Sakre blö!

Eilne päev algas nii kaunilt, aga lõppes nii nilbelt. Emotsioonid võivad ikka nii äärmusest äärmusesse liikuda....jube, nagu rasedal naisel.
Öösel küll und ei olnud, aga see-eest õnnestus vihmast pääseda, marsa peale õigeks ajaks jõuda, liisi pool käia, katiga Angelis kohvi teha ja isegi töönatukest....

...kõik see edukas päev leidis oma pöördepunkti umbes poole 6 paiku õhtul, kui Starmanist helistati tagasi ja öeldi, et selleks,et ma saaksin netiühenduse lepingu sõlmida, peab korteri omanik ( kes elab belgias nüüd ) faksima volituse, et ma võin tema korterisse neti võtta, koos oma isikut tõendava dokumendi koopiaga...täiesti masendav. Tulin siis telemajast ära. Läksin Stocki, et lõpuks osta süüa, sest kodus külmikus on vaid riknenud toit. A viskas mind poodlemishoone juurde ära, sisse minnes sülitas tagaselja mingi parmatt mulle mõnusa läraka rohekaskollast tatti valgetele saabastele....otse saapaninale. Ja siis irvitas mulle oma hambutu naeratusega näkku. Ma olin lihtsalt nii vihane ja väsinud, et ma saatsin ta ilma pikemalt mõtlemata sinnasamusesse ja ütlesin, et vaadaku ette enne kui endast midagi väljutab. Suutsin röga kuidagi väga vastumeelselt mitme salvräti abiga eemaldada.igatahes käisin ja poodelsin ära, kuna kompse oli niigi rohkem, kui kaamelile kohane, siis koorem oli raske. Loomulikult hakkas turvavärav üürgama ja turvamees palus mu meeldivalt kõrvale ruumi, kus pidin ette näitama tšeki ja ostetud kauba. Kui see oli tehtud, tuli välja, et mingi teenindaja liikus turvavärvast lihtsalt ostukorviga liiga lähedalt mööda ja seetõttu hakkas kogu krempel üürgama. Turvamees oli vähemalt viisakas ja vabandas.

Noh, leekisin oma killavooriga edasi kodu poole. Rohelise tule alt Olümpia juures pidi mingi m**n mu peaaegu alla ajama oma hõbedase mersuga. Värdjas! Jõudsin siiski elusana lõpuks koju, isegi uks avanes ilusti, ilma probleemideta, AGA esimene emotsioon, mis mulle ninna hakkas oli käärima läinud hõõgveini imal lehk. Terve korter oli seda täis. Esimene mõte – korteri üldõhutus, sest süda läks kohe pahaks sellest mahusast haisust. See selleks. Kuna meil on kõik esiku pirnid läbi, siis esik oli kottpime.

Liikusin huupi, mäletades umbes seda, kus mingi asi oli, siis aga kukkusin kõhuli, sest esikus vedeles pesukauss ja saapaid. Suutsin komberdada kuidagi köögini, et tuli põlema panna. Pilt, mis avanes pani mind lihtsalt viiksuma. Ma olin kukkunud oma hapukurgipurgi puruks esiku põrandale, kus lisaks äsja tekkinud soolveele oli ka hunnik saapaid, eelpool nimetatud pesukauss, sall, 2 prügikotti ja praht, siis ma ei suutnud uskuda oma ebaõnne. Eilsest aga haises köögis lugematu hulk hõõgveiniseid kruuse, potitäis joomata hõõgveini...maas vedeles korke, puru, kilekotte ja taas 2 poolikut prügikotti, laud oli kaetud kuivanud hõõgveinilaikudega, samuti pesumasina pealne....
LÄBU! Ja ühtegi puhast taldrikut ei olnud. Ma vihastasin ennast täiesti püha siniseks. Kuidas on võimalik, et selline läbu on?! Istusin kurvalt maha...jõuetu nutt kippus kurku. Võtsin ennast kokku, koristasin kurgipurgi, pühkisin põranda, korjasin prügi kokku, mida tuli 4 kotti, viisin selle vihaga naabermaja prügikasti, pesin kõik nõud ära, vihaga lõhkusin kogemata 1 taldriku meie väheste taldrikute kollektsioonist, küürisin laua puhtaks. TEATE KUI RASKE ON KUIVANUD VEINI VALGE LAUA KÜLJEST LAHTI SAADA?????

Mõtlesin, et nüüd on kõik, kui olin tubli 45min rapsinud. Siis avasin külmiku ja mulle meenus, et selle sisu on 75% osalusega riknema läinud. Tekitasin vastumeelselt veel ühe prügikoti, et see pahn sinna loopida. Lõpuks sain oma toidumammona lahti pakkida, lõikasin juustu, valasin oliivid välja, tegin makrapaku lahti ja suure kruusi teed. Panin isegi musta pesu trummlisse keerlema. Olin valmis vaikseks õhtuks Friends´ide seltsis. AGA EI!!!!

Oma tuppa tulles avastasin, et mu voodiesine on mingit puru täis, mida leidus ka voodis rohkelt. Lisaks sellele istusin shokolaadipurule peale. See pani nagu VÄGA valjuhäälselt vanduma. PERSE KÜLL!!!!! Kas siis ei saa kuidagi nii elada, et majas kord oleks?! Kes mu voodis shokolaadi sõi?????

Mingil hetkel suutsin siiski kõik korda saada ja küünlavalgel dushi all käia, sest jahh, ka vannitoas on meil pirnid läbi. Aga kuna jõuan nii hilja koju, et poed kõik suletud, siis pole jõudnud uusi pirne muretseda. Ja wifi jurab ka. Nohh....veega mängimine möödus kenasti ja nüüd ma mõtlesin, et krt, on vaja puhata ja kõik.

Puhtust on ka vaja. Ma ei ole mingi korrafriik, aga ma ei seedi seda, kui voodis on puru ja et põrandal ei ole isegi mingit rada, kust edasi liikuda ja et kõik nõud on mustad ja selleks pead orjama freaking tund aega, et süüa saada. Huhhh......hala ja ving on nüüd välja valatud. Igatahes tundub mulle, et pean K-ga nõu pidama, et midagi tuleb ette võtta, mingi kord võiks valitseda siiski.

Ja täna nui pooleks peole....siukse ebaõnne puhul ei ole lihtsalt muud varianti. Korraks teatriaasta peole ja sealt edasi vägijoogile.

------------------------------------
mul on ühtlasi ka kõige suuremad pupillid EVER! jube kift...käisin silma laseroperatsiooni konsultatsioonis, olin nagu väike laps õhinas, ilgelt ägeidaid asju tehti...torgiti ja valgustati silma jne jne. kõige veidram oli see, kui silm tumestati ja siis mingi pulgaga seda torkima hakati. sa nägid, et sind torgitakse, aga ei tundnud mitte midagi...hullu veider.

silmaarsti juures veedetud 2 tundi päädis sellega, et öeldi, et mu silmad on väga bro selle protseduuri tarbeks....paneme aga aja kinni ja saagem nägijaks!

1.jõulupüha reportaaž

kardetud pikk reis lõuna-eestisse ei olnudki jube kui välja arvata fakt, et sõidule kulus 4,5h. oli karge ja mõnus hommik. mingi ime läbi õnnestus mul saada pilet kella 12 bussi peale. vaikne oli. istusin aknapoolsele pingile, eirates Rene vingumist palavusest. keerasin näoga akna suunas ja valmistusin sõiduks. buss sõitiski ja päike paistis nii mõnusalt läbi akna ja soojendas nägu. aeg-ajalt tuli tukk peale ning aeg-ajalt ärkasin saabunud jõulusõnumite peale. vahepeal sain Rene käest tema sooja jope enesele tekiks peale ja tukastasin taas. kui järgmisel korral ärkasin, saatsin ca 10 täiesti pimesi ( sõna otseses mõttes silmad kinni ) valitud inimesele minu telefoniraamatust sõnumi sisuga MÄGIEESTI!!! 4 neist vastasid stiilis WTF??? ülejäänud 6 on müstika....endiselt ei tea, kes need olid. emotsiooni tuli jagada...

tartus tuli ümber istuda, selleks oli vaja aga uus pilet osta. kui seisin rõõmsalt sularahaautomaadi juures järjekorras märkasin kahte blondi tsikki vanuses14-15 aastat, kes järjepidevalt mind jälgisid ja kommenteerisid. puberteet :) kui hiljem Rene, minu tõmmu ja sutsu eksootilisen välimusega noorem vend samas sabas seisid tõusid emotsioonid neidudel puberteetidel lakke. nad tulid meiega samale bussile ja sõitsid võrru, kui meie vahepeal Savernas väljusime, koputasid eputrillad aknale ja üritasid mu tumedajuukselise venna tähelepanu pälvida. eriti hale ja totter oli. ja juba oleku järgi on võimalik lõuna-eesti inimest põhja-eesti omast eristada.

nüüd kus olen end õndsalt taas kord orikaks õginud, sest et "sa oled nii lahja, pead sööma....kas minu toit ei kõlba...jõulud on nautimiseks" ultimaatumid vanaema poolt ei kannatanud vastupuiklemist. maal on hea. ja nüüd olen ka õndsalt kosunud 3 kilo võrra. hea ka, et mõned asjad ei muutu iialgi ja on nii tuttavlikud. vanavanemate nääklemine, pakkide nimel tola mängimine, õhtune jäätis ja piparmünditee, nurgas õunu nosiv ja raamatut lugev tädi, vennad ja tädipoeg teleka ees mingit suvalist jõulusaasta vaatamas, täditütar kassiga jagelemas, vanaema kudumas ja piparkooke kõigile peale surumas, vanaisa ja isa laua taga sugulaste ja nende käekäigu üle diskuteerimas, suur toredate silmade ja püsimatu iseloomuga rotveiler...istusin alumisel korrusel teki sees ja vaatasin enda ümber ringi. nähtu oli copy paste mu lapsepõlvest, erinevusega, et ma ei peitnud end korda saadetud pättuste tagajärgede eest. küünlad olid siledad, ilma küüne ja hambamustrita, huulebalsamid ei olnud lögastatud ja piparkoogipuruga segatud ning piparkoogitaigen oli alles. tõusin kiiresti püsti ja läksin kontrollisin, kas alumise korruse vannitoas on soojamüür soe. OLI!!! istusin vannitoa põrandale maha, toetasin selja vastu müüri....kohtlane irve näos, istusin seal tubli 10 minutit...üle pika aja olin ma siiralt õnnelik. kogu südamest. ma olin õiges kohas ja tahtsin taas olla laps, kes kannatamatult mööda treppe üles-alla jookseb.

esimese asjana Savernasse jõudes nõudsin sauna. sain ka. kuna ülejäänud rahvamass oli eelmisel päeval seal juba käinud, siis olin priviligeeritud üksiküritaja selles osas. vanaisa oli saunaruumi vooderduse välja vahetanud- sirgete lippide asemel olid nüüd seinas veidi korrapäratud laineliste äärtega lauad, mis muutsid kogu olustiku eriti sheffiks...olin kaua saunas, vanaema käis vahepeal murelikult uurimas, kas kõik on ikka korras...oli küll.lihtsalt meeletult hea oli....sain krudisevpuhtaks ning hiljem soojas köögis klaasi veini. tundus, nagu maailmas poleks ühtegi muret, mis suudaks mind loksutada....

see vist ongi puhkus?!

NB!ma pole ühtegi kõnet teinud, ega kordagi telefonile vastanud.JUHUUU!!!!! olen suutnud ennast kasvõi päevaks maailmast eraldada. Must saab veel asja..

nüüd aga kavatsen olla vähemalt järgnevad 2 päeva täiesti absoluutselt kõige mõttetum ja laisem inimene tervel Maarjamaal....ja süüa ja chillida :P

Jõudeaeg

tänavuaastased jõulud on selle hetkeni veidrad olnud. hea on olnud. rahulik, kiire, ülesöömine....nagu ikka. kingituste koha pealt sai asi lahendatud - raamatupoodi!!!! sain aru asjast, et ma naudin kingituste tegemist. mõtled oma lähedase peale ja mõtled, mis võiks olla nö. temalik. see on ilgelt tore. kusjuures, see on jube hea võimalus teada saada, milline su lähedane on. no on ju....kui palju sa mõtled, milline see või too inimene on? ei juurdle ju suurt väga kaua selle üle.

kurb kogu asja juures on see, et soov tartusse sõita 24. detsembril lükati transpordifirmade poolt ümber. kuna mina, noor inimene, kahjuks veel ei oma rattaid, siis kukkus ka autovariant ära...suht nilbe on see, kuis eikled 5 h erinevate bussidega savernasse 25. detsil, et siis rõõmsalt 26. dets sama jada pidi tagasi hakata tulema. siiski, äkki juhtub veel midagi ja keegi siiski sõidab tartusse.

kingituste koha pealt on olnud see aasta eriti lahe....materiaalne väärtus ei ole määraja, pigem emotsioon ja need ongi ju PARIMAD KINGITUSED EVER. sõbrannale sündis jõululaps, inimesed naeratavad, lund ei ole. nagu jõulud ikka eestimaal :)

hea on puhata, aga magada ei saa. tegelt ka. magasin täna öösel ennast tilgatumalt välja. ehk et homme ei maga. ja naljakas, aga nüüd juba mõtlen,e t huvitav, mida K teeb, või S või A....pere keskel on hea olla, aga mõistuse piirides. ehk et siis selle hetkeni, mil tülli ei minda, sest kõik on vahepeal väga iseseisvaks saanud. isa ja vend soomes, teine vend enaga kahekesi kodus ja mina oma linna kodus. kõik on endiselt pere ja ühtehoidvad, aga kuidagi ka oma isikuomadusi arendanud nii, et naljalt keegi pähe ei istu ja nüüd tulebki kompromisse teha, mis ennist lihtsana tundusid, nüüd aga kuidagi pingutama peab nende nimel.

igal juhul kõigile jõudeaega ja Espumisani jõulukotti :P

õhtupoolikul leidis tõestus fakt, et jajahh....naised on harakad. jubedad harakad. kui sind viiakse kauplusesse ja öeldakse, et sul on vaba valik mida iganes valida, põhiline, et see jääks tuhande krooni piiridesse, sest ei osata miskit kinkida, siis jäävad valikusse:
-juveelipood ( sest ise ehteid osta on sama mõttetu kui raha maha visata...lihtsalt ei näe mõjuvat põhjust ja KUI siis aastas 2 korda maksimaalselt )

-arvutikauplus ( sest sinna kaotad enivei raha nii, et mühiseb)

-raamatupood ( sest sealt ei astu ma iialgi välja tühjade kätega, mille peale mõistus ja aru ütlevad - you´re the man! aga rahakott kriiskab - MÖLAKAS! ) ja...

-kingapood ( sest et kui on fetiš...nooh, siis on fetiš, mis lihtsalt viib hukatusse....u got to have something)

igatahes valik on lai...ja hoolimata suurest kiusatusest midagi praktilist soetada ptsustad sa juveelikaupluse kasuks...vaatad ringi, silmad kilavad peas ja mõtled,e t appi, kui mõttetu oleks siit midagi valida, aga ometi ometi sa just sealt leiad selle kingituse. masendav - naised on harakad!!! samas kui hiljem istusin autoroolis ja sõitsin mööda igavat ja sirget tartu mnt-d pidi tagasi koju, raadios möirgas jõulumuusika igas võimalikus võtmes, siis sain aru, et jõulude ajal tahaks midagi, mis on lihtsalt ilus, mille praktiline väärtus on nullilähedane, sest mõtle, kui vähe sa tegelikult üleüldse omad asju mida sa ei vaja absoluutselt...ja kui sa nüüd loed need kokku ja saad liiga palju, siis viska pooled minema, kui aga avastad, et sul on neid vähe, siis welcome to the club :)

veel avastasin,et hoolimata sellest, et pole roolinud autot mingi tubli 2 kuud, oskan ma endiselt mahutada masina korralikult parkimiskohale parklas, maja ees kiiresti manööverdada see kahe valesti ja liiga kitsalt pargitud jaapani jurakate vahele ning viimasel hetkel reageerida pimedas tee peal vedelevale loomakorjusele...usun,e t oleks okei soetada omale päris enda masin :)

WTF???

Ma ei tea, kas ma olen nüüd miski asja kahe silma vahele jätnud või mehed lihtsalt keeravad mingitel hetkedel ära ja käituvad nagu armuvalus kutsikad just out of the blue?! Naised on ka veidrad, loomulikult, aga nende puhul saab ilmselt enamasti kõik edevuse või tähelepanuvajaduse kaela ajada...no saab ju. Mehed aga teisalt eitavad seda....no enivei, järsku on siis 2 inimest, kes otsustavad, et ühel päeval hakkavad plõksima, kuigi kummalgi pole õigust miskit öelda.....juba ammu. Esimesel juhul hakatakse taga nõudma mingeid AMMU kaotatud õigusi, mida tegelikult ei saa mitte kelegi käest nõuda...peale seda kui on möödunud päris palju aega, teisel juhul lihtsalt süüdistatakse kaudselt sind selles, et õnnetu ollakse...põhimõtteliselt siis selles, et sa oled üldse olemas.....nagu WTF?!?!?! Mis maailmas vahepeal juhtunud on? Inimesed võiksid end ikka kontrollida ja vaadata, mida suust välja ajada...siit ka täielik kius täna päris korralik maksa kahjustamine ja ajurakkude hävitamine ette võtta.
Hea seltskond on ravi kõige vastu....ärgem olgem mandununa kodus ja mõelgem mõttetute asjade üle järele. Igatahes on mul tunne, et antud hetkel ei soovi ma teatud isenditest midagi kuulda.....palun elage oma elu!!!! Hahahaha......hull hala tuleb sellest välja. Tegemist siiski pole halaga, vaid võimetusega mõista, mis kurat toimub...kuskil on kuu topelttiire teinud???

Eile oli kursa jõulupidu. Uskumatult tore chill üle tüki aja. Kahju oli, et kõiki kohal polnud, aga soe tunne tekkis sisse ja esimest korda tekkis jõulutunne – sa olid pere keskel, kes sind iialgi hukka ei mõista. Hullult äge. Ja siiski, K, ma arvan, et sa peaksid üritama neoonrohelist lateksist ujumismütsi moodi viia. Sujuvalt viis üks asi teiseni ja voila, mingil hetkel passisisme A ja S-i ja Paari meeskonnaga Angelis.

Leidsime ka tõestuse, et mina ja S pole veel täiesti kadunud, meis on veel MINGEID naiselikke jooni. Suutsime vorpida kahe pudeli veini saatel “suus sulava” küpsisetordi, kui nüüd tsiteerida koogimaitsjaid. Alati jääb siiski ka variant, et sööjad lihtsad valetasid näkku J Siiski, siiski, lootust veel on. K juhtis ka tähelepanu sellele, et lisaks küpsisetordi valmistamise oskusele on meil ka rinnad, ehk et seni on veel maailm ok :D

Täna järjekordne jõulupidu. Ja nõrk olen ma ikka endiselt.....aastavahetusel tööl. Mis seal ikka, praegu juba mõtlen, et võtaks sinna 27-30 ka mingi otsa....kuidagi kasutu tunne tekib, KUIGI siin ikka üritatakse väita, et puhkus kui selline eksisteerib reaalselt ka. Aaaa...kommentaarina lubasin ka mainida, et RW-i Lovelighti videol on mõnus stilistika ja tonaalsus, samuti on JT lool hea tonaalsus ja tore valge-musta vaheldumise rütm ning koreograafia täpsus.

Jõuluvana too mulle...

...animeerijate valguslaud, kus ma saaksin joonistada.....

see oli nii tore...ma sain ka ära proovida päris valguslaua ja nüüd olen nagu väike ära hellitatud miljonärivõsuke roosas baleriinikleidis, kes nõuab ponit, aga selle asemel tahan mina VALGUSLAUDA! :) mingil hetkel näete ka kaarti, mis mu valguslaua kunstist sünnib....täna lõpuni ei joonistanud, sest homseks peab ka ju ometigi miskit jääma. ma teen kõike muud kui monteerin seda lõpetamise videot.

täna oli üldse selline veider päev. issanda loomaaed on kirju nagu koerlibilikas. sõitsin bussis ja järsku bussijuht peatas masina ja tuli minu ees istuvate väikeste vene poisside juurde ja tõi neile harja, kurjustas ja käskis sifkakoored põrandalt ära korjata - tubli bussijuht. alles siis sõitis edasi, kui bussipõrand puhas oli. sealt edasi. siis postkontoris oli umbes 75-aastane tädi, kes karjus teise sama vana tädikese peale, et ärge tüüdake mind oma jutuga, ma tahaks kaarte valida rahus ja vaikuses ja üldse, kes te olete,e t mölisete.
kohtusin ka kunagise klassiõega sealsamas postkontoris, kes seal teenindajana töötab, ta lahkus koolist 11.klassis. sain teada, et ta on 3 aastat abielus olnud ja tal on väike poeg. VOT!

Kolde pst bussipeatuse lähedalt asuvast poest saab õigeid sontšnikke. selles veendusin veel kord ja soetasin endale päris mitu küpsetist.

öösel tuli lumi maha. ilgelt tore oli see, et ma liiklesin väljas just siis, kui kõige laiemat lund sadas. selline lapselik naeratus kerkis huulile, lumepalle tegin tee peal päris mitu. ja soe oli. isegi see ei häirinud, et juuksed lokki tõmbasid niiskusest. ja siis kui ma hiljem koju läksin, hakkas uuesti sadama. kerge ja hea oli olla. väsimust ka polnud, kuigi kell oli juba veerand 5 peal....umbes...uni tuli taaskord 5 paiku....

ja Oscar jonnib...eile vaatas ka spetsialist talle otsa, aga jonni põhjust tuvastada ei suudetud, ainult imestust põhjustas see Ossupoiss. ja täna ta jätkas oma jonni....suht masendav. loodan, et jõulud elab üle, sest jõulude ajal on garantiiremondis miljonaastane järts.

kuna uni tuli kell 5 ja ärgata tuli poole 10 ajal ja lubasid vahetama joosta, siis nüüd järgnevad kümme aastat kaunistab minunimelisi juhilube põgenenud kasahhi pildi asemel narkojoobes oleva tänavakalkari pilt :)

Pühapäevak.

pühapäevakud on mõnusad.
need õiged pühapäevakud.
need, kui oled ringi tuianud terve reede ja laupäeva ja siis saad ennast välja magada ja vaikselt ärgata pühapäevahommikul. täna oli lausa fenomenaalne - PÄIKE paistis voodisse ja kuna ruloo jäi alla tõmbamata eelmisel ööl, siis oli ekstramõnus ärgata. kohvi, hea muusika, isegi pesu sai masinasse visatud, nüüd on jälle puhtaid riideid vahelduseks.

hommik oli kummaliselt tühi. nii ilus ilm, aga ometi tänavad olid tühjad. nähtu meenutas kergelt maailmalõpueelset maailma, mida hollywoodi filmides näidatakse. aga jube hea oli jalutada, kargem, päikesepaisteline ilm. isegi poodluskeskused olid tühjad, mis tegi minu tänahommikuse missiooni lihtsaks. leidsin vist kingitused v sain vähemalt ideid ja ühtlasi leidis oma närvilise lõpu ka läpakakoti otsingud, sest selgus tõsasi, et Oscarile tekist ainult ei piisa.

nädalavahetus tegi sutsu nõrgaks. sai pidutsetud ja mis ma oskan öelda, õed vutid on ikka üle prahi. reedel sai ikka HW-is mõnuga rokitud ja joodud....oh jah...joodud. laupäeval tõotasin enesele, et ei...oleks aeg olla inimene ja täita kohustusi, mis siiani unarusse jäänud. tegingi seda, saates ema arvutikauplusest teise...ja kolmandasse....ja juveeliäridesse....tädi lõpetab ülikooli kolmapäeval.

tuli ka tõdeda, et mis teha...need teletsikid oskavad idutseda ja oskavad ohjata pohmelli...kaubanduskeskused olid täis väsind nägudega inimesi, AGA ilgelt üles löödult, nagu kontsad ja hunnik meiki...vaatasin hoolega ja siis kõrvutasin ennast. palju vastu polnud panna - adi papud, teksad, no make-up what so ever, suur sall ja mantel....aga ma olen 110% kindel, et mul oli mugavam olla, kui neil ja väsimuse varjamine on mõtetu...eriti krohviga. igatahes, et otsus oli kodus puhata, siis tuli mängu kati, kes siiski suutis mu ümber rääkida ja näedsas, olimegi prives nautimas koorelikööri ja muusikat. mingil hetkel aga tuli klubisse üks inimene, keda ma ei suuda seedida....endiselt veel, kuigi sellest on möödunud 5 aastat. paistis, et ka tema pole seda unustanud ja tegi kõik, et ta mu silma all oli. see rikkus nati meeleolu, et kui sai kokku lepitud, et annan katle asjad kätte ja ise liigun pittu tagasi, siis tuli kurvastades tõdeda, et jõin tassi kohvi kodus, mõtlesin veidi ja läksin mängisin seebi ja veega. siis tuli kutse peole...oi kui halb ajastus. kui juuksed poleks märjad old, oleks läind uuesti välja....kiusust selle prive inimese vastu, et sina juba tuju ei riku.

eelmise saatpalu ja mandeli plaati oli mõnus jõulumuusika, seekordne, millele täna käpad külge sain on samamoodi hea. mõnus on. vaheldus on. eesti muusika, mida ma suudan kuulata.

ja õhtu lõpeb ka ilmselt toredalt....salme kultuurikeskuses vehib kati täna jalga, eks näis, kuidas läheb. igatahes, tema suurim fänn läheb istub esimesse ritta maha ja naeratab talle julgustavalt sealt :) peale seda...eks näis, mis saab. aga mõnus on.

hetke pettumus see, et siiski hakkas vihma sadama....lubati lund. nati lootsin juba.

PS! ma olen maailma ilusaima kalendri omanik. Tänud R. :)

ÕHTU
pean vabandama oma jumala-audiovisuaalteoste - ees, selgus täna, et mul on ka teine jumal, keda olen alla surunud viimased 4 aastat. ja sellest on meeletult kahju.

käisin mina ära siis DA christmas showcase´il. istusin esimeses reas, kus oli olla eriti valus. kui ma oleks rohkem väsinud või emotsionaalselt kurnatud, oleks ma nutma hakanud....tegelikult ka. nii haiget tegi fakt, et mina ei tantsi seal laval, mitte sellepärast, et lava, vaid sellepärast, et ma tunnen tantsimisest rõvedalt puudust. nii kui valgus peale löödi tundsin, kuidas sabakont andis endast märku. kui mul oleks olnud saba, oleksin seda liputanud nii kõvasti, et tuulekeeris oleks ruumi tekkinud.

ma lihtsalt kiunusin sisemiselt. kõik tuli meelde, neid väikseid tantsijaid vaadates. kuidas mina kuangi ammu ammu esimest korda tantuslavale astusin, kuidas veidi vanemana draamateatri lavalaudadel jalge keerutasin.

ärevus, põlved pehmed, käed surisevad, tantsusammud lähevad meelest.....oi, kuidas igatsen neid aegu. olid ajad, olid majad.

Õige amet ?

hirmuga avastasin ennast täna kordineerimas laua katmist ja nõudepesemise järjekorda. kamandasin ja suunasin a la sõnadega "Ei, tõsta see sinna ja selle klaasi paneme sinna. Oota, proovi, kas see tass seal sobiks?!" paralleele võib tõmmata montaažiga veits. see süvenes veel hiljem.

olen viimasel ajal eriti konkreetne ja aeg-ajalt tundub, et pisut käsutav. mäletan, et miski aeg tagasi arutasime A-ga, et kas see ongi kutsehaigus, et režissööridest saavad sellised resoluutsed tulevased lapsevanemad, kes vastuvaidlemist ei kannata, natuke nagu sõjaväelased??! kas seda mõjutab omakorda veel loomupoolne kangekaelsus, seda veel ei tea. aga kurja nägu ja konkreetsust suudame küll endist välja pigistada kui tarvis :)


mõtle, kui kunagi vanaduses oleme me kõik, kunagised režissööripeerud, sellised vinguv-inisevad mutid, kes turul kõik närvi ajavad, sest nad on veendunud,e t maailm peab nende järgi keerlema?! see oleks nagu eriti halb.....ERITI!!! ja siis me fantaseerime rahulikust pereelust ja toredast mehest, kelle kõrval vananeda....või fantaseerime ikka?? kui nüüd mõtlema hakata, siis tegelikult ei unista sellest....hmm...juhuhuuuu, meil ON veel lootust!

ja karu, raisk, kobi riiast tagasi, homme on reede, pisuke pummelung kuluks ära.

Susapusa naistemaailm.

ükskõik kui vähe sa tsikiteemat puudutad või sellest ei räägi, lööb su sugu välja siis, kui pole sõbrannat ammu näinud ja hakkad mõnitama naisi, kelle põhiprobleemiks hommikuti tõustes on see, et kas küünelaki toon sobib pesu värviga kokku, siis lahkad ja avastad naljakaid asju.

näiteks see, mille kõige pärast keegi oma välimuse osas põeb. kes naha, kes hammaste, kes kõhuvoltide, kes varvaste pikkuse jne jne pärast. mis kõik tegelikult on täiesti mõttetu põdemine. vaata veidi ringi ja täiesti 100% leiad kellegi küljest mingi vea ikka.

Kati hittlause oli täna see:"Ma olen imelik, sest ma viimasel ajal otsin inimestel näost punne. Ja ma ei saa nendega enam rääkida, sest ma näed seda ühte punni ainult näos. Appi! Värdjas olen. Ja siis ma mõtlen alateadlikult, et minu nahk on küll parem." Kati on tore. :)

tegelikult vist vahet ei olegi, kas oled mees või naine. see välimuse teema on ikka kõigil hingel. miks mees käib jõusaalis, kui tal oma välimusest siiralt kama on? ah?! talle meeldivad räigelt treeningmasinad? OH, PALUN!!!

siinkohal tsiteeriksin K-d geniaalsete lausete pärast:
-ma tahaks olle rütm su kehas, et panna sind võbelema
-kui sina oleksid liivimaa, siis tahaksin olla liivi sõda et sind vallutada

ja täiesti eestikeelsed väljendid ;) Kutid, proovige järele, kas mõjuvad.

Tahaks leida võitvat lotopiletit.

APPI!!!!

Ma olen FRIIK!

Ma kardan, et äkki on mul naisMonkiks teisenemise suured shanssid. A ma pole ainuke, Kati on ka. Tegelt me vist kõik oleme natukene nagu Monk. Aga vahel ajab see mulle hirmu nahka, et äkki olen ma liiga nagu Monk.

Mulle ei meeldi ja võin täiesti endast välja minna, kui:
-leivad või saiad on kotis segamini
-ma tahan süüa ja puhtaid nõusid ei ole
-ma pean nõusid pesema selleks, et süüa saada
-kohvipiim on hommikuks hapuks läinud või sootuks otsas
-telefoni äratuskell ei helise
-mulle jääb puru talla alla kinni põrandalt ja ma vean selle linade vahele kaasa, purukesed voodis on üks kõige nilbemaid asju
-mu aken on lahti ja ma tunnen suitsuhaisu – keegi kuskil suitsetab
-mul pea on shampoonine ja vesi saab otsa
-köök on suitsu ja kärsahaisu täis
-sa lähed välja, aga kodus on süa tehtud ja sa lõhnad viimati söödud toidu järele, nice!
-kui banaanikoored prügikastis surevad, sest iga kord kui sinna midagi viskad, tunned imalat banaanilehka
-teravat nuga pole, kui seda tarvis on
-pesupulber ei ole seal, kus tavaliselt
-mu vaip põrandal on kortsus
-valgetele riietele läheb midagi peale enne, kui sa jõuad nendega välja minna
-juuksed vihmaste ilmadega rõvedalt lokki tõmbavad
-telefoniaku saab tühjaks just siis, kui sul tähtis kõne pooleli
-oled tellinud just süüa ja sul pole sularaha, tahad maksta kaartiga ja siis selgub, et just sel päeval kaartiga maksta ei saa
-oled haaramas bailey´st riiulilt, aga tuleb kõne ja sa pead poest lahkuma
-hambapasta on otsas peojärgsel hommikul
-ärkad ehmatusega, et oled sisse maganud
-oled unetu ja sul pole internetiühendust, plaaditäite viisi filme, telekast ei tule midagi ja raamatut pole, mida lugeda
-on elukiire
-on elu palju aega
-inimesed sulle otse silmasisse valetavad
-kaduma läinud e-maile, kirju ja sms-e
-pean monteerima, aga prillid on kodus
-unustan asju ja avastan, et olen unustanud alles siis, kui neid vaja läheb
-teed omale kohvi, aga hetk hiljem tormad uksest välja nukrutsedes, et kohv jäi joomata
-jõuluajal pole lund
-ostad poest midagi ja koju jõudes avastad, et see on halvaks läinud
-punane vein on liiga kuiv

kokkuvõte kogu asjast: inimene pole IIALGI rahul....siiski on ka palju palju PALJU asju, mis mulle meeldivad....eile näiteks meeldis mulle väga Villa Thai meekana ja ootamatu sms ja fakt, et ma siiski ei surnud laupäeval ära, kuigi tunne oli küll selline, et nüüd on minek. Tekkis ka ahastus, et kas tõesti vaid kõrges palavikus ja oksendades?! Aga näed, kõik läks hästi, isegi kiirabi pold tarvis. Oli tarvis vaid D,K ja C, kes üles peksid ja toiduga tutvustasid.Üksi kodus olles on paha haige olla. See on üks omaette elamise suut miinus. Aga igatahes, elu on ikka palju ilusam, kui sa sööd midagi ja see sulle kõik sisse jääb.

ja kui keegi leiab metsast rahapaja, siis võtaksin ka sealt peotäie...aitähh!

Väiksed vennad kasvavad ka suureks.

isegi kõige väiksemad vennad ja õed kasvavad kunagi suureks...ja hakkavad su kallal nöökima ja sind mõnitama. selles osas on hea meel, et mu vennaraasuke on õppinud praktiseerima avm-ile omast huumorit, ehk et minu mõjutusi on tunda...muhahahahaha!!!!

igatahes....arutavad siis ema ja vend selle üle, et kuidas ja kui palju ma tööd teen ja et see ei ole ikka üige mis ma teen ja see on enesetappp jne jne jne ja et reaalset tulemust kuskilt ei näe. ja siis nokkisid ja mõnitasid siin mind...tuli välja, et tüüp nöökis üle piiride, teavitasin delikaatselt siis, et magamyu kuskil kus ise saab laupäeval siis...minu juurde ei saa... selle peal tüüp - ofkoors, kainerid on ikka lahti, kui kuskil natukene laamendada. ja seda räägib tüüp, kes on alati vaoshoitud ja rafineeritud...

ja ´teise asi oli see, et tema saab siis nüüd tunda, mida tähendab olla ainuke laps peres. ehk et kui kõik suured on ära läinud, siis seda kõige nooremat poputatakse. naljakas on. talle ka.

see poputamise keiss on veider. alati saavad väiksemad lapsed peres rohkem, kui vanemad. väike mõru maik oli lausel juures, sest juba siis, kui mina pidin tuppa tulema kell 8 õhtul, kui 3.klassis käisin, siis T. sai olla väljas kaua tahtis. krt! aga eks vanimal on ka omad eelised, nagu näiteks oma kodu ;)

ja kodus kodus on hea olla...ema vaaritab süüa, koristama ei pea, lihtsalt istud ja vestled ja oled....jah, just oled.....mmmm....

Hollywoodi narratiivid.

Ma käisin eile õhtul nii masendavalt halba filmi vaatamas, et terve tee koju tahtsin ma lihtsalt karjuda ja kuhugi tänavaservale oksendada. Kuidas on võimalik, et mingi linateos on NII Hollywoodi narratiividele toetuv, et kui sa näed selle algust, sa juba tead, kuidas see lõppeb?! All by the book.....ja mitte isegi seda....kõik oli rasvaselt joonitud tekstilõikude järgi tehtud, isegi mitte by the book. Seda raamatut ei oldud isegi loetud. Step up on film, milles isegi tantsu pole intiimse ja pühendumuse tähe all kujutatud. Lihtsalt lasti üle, nagu öeldakse.
Kinos istudes käis kohe päris mitu naeruhogu must üle, kuna ma ei suutnud uskuda, et ma tõesti midagi sellist näen. Samas on ehk Step up just film mida peaks nägema, et sa iialgi ise sarnase teoga hakkama ei saaks. Jumala eest hoiduksid loomast midagi sellesarnast. Mõtlesin, et kas teistele kinokülastajatele meeldis see asi. Aga siis, kui film lõppes, tõusis ees olevast reast püsti vene keelt kõnelev noormees, kes hüüdis, tõstke käsi need, kellele see film meeldis. Ükski käsi ei tõusnud. Võibolla olen liiga karm selle linateose suhtes, aga no palun. Dirty Dancing oli ometi ju väga hea film. Tantsu saab ka väga sheffilt kujutada. Tavaliselt kompenseerib kasvõi pilt ja operaatoritöö filmi nõrga sisu ja halva näitlejatöö, aga siin ei olnud isegi seda. Mina leidsin tervest filmist täpselt 3 sellist kaadrit, mis mulle meeldisid. Ka suurt plaani väga palju näha nagu ei saanud ja elemendid, mille peal kasvõi natukene oleks võinud lugu arendada oli lihtsalt uskumatu lohakusega üle lastud.

Huvitav, millega kino otsustajamehi mõjutati, et midagi sellist kinno läbi suruti. Ja ma tahaks näha inimest, kellele see meeldis, selles osas, et ma tahaks teada, miks meeldis. Muidugi lõpu tantsukava oli viis pluss, aga üleüldiselt oli film rohkem kui nõrk. See oli jätkuv agoonia nõrkade dialoogide ja tüüpiliste Hollywoodi narratiividega, mida isegi ei üritatud peita, vaid eksponeeriti eriti tugevalt. Hea meel oli, et ei pidanud selle kinopileti eest vähemalt maksma. Uutest filmidest ei ole kohe midagi väga toredat. Selle nädala filmidest. Tekkis meeletu tahtmine kohe Pöffile joosta.

Kusjuures huviga ootan Deja vu linastumist. Treilerist jääb mulje, et tegemist on Man on Fire stiilis filmiga. Samas, ka peategelast mängib sama mees. Niiet siit väike eelarvamus, kuid siiralt ootan seda teost.

Mobiilifilm aga tirib aina enam unetunde vähemaks, õnneks on aga meeskonnal veel särtsu asjaga nihverdada ja näitlejate valik on minu meelest väga õnnestunud. Aga selle asja kohta saab rohkem teada projekti kodulehelt siiski. Blogi ümber jutustada ei ole väga mõtet.

Madalstardi hommikud.

madalstardi hommikud on rõlged. ärkad telefonikõne peale, siis hüppad voodist välja ja jooksed kuhugi kaamera järele. just jooksed.ja kirud,e t see paganama Põõsas maarjamaale tuleb - kõik vajalikud kesklinna punktid on suletud ja liiklemine raskendatud. loomulikult ei tee olukorda kergemaks ka fakt, et kesklinnas elan...krt küll.

ja meie suursugune ja tore projekt on nagu vihma käes äikest saanud lammas. suurkorporatsioon otsustas, et neile ikka ei meeldi asjad ja kogu konseptsioon, mis on nagu VÄGA halb.

üleüldiselt oli nädalavahetus tegus ja rahakotti tühjendav. päris mitu korda tabasin ennast mõttelt, et ma olen ju naine, ei tohiks alkoholi kannatada nii palju ja jälle leidsid ennast baarileti äärest tellimas uut long islandit. aga tore oli.
vähemalt sai välja elatud.
ja laupäeval tegi nalja see, et põhjustasin kellelegi üllatusmomendi sellega, et Prives olin :D:D:D veider. mis pidulise mulje ma siis jätnud olen huvitav..

aa...ja komplimendiks - Kuradi Kleopatra! üks kõige toredamaid komplimente

A, Frau Reežis is bäkk....ma kohtasin teda ja śhe´s bäkk. bat vi aar strong!!!!

üks eksperiment saab kohe kas ümber lükatud või kinnitust leidma. luukered kapis.....varsti tuleb aruanne :)

Suurkorporatsioonid on nõmedad!

Muusikalised avastused.

eilsest õhtust tuli muusikalisi mõjutusi mulle ja A.le.
mulle eelkõige sellepärast et otsisin oma vanale klassikaaslasele tema soovil ühte lugu ja nüüd see lugu ei lahku mu peast. mul tekkis isegi mingine kujutluspilt meeltesse ja üks lugu hakkas jooksma peas....väga erineva temaatikaga kui kõne all olev muusikaline lugu. üks lühifilmikas tekkis...ei, ei ole armastusest :D

igatahes, A. avastas elektro, mina Bocelli...

Lugu, mida kuulan kummalisel põhjusel veel ja veel on Andrea Bocelli & Laura Pausini - Vivo Per Lei...
mhmhh.....üldse mitte see muusika, mis reeglina minuga kaasneb.

Ingliteklubi

eile oli üle pika aja üks parimaid pidusid....kui välja arvata see, et mingi blond tsikk mind Hollywoodi ees lõi, sest julgesin tema ette seista...
kusjuures, masendav, mis toimub klubide ees reedeti...kas ma hakkan tõesti vanaks jääma, et ma ei tea enam, mis reedeti linnavahel toimub?või on see lihtsalt liigne töötegemine? igal juhul lõppkokkuvõttes peale pikka moosimist saime sisse Angelisse. puupüsti täis. hea muusika. hea seltskond. läksime K.ga. Ka KA pidi kaasa tulema, aga kuna talle vein ei mõjund väga hästi, tuli ta koju tuttu toimetada.

meie tarbisime meeletus koguses viina ja veini. kõige tippu veel klubis long island teasid ja viina energiaga. praegu tagasi mõtlen, siis imestan, et kuidas ma surd selle koguse peale ei old...tegelt, täna hommikul oli. silmad kilavad peas nagu Cillitiga puhtaks nühitud lauapind. samamaoodi K-l.

ingliteklubis on tore käia. spontaansed ja tolerantsed inimesed. veider muusikavalik kohati, aga müstilsielt on mu elu ühed toredamad peod seal aset leidnud. mis on tore on see, et K on inimene, kellega saab ükskõik kuna välja minna ja see on pure fun. mis oli tore oli see, et ka tema arvas nii.

sain eile vist kõige suurema komplimendi osaliseks. kui geiklubis öeldakse sulle, sinu enda sõbra poolt, et sa oled üks kolmest naistuttavast, keda tema seksuaalselt atraktiivseks peab, siis see PEAB olema suurim kompliment. ma olin meelitatud ja jahmunud....ei ole just inimene, eks käib nabani dekoltee või seelikuga ja kontsades ringi. siit ka järeldus, et seksikus ei olene vist seeliku pikkusest ega dekoltee sügavusest....kohati. siiski ei pea ma ennast teab mis seksikiisuks :D:D pigem tavaline, sassis juustega krattinimene, kes käib nädal otsa samade teksadega, sest aega pole, et need pesumasinasse visata. kus siin see seksikus on?

kuna eilne oli karm, siis mõtlesin täna vaikselt õhtu mööda saata, aga A siin moosib ja meelitab, et tahaks pidu. mine sa tea, mis saab. aga samas, kuna alkohol ei mõju mulle vahel üldse, siis väljas käia on suht kulukas...

Unetud ööd...

see unetute ööde asi on veider. sellega on ilmselt sama keiss, mis võileivaga. et nohh, alati kukub ta võipool allapoole vastu põrandat. samamoodi on unetusega - siis, kui võiks olla ni, et jaksad üleval püsida tuleb uni ja siis kui sul aega maa ja ilm, siis ei tule ka und. Murphy kurat! Et su seadused rooste läheksid!!!

uni saabus siis lõpuks peale 5 hommikul....peale pikaldast jagelemist härra vihviga, kes kuidagi ei tahtnud stabiilne olla, vaid kõikus mõnuga, niiet netiühendus katkes iga poole tunni tagant...ja uuesti ühendas ennast Oscar vihviga tubli 15 minutit kindlast

ösel miskit paremat teha ei olnud kui tsättida ja mtv-d vahtida ( kui vihvi lubas muidugi ) . Peale mõningast aruelu suhete teemal mõtlesin, et kae....polegi nii hull see olukord. Naljakas on see, et inimesed võtavad üksi olekut kuidagi traagilisena. Küsimus ei ole selles, kas ollakse üksi või mitte....kui kokku ei kõlksu, siis ei ole mõtet teineteise pärast ka lihtsalt harjumusest koos olla.

Plussid ja miinused jagunesid laias laastus pooleks. Vahel tunned kurvalt ja tahaks kaissu saada, samas on jällegi hullult hea laiutada voodis, ei pea arvestama kellegagi. kui tahad, siis vähkred palju süda lustib ja magad kasvõi risti üle voodi.Teed, mis tahad, lähed ja tuled mil tahad ja keegi ei ütle midagi. Teisalt jällegi on tore olla oodatud ja teadmine, et keegi ootab sind, toob naeratuse suule.
Istuda kellegagi koos keset heinapõldu ja pilvi kokku lugeda, samas jällegi on hea üksi sõita kuhugi ja lihtsalt merd vaadata ja kohvi juua.

Kellele mis, eksole?!
Siuke keeruline asi see suhete värk....aga ühest asjast olen ma aru saanud, kui kogu olukord ja kooslus nõuab liigset pingutust ja tööd, siis see pole vist päris õige asi. Kui absoluutselt kõige nimel peab niikuinii pingutama, siis võiks ju olla üks asi, mis on loomulik ja kerge hingele...millest tunned vaid puhast rõõmu. Loomulikult ei väida ma, et kogu asi peakski olema lust ja lillepidu, aga pigem seda, et naeratus võiks hullil vilksuda rohkem.

Kui keegi kaotab 5 aastat suhte peale mis lörri läheb, siis ei ole see raistud aeg, vaid pigem periood, millest midagi õppida. Leidmise ja otsimise teemat olen varem käsitlenud ka juba...selle juurde enam tagasi ei läheks. Elu ei jää elamata....vahet ei ole, kui vana sa oled...mõni inimene leiab oma elu armastuse alles 70-aastaselt...

Asssaa...filosoofiliseks kisub...järelikult moraal – tuleb magama minna siis, kui õige aeg, mitte kel 5 hommikul...AGA varahommikud on tore aeg...näedsas, isegi liiklus on hakanud elama Liivalaia tänaval.

Ja miks see TV3 nii kuramuse pärapõrgus asub????!!?!?!?!

See the people around you.

nädal on veider olnud. müstilised asjad. mingil päeval oled lihtsalt lihakeha kuskil....naljakas. pöffihundi saatepea "lihakeha" roll oli äge...tekkis taas kord tunne, nagu oleksid koolis, teeksid järgmiseks päevaks etüüdiproovi terve õhtu poole ööni ja hommikul öeldakse, et ei, see ei lähe mitte ja sa teed mingi suvalise asja, mis osutub arvatust effektsemaks ja toredamaks.

pöffihundi tulemus oli viis pluss.

mis mõte on mind aga tollest hommikust saati kiusanud on see, et tegelikult on kehal kui sellisel meeletu mõjujõud. miks läevad mehed mõne naise välimuse pärast vaata et ogaraks ? miks naised tsekivad pingul ümber kanni olevaid teksapükse kandvate meeste peput? müstika, eks?!

siis hakkasin taas kord ääri-veeri uurima oma meestuttavate käest, et mida nad naiste juures vaatavad esimesena. muidugi välimus. kõigepealt silmad või suu, sealt edasi rinnad ja taguots. mis aga oli positiivne oli see, et suhteliselt suur osa vastas, et tegelikult oleneb see suur osa inimesest ikka tema isiksusest. kui välimus on särav, on see lihtsalt boonus. vaata, naised vinguvad selle üle, et meestel võib õllekõht ees olla ja see on fain, aga naistel peab kõik tipp-topp vormis olema.

tegelikult, vaadakem nüüd asja lähemalt. esimene emotsioon on see, et kui mehel on õllekas, on ta siiski esmapilgul suvalisele tsikile väki! aga just see isiksus on ju see, mis tegelikult inimeses meeldib. kui palju on "kuuspakk-kõhulihastega" ilueedisid, kes aga lähemal uurimisel selguvad olevat totaalsed põmmpead.
niiet, mõelgem enne, kui hindama ruttate.

mis veel tähele panin on see, et meestel on mingi hull teema juustega. kui pikaks kasvavad ja natukene keerdu tõmbavad, sis on paanika majas ja juuksuri juurde jooks. mõned julgevad ainult erineda ja mitte suvalise siilikaga ringi jalutada. tänavapildis on tegelikult aina enam just sellist trendi märgata. hea.

täna oli ka....nägin C.-i, juuksed maha aetud, nägin T-d, juuksed maha aetud ja K kurat ajas ka lokki tõmbvad juuksed maha. kui ka M nüüd oma juuksed siiliks ajaks, siis ma i tea, mis boom lahti läinud on. vaadake, mehed, kallid olevused....soeng on teie make-up, millega särada ja silma paista ;)

vahetasin tee-jägermeister välja kakao-konjaki vastu. hea otsus oli. tore ja uudne maitse. mõnus ja tihe.

ja üldistamine on ka nõme.

Ema süda on laul...

...mille tähendus muutus minu jaoks täna.
see on matuste laul...vähemalt alatest tänasest.

see, kui keegi sureb on see traagiline, aga see möödub, see emotsioon ja elu läheb edasi. surma üks mõte ongi võibolla see, et tuua mõistus inimestele pähe. reeglina ka inimesed ei saa aru, mis neil on enne, kui see ära võetakse.

mul on jäänud krematoriumi matustest kuidagi selline kahtlane mulje, aga täna oli see armas. see ei oldki selline külm ja kõle ja halb. see oli sõbralik. ja kuidagi vastuvõetavam. ainuke asi, mis täiesti ära flippis oli see, kui tädipoja 10-aastane tütar oma vanaema pärast südantlõhestavalt nuttis.

selle tseremoonia ajal mõlkus mul terve aja meeles oma lubadus, et kirjutan üles selle, millised peavad olema minu matused. ja ma teen seda. täna õhtul. sest minu matustel ei taha näha ma mingit puhkpilliorkestrit, ega musta värvi. inimesed tulevad valges ja kuulavad positiivset muusikat.

vot nii!

sellistel puhkudel on hea, kui inimesel on palju tööd. viib mõtted mujale ja lihtsam on olla.

Eluterve huumor.

george carlin on geenius....samamoodi nagu robin williams ja eddie murphy.
nende meeste stand-up comedeid peab nägema. inimesed, kes suudavad enda kulul nalja visata, ühiskonda kritiseerida läbi huumoriprisma. ja massid naeravad. näevad neid probleeme, mis ümberringi on, näevad nalja, aga ei saa aru,e t nali on nende endi kulul. siis on lihtne naerda.

kohati ma mõtlen, et kas minu nali on liiga karm ja otsekohene. võibolla on avm-i elu ja huumor mind ära hellistanud ja rikkunud. minu endist kursust iseloomustab irooniline, otsekohene, kohati ropp ja hetkesituatsioonidel põhinev nali. isiklikult minu meelest on selline nali ainult tervitatav. eluterve huumor.
ei mingit juku-tegi-seda-ja-ütles-toda-nalja.

nii kaua, kuni inimene suudab enese üle naerda on kõik korras. me saame veel hakkama ja lootust on, you know :)

mis oleks soovitusi heast naljast on american dad, family guy, friends jne jne jne. naer ju pidavat tervisele kasulik olema.

kusjuures siinkohal on mul kahju, et ma kõdi ei karda. päriselt. inimesed, kes kõdi akrdavad, saavad vähemalt südamesdt naerda. niimoodi, et õhk saab otsa, silmist pisaraid jookseb ja suunurgas niriseb ila, sest sa lihtsalt ei suuda....lõkerdad naerda. ja mida peavad need ülejäänud tegema, kes kõdi ei karda ( nende hulgas siis ka mina )?
vot....meile ongi hea huumor ainukeseks lahenduseks. kui seda ka ei oleks, siis noh...olekski kaputt, sõbrad.

Uued värvid uutes emotsioonides.

Nagu ka kõikjal mujal, räägiti eile hommikul Terevisioonis langevast majanduskasvus protsendist. Eesti panga asepresident kül väitis, et see positiivne nähe on inimestele hästi mõjunud. Iive on kasvanud ja inimesed tunnevad ennast kindlustatumana.

mille peale aga minu “omapärane” mõistus tuli – kui maailmas on miljoneid inimesi rohkem, kui Maa kanda suudab, siis on ju majanduskasv pigem kahjulik. muidu oli nagu kõik tasakaalus: eurooplased tegid karjääri ja aafrika koos hiinaga hoolitses maailma rahvastiku ja populatsiooni eest või mis? Nati karmivõitu võrdlus, aga mõte on reaalne elu.

huvitav on see, et kui euroopas inimesed jätkuvalt töötavad ja väiksemate riikide majanduskasv jääb toppama, siis millised on inimesed tulevikus? Afroameeriklaste, mehhiklaste ja hiinlaste segu? tumedanahaline pilusilmne isik? Tahaks täitsa näha, mis sellest pudrust kokku tuleb.

eilne teine väsimatu teema oli euro mittetulek...veel mitte. Jeei,eestil on raha. Paberraha. Eurod on mündihunnikud :)

Päeva lõpp kiskus ära....segaseks....ajasin inimestele udu ja telefonikõned olid lühikesed, mulle selgestimõistetavad, teistele kõigile veidrad ja segadusttekitavad ...siit moraal, kui sul on aega, siis kasuta see magamiseks ära. AGA samas olen omastanud oskuse kiiresti vajalikud asjad ära teha. Selle üle on küll ainult rõõmu tunda.


mulle meeldib elada üksi. selles mõttes just, et üksi nagu kas koos korterinaabriga või täitsa üksi, mitte suhtes olles, mitte vanematega koos olles.

eile sai siis ära ristitud minu liivalaia pesa. kisa, naeru, alkoholi ja ainult häid emotsioone tootnud õhtu/öö oli täpselt see, mida vaja oli. ära lõhuti kõigest 1 kahest shampusepokaalist, seega kaotus suht väike. tõestati fakt, et minu voodisse mahub ära 4 inimest, fakt, et jalad surevad magades ära on ka tõestatud, sest mingil hetkel poolunest ärgates tundsn, et jalgu mul enam pole. olin surutud teiste jalgade ja seina vahele. suht räige, pluss veinist ja viinast oli veider olla (aka purjus), kõik hingamisteed olid ummistunud nohust ja köhast. kui keegi oleks hoiatanud, mida alkohol tõbise inimesega teeb, siis oleksin ainult ühe sordiga piirdunud. oleks tahtnud et A ka seal on. ta kahjuks ei saand tulla. Aga A-mojito pilt (Y) :) ja ülevalgus, tead, võin mürki võtta, et keegi arvab selle ülevalguse õige koha peal olevat ;)

samuti pean nõustuma sellega, et Paari kalavärk oli grõuss!!! süüa toorest kala, kui ta veel oma suud liigutab...pluss, rootslased on tõsised raipesööjad ma mädandatud kalaga. samas, meie sööme jõulude ajal soolikasse aetud tange, kruupe ja verd. mmm...yummi!


ja M tuli jälle oma lähedusejutuga. tundb, et selle peab võtma isiklikuks missiooniks: leida M-le kaaslane üheöösuhteks :) mis sa ikka oskad muud soovitada. noor produtsendipoiss sai ka nüüd teletöö murede ja rõõmude osaliseks ja fakti tunnistajaks, et U shall have NO personal life, what so ever. aeg-ajalt petad ennast selle mõttega, et ei...on küll eraelu, kui väljas käid. AGA see ei ole eraelu, see on kõiges enesepettus ja see väike asi, et ähed kord kuus sõpradega välja.

tahaks peole.

tõesti tahaks.

heale peole.

homne hommik võiks aga vahele jääda. krematoorium ei ole just koht, kus tahad oma nädalavahetust tervitada ja kremeerimise tunnistajaks olemine ei ole just võrreldav pannkookide söömise ja kohvi joomisega, kus taustaks mängib hea muusika ja aknast piilub sisse päike.

quality time?

sügis on destruktiiv-kohusetunde-konseptuaal- konstruktiiv-aeg.
masendud.
hakkad ihkama sooje sokke ja sooja kaissupugemist, selle asemel saad külmad jalad ja külmad, mittehoolivad inimesed.
sügis on läheduseotsimise aeg. kui seda ei leia, siis otsid tööd, mida teha. sügis on nagu kevad. selle läheduse mõttes. ainuke vahe on selles, et kevadel on kõik lihtsam ja loomulikum, sügisel tundub, et peab nagu pingutama kogu aeg ning justkui tahaks rohkemat kui võimalik tahta on.

igatahes...mis on kvaliteetaeg? kas tänapäeva inimene oskab üldse seda defineerida? teletöö puhul on ilmselt kvaliteetaeg juba see, kui saad rohkem magada, kui 4 tundi ööpäevas, kui näed oma sõpru, tuttavaid, vanemaid, lapsi...kurb on see, et aina enam inimesi võõrandub sellest "kvaliteetajast" ja üritab seda korvata erinevate pidude, asjadega.

minu jaoks pole kvaliteetaeg see, kui lesid palmi all ja rüüpad mojitot. see on midagi muud. see on tunne. tunne, et sul on kõik olemas, sa oled safe, sa naeratad siiralt ja ei mõtle eesolevale võüi tegemata tööle, järgmisele päevale, möödunud sündmustele, vaid oled selles hetkes, naudid seda, võtad sellest kõik. vaatad teisele inimesele silma, kui sa taga vestled....kella ei vaata. aeg ei oma absoluutselt mingit tähendust. sa saad aru, et inimene, kellega kvaliteetaega jagad on sulle kallis ja sa tunned ennast temaga koos olles mugavalt. vahet ei ole, kes see siis on. vahel on sõber see, töökaaslane, lapsepõlvetuttav, lihtsalt tuttav, kellega maas istud, veini rüüpad ja kasvõi filmi üle arutled. mõnel teisel ajal on see sinu õde, vend, ema, isa, südames istuv inimene.

istusin maha ja lihtsalt rääkisin oma vennaga. mittemillestki ja kõigest samaaegselt. jõin teed ja unustasin maailma. ma olin safe. sama tunne oli, kui istusime A-ga kuubikus ja lihtsalt rääkisime. kvaliteetaega ei saa osta. selle saab endale tekitada. sa pead seda tahtma....

muuseas, A, ma tunnetan uue võtme olemasolu oma võtmekimbus. mitmes mõttes. see, et mingid asjad hakkavad muutuma, mingid inimesed kaovad võibolla, oma elu hakkab...saab uut inimest tundma õppida, uut korterikaaslast.

Suhtlemisvajaduse vajadus....

inimesed on naljakad.
nad ei saa kuidagi üksi hakkama.
kui igav hakkab, hakkavad enesega rääkima...nagu papagoid, kellel peab vähemalt peegel olema, et ta näeks ennast ja arvaks, et seal on veel keegi.

inimesed vajavad suhtlust erinevatel põhjustel. enamasti vist ikka selleks, et millestki halvast üle olla. mul oli ka siuke pask kaelas...siuke vastik ja nõme depressiivne aeg...aga sõbrad on tublid. kõik tegid tööd. hakkad mõtlema muude asjade peale ja teevad tööd. viivad mõtted mujale. igatahes suhtlemine...

miks on MSN nii populaarne? inimeste suhtusvajadus. häbelike inimeste puhul on see väljund, kus julgetakse end väljendada, ilma selleta, et tekitaks kellegagi silmsideme, et peaks kedagi intensiivselt kuulama, et inimesed ei häbeneks ennast. ideaalne variant neile.

mind ajas muigama see, et istudes marsas, kus oli peale minu veel 3 inimest ja palju vabu kohti täheldasin, et ühes peatuses tuli sisse naisterahvas. ta sõidab tihti marsaga. ja koht, kuhu ta istus oli kohe juhi selja taha. kuigi seal istus juba inimene. palus et see teine inimene istuks edasi ja istus selle inimese kõrvale ning hakkas KOHE marsajuhiga rääkia :)
kusjuures, tugev naine oli. läks varem maha ja tõmbas ukse siukse laksuga kinni, et kui ma üritasin hiljem ust avada, siis tuli selleks ikka suht suurt jõudu rakendada. ma ju tegelt ei ole nii pisike, et ei jõuaks nüüd ust lahti teha. ja see tädi lihtsalt vatras....pidevalt....non-stop.

seda teemat võiks kerida edasi ja edasi. aga see nõuaks sel juhul juba hämarat ja sooja tuba, head vaikset chillmuusikat ja Baileyst :) siis võiks ju arutada.

NB! eestikeelne windows on müstika! hiina keel.

Artikkel...

Lugesin hiljuti ühte artiklit, mis rääkis suhetest ja sellest, missugune on terve suhe. Reeglina keeran taolistest artiklitest lehe edasi, aga sissejuhatus oli juba nii kuidagi selline, mis ajas mind kergelt muigama. Tekkis kius see asi läbi lugeda. Räpskirjanudst on ka siiski vaja ju….vist 
Üldiselt oli ta selline blab la bla. Naised ohverdavad end suhte nimel, mehed jäävad iseendaks jne. The usual ühesõnaga. Mind on alati häirinud taoline üldistamