kummaline. mingil hetkel ilmusid lavale lenna ja mikk, kes laulsid 3 lugu ja enne seda olnud väga hea miks vahetus suvalise klubimuusikaga. nägin ka seal anvarit, kes lubas mu trenni võtta ainult järgmisel nädalal, hiljem oleks juba hilja :)

Londoni hotelli voodid on niiiii head: peatükk laupäeva öö ja pühapäev.
hotellis London on jube mõnusad voodid. nii minul, kui K-l kui S-l oli raskusi ärkamisega ja sundimisega end sealt välja. mis oli positiivne oli see, et hoolimata kella poole 4st, mil hotellui laekusime....purjus nagu tarakanid, oli hommikul jube hea olla. sain end ka natuke välja magada. üle pika aja 6,5 h und...juhuuu!!!!

pühapäev oli lihtsalt poolkudemine, mis möödus valutult. lõpuks tegime sämi ja anneliga kohtunikele trio-esituse. tänu taevale on neil huumorisoon alles ja nad tulid naljaga kaasa. sel ajal kui neiu lepp ja jänks laulsid kahehäälselt ja suht viisitult lugu sangar seiklusfilmis, jagas hääletu säm altkäemaksu 100krooniste rahatähtedega kohtunike lauale. me muidugi olime perekond: janne, jane ja jaanika. jaanika oli õde, kes oli juba staar, aga laulda ei osanud, jane ja janne ( meie ) olime koledad, kes "oskasid" laulda. rannap arvas, et see oli uue muusikastiili aretamine. ka meie arvasime, et tegelikult on strindbergi looming meloodiline, mitte morednistlik jant :D igatahes oli hea olla, kui suutsime nendele vaesekestele, kes olid laljaid kuulanud terve päeva kinkida midagi ajuvaba ja naljakat. siegi nõka tuli naljaga kaasa.

tartu mnt oli taas kord surmalõks.
ja naised ja pissihäda on peaaegu sama kindel, kui lapsed autos, kes küsivad "Are we there yet?" mingil hetkel, kui meie kiuste oli ainult igav liiv ja tühi väli ja suur liiklusseisang kuskil põldude keskel demonstreeris kaspar, kuidas on võimalik kahe auto vahel oma häda õiendada nii, et keegi ei näe. me ei teinud seda, eelistasime oodata kuni mingi võsa teele jääb. lõppkokkuvõttes suutsime kannatada mingi kõrvaltee ja teepiirde kasuks. peale suurt kergendust otsustasime üksmeelselt, et lumme kusemine on parem kui keskpärane seks :)

Lugu väikesest vedurist, kes suutis!

mõtlesingi, et harmooniline ja justkui normaalselt jooksevsuhe kuidagi kahtlaselt tore tundub....
...AGA eile tuli see siis ära. lause, mida mingil hetkel tead, et kuuled:"Mul on su tööst ja elustiilist villand. See ei ole normaalne!" huvitav, kaua üldse inimesed teletöötajate kõrval püsivad? on olemas ka äkki mingi rekordiline suurusjärk?

pealegi, kuidas sa saad panna inimest valima tuleviku ja raske tööga kätte võidetud ameti ja ehk ka mõne inimese lugupidamise ühe mõistmatu inimese kultuse vahel?! ma ei väida siin, et mulle on liiga tehtud ja et ei...raudpolt peab olema, et see, mida mina tahan, see peab nii minema...lihtsalt kummaline kuidas mõned asjad kujunevad. krdi majandus. loobumiskulu mängu koopia finantshiiglaste maailmast. mis siis lõppkokkuvõttes on olulisem-inimese isikuvabadus ja töö, mida ta armastab või eraeluline edukus? samas ei saa eraelu olla edukas, kui teineteist ei mõisteta. kurb natukene. kuidas üldse saab pere eksisteerida teletöötajal???? rääkige, how do u do it guys?! :) okei, üks variant on pere telesse pagendada....

kui eile hommikul liisi juurest tulin ( teate küll neid õhtuid, kui tulete otse töölt kella 11 paiku ja otsustate, et okei, pole ammu sõpra näinud ja sõbrapäev on...lähen KORRA läbi! ja siis järgmisel hetkel ärkate elutoa diivanil ja vannute endamisi, et jälle nokkisid ära ja lihtsalt keerasid kerra ennast kellegi elutoas....väsimus on rõlge seltskonnahinge tapja) mõtlesin töö peale. ei teagi, mis see on, mis inimesi mingi teatud ameti poole tõmbab. see on nagu narkootikum, mille järgi kopli narkari, kelle nimi on ehk Ivan või miskit seesusugust, veenid ihkavad. töökeskkond?kolleegid?no magamata ööd need ei saa olla...see oleks juba massohism. aga eks see vist nii ongi, et kõik head asjad tulevad millegi arvelt ja mingi teatava kuluprotsendiga. samas hirmutab veidi see, et kõik head asjad saavad kord otsa ja see omakorda on kellad!

ka minu disaini ja mööblifetiši vajadus sai märkimisväärse hommikusöögi - tulles liisi poolt vesistasin tubli minuteid 7, bang & olufseni poe akna taga ja mõttes kujundasin suurt aatriumilaadset ruumi. natuke perverdi tunne tekkis, kes tuli oma haiglasi ihasi tänavale rahuldama.

mis aga nii muret kui kergendust pakub on see, et 3 päeva on nüüd minu jaoks Tartu see linn eestis, mille vahel lammutama hakkan. nädalavahetuse eelvoor paneb kergelt okserefleksi tööle, sest kui nüüd siiralt aus olla, siis tegelikult tahaks magada ennast korralikult välja selle asemel, et staariks pürgivaid noori kaameragrupiga jälitada ja kõikidelt suht samasisulisi küsimusi küsida. samas positiivne on see, et saan tavapärasest eemale, teise keskkonda, teistsuguste teemadega vestlustesse.....nädalavahetusel ei ühtegi autojuttu, suhteprobleemi ja rahast me ka ei räägi :)

Puru!

hmmm.....sõbrapäeval tööl? not bad. vähemalt olen suutnud eemale hiilida piinlikest kingitstest. ei, tglt oma päris südamelähedastele kinkisin lihtsalt kraabitavaid lotopileteid. põnevushetke lisamiseks nende päeva.

üleüldse sain ise 1 sms-i, 1 musi, 1 tugeva käepigistuse, rohkem kui ühe suusõnalise sõbrapäevasoovi ja 1 tripi koos ipsi ja killeriga pärnusse ja tagasi, 1 meeletult ilusa loo oma pähe kummitama, 1 kummalise telefonikõne ja kokkuvõttes ühe magamata öö, millele järgnes üks suht kurnav tööpäev ruudus, mis päädis kinokommentaari montaažiga etv-s.

anna, aitähh sulle lahja alkoholi eest...kulus marjaks ära.
karu kutse peole kõlab juuube ahvatlevalt, kuigi silme eest kisub juba väsimusest virvendama. vaatab, mis saab, kui kohvi olen TAAS kord tarbinud. kalev arvas, et tegelikult peaks noored naised rohkem puhkama ja öösiti mitte töötama, me säilivat paremini siis :D krdi tuleviku Noa, kes oma laevale ainult kaunid näitsikud lubab. heas mõttes.

see karu kutse....hmm, huvitav, mida A täna õhtul teeb?

ja taas kord ei jõudnud poodi, mis tähendab seda, et mul on külmikus halvaks läinud piim ja shampinjonid ja paprika. darn!!!! hommikusöök jääb taas vist ära.

Shotimaa viimane kuningas.

Hollywoodis on viimasel ajal päris mitu head filmi tehtud. hakka või uskuma, et saasta seast tõesti osatakse sõeluda mõni kullatükk ka välja. Pabel oli hea, Blood Diamond täitsa nokitav ja ka Shotimaa viimane kuningas ka täitsa bro nagu. kuigi tuleb tõdeda, et kuidagi poliitiliseks on ära kiskunud see kõik. mis ühest küljest pole üldse halb, teisalt aga kui pidevalt sellelaadseid filme teha, siis inimesed nüristuvad ja ei võta neid reaalseid probleeme enam ehk selle tõsidusega, mida nad väärivad.

kinokommentaari intervjuust tsiteeriksin markot:"Tegelikult nagu peategelane ei õppinud väga midagi filmi jooksul.Nagu mitte midagi. Sest ta tegi seal algusest lõpuni selliseid rumalaid otsuseid.Sekund hiljem , kui ta selle otsuse oli ära teinud, siis ta kahetses seda ja poetas pisara. Aga ta nagu ei paistnud õppivat mitte ühestki oma veast. Ma polegi ühtegi nii proosalist tegelaskuju üheski filmis näinud, kes on nagu algusest lõpuni loll."

minu meelest üks väga siirast ja tore arvamus.

töö ei vaheldu hetkel millegagi. kerget meelehärmi tekitab pisuke fakt, et homme on sõbrapäev ja mina olen võttel, hiljem montaažis kella 22ni õhtul. et siis vabandust sõbrad, olen kättesaadav telefonitsi. paar sümboolset, veidike mittetraditsioonilist kingitust tuleks üle anda, eelkõige õdedele vutidele, A-le ja K-le. mittetraditsiooniline ei tähenda täidetud vasikamaksa või paneeritud embrüosid. kelleks te mind peate? nii haige elukas ma ka pole!

tänane tore seik veel:
kaspar on geniaalne tüüp: kuulge, katsuge siis staarikommentaare saada ka georg otsalt, urmas alendrilt, gunnar grapsilt....et gunnari lugusid on palju lauldud
tahe ajuimbi! mitte, et sama hästi võiks kalameest filmida ja hiljem peale rääkida, et urmas alendriga ei saanud kontakti, kuna me ei leidnud teda läänemerest üles ja georg otsa mobiiltelefon, millele me helistasime oli välja lülitet või asus väljaspool võrguteeninduspiirkonda.

Tallinn-Olustvere-Kohtla-Järve-Tallinn-Pärnu....

...Tallinn-Pärnu-Tallinn-Jõhvi-Vaida!

On olnud minu viimased 4 päeva...alates neljapäeva hommiksut, lõpetades pühapäeval. Hommikust õhtuni intekaid, niiet kui õhtul lõpetad, siis ei jaksa enam rääkida. hääl on nagu 5 päeva järjest joonud parmatil, eks ei saa enam aru, kus ta on, miks ta on ja mida ta teeb...olgem ausad - päeva lõpuks flipib ikka ära ka. olen üsna kindel, et säm ja mina teenime välja oma koha tuleriidal, sest marko, ibs, kalev ja malm lihtsalt hea meelega paneks meile tule otsa, ise samaaegselt ümber lõkke tantsides ja uhhahahaad lauldes, kandes rooseelikuid ning näomaalinguid, peale mida nad joovad ennast purju ja mõtlevad, et nüüd oleks aeg koju minna :) nohh, või ei flipi ära??? :D

ei, tõepoolest, kahju on operaatoritest ja helimeestest. terved päevad XDCamid õlal, helimeestel puldid kõhul ringi joosta ja mina vigisen oma valutava selja ja kandade üle...phhh. vingats, raisk.
täna oligi nii, et kalev tõmas hommikul kaela ära ja malmil oli eelmisest võttepäevast õlg nii haige, et meil oli kaks santi operaatorit. natuke saan nüüd aru, miks M mulle kaamera õlale surus ja lootis, et võtan ameti üle. a Jõhvi on muidu suht sürr koht.

mis ühendab Pärnu ja Jõhvi kontserdimaja? see, et seal saab igalt metallesemelt RÄIGE laksu elektrit....

igatahes on kurnavad olnud need eelvooru päevad. mingil hetkel sa frozid nii ära, et ei suuda peaaegu midagi küsida. ja siis kui õhtu lõpuks sulle satub veel umbkeelne venelane, tekib tunne, et tõmbaks põsega mööda krohvitud pinda senikaua, kuni põsesarnakont välja valendamas.

hirmuga aga mõtlen sellele, et mõned inimesed tulevad ennast ikka sajaga lolliks tegema. kuidas nende sõbrad ei hoiata neid, et see, mis neil suust välja tuleb ei ole laul. see pole isegi meeldiv heli....kahtlen, kas see üleüldse on heli. kohtunikud ei hoia ka tagasi ennast, mis mõnel juhul oli õigustatud. oleme näinud nii rõõmu kui kurbusepisaraid...mõlemal juhul on seda kummaline näha. ja omamoodi kummastav on näha kui inimese unistusi lõhutakse või ta jõuab sellele sammu lähmale....kohtunikud on jumalad.

hirmutav on see, et nii mina kui säm oleme ära rikutud meie operaatori ja helimehe poolt. ma pole elus nii palju kahemõttelisi ja roppe nalju oma suust välja ajanud kui viimase nädala aja jooksul. herr kaarel lubas küll meid sündsale teele tagasi juhatada. omalt poolt leian, et see katsumus saab talle parajaks proovikiviks olema. ..... pidu tahaks!

kõik!

side lõpp! suhtlus nulli, semud!!!

Talendi otsingud on bittersweet symphony.

viimane nädal on olnud kummaline ja huvitav. nii mõneski mõttes. sai nähtud mari-liisi suurepärast rolli, mille nägemise järel naerust kõõksudes etv-s kuubikus laua alla väänlesin ja korrutasin, et seda ei saa olemas olla...lihtsalt ei saa, aga ometigi on. at least it was pure fun :)

olles arvutist eemal viibinud viimased 4 päeva tundub kuidagi kummaline taas selle agregaadi taha maha prantsatada ja klaviatuuriklõbinat kuulda. need viimased 4 päeva on olnud magamatuse ja väsimuse etalonpäevad. aga ega inimene ei õpi vist iialgi, ju siis vastab see tõele, mida vanarahvas tõdeb, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. kord parandamatu tööhoolik, alati parandamatu tööhoolik. neljapäev ja reede möödusid peaasjalikult aegviidu lähistel metsas kangelast mängides. paksudes vattides mööda metsi sõites, sprotivõileiva haisu sees kannatades loksuda mööda tundmatut teed ( süda läks pahaks kõigil seal...kõik varajsid seda :D ), jõge ületades köit mööda ja muidu külmetades sutsu. selle kahe päeva hulka kuulus ka pisut näitlemist, palju toredaid inimesi, sodi maimik, kes õhtu lõpuks enam sämi heast naljast aru ei saanud, meeletult tore ja andekas kaasnäitleja, lumi, lapsepõlve saladuste lahendamine ( ester pajusoo ) ja loomulikult sprotivõileivad :D

ester on fantastiline, ma ei teadnud,e t ester pajusoo..THE ester pajusoo mängib vanatädikese rolli. paistis lihtsalt olevat tore vanatädi ja kui ta rääkima hakkas oli esimene reaktsioon - appi, ma olen pingiviinipoeg lolo seiklustes!!! ta oli sama müstiline tegelane kui aksel küngas, luule žavornok ja muud tegelased, kes nõuka ajal kõigile multikatele epale lugesid. nad olid ju legendaarsed. ei olnud last, kes ei teadnud neid nimesid. AGA mida keegi ei teadnud, oli see, missugused on inimesed nende nimede taga. lapsepõlve müstika leidis lahenduse ja päriselt, siit sõnum kõigile minu generatsiooniinimestele - ester on päriselt lihast ja luust inimene.
võtete füüsiliselt kõige raskem koht olis ee, kus 6 kuud ilma treeninguta maailmas elanud jänks pidi üle jõe ennast mööda köit mägironimisrihmades end vinnama. huhh!!! rohkem peaks trenni tegema.

nädalavahetusel oleme aga otsinud eestile superstaari. jubedalt palju rahavast, igat sorti. paar üllatust sekka. sai nähtud ka vanu tuttavaid, kes mõnel puhul laulsid nii, et külmajudinad selga mööda jooksid.
palju inimesi, palju sebimist, palju intervjuusid, palju õnne, palju kurbust ja palju täitumata lootusi.

esimesel päeval oli mure sees, operaator, kellega koos tuli ringi tuhiseda oli üks kõige flegmaatilisemaid, keda olen kohanud. keera ora p...e ja keeruta seda ja alles siis hakkab ta liigutama. muidu pealtnäha tore ja muhe inimene, aga oi kui flegma. APPI!!!! hirmuga mõtlesin pühapäevale, et kas tõesti veel teine samasugune kamandamise päev. kusjuures, olen kindel, et E vihastas mu peale mingil hetkel, et ma teda tagant surkisin pidevalt :D säm oli nõus crewsid vahetama, et tema võtab minu uimpsi ja mina saan kalevi ja ipsi. kuid siiski siiski, on olemas ka keegi vana seal pilvepiiril - oma suureks rõõmuks leidsin malmi pühapäeva hommikul kaamerat kruttimas keset suurt saali. hoopis teine tera. saime tulevastel staarikestel ilusti sabast kinni ja ikka vaks vahet on sellel, kui operaator ka ise jalad alla võtab ja ruumis ringi tuiskab.

laupäeval valiti ka järgmine eurolugu. no comments. tõsiselt nagu. ma lubasin, et ei võta sõna, eks ma siis katsu sellest ka kinni pidada. nähvati mulle eile, et olevat liigselt kriitiline ja täheldavat pisemaidki möödalaskmisi ja kummalisi detaile. A, kuule, aga minu meelest on see ju hea.või ei? informatsiooniks sulle, jahh, seda ütles T, kelle meelest pole tapvalt ilusaid inimesi olemas :D

ka cj sünnipäeval jäi käimata, kuna väsimus võttis võimust ja peksis voodisse ära, kus püsisin liikumatult kella 5.15ni, mil pidin taas tõusma ja ennast kuidagi käima saama. saatsin talle vabandava teate, lootes, et see tõesti vabandas mind välja. hiljem ta arvas, et see oli piisav,e t välja vabandada ;)

kuidagi palju emotsioone ja sündmusi on kuhjunud.
huvitav on.
veendusin taas, et tore tiim ja mittetappev töögraafik on täitsa head asjad.

PS! rong on atribuut, millega tasub tartusse sõita.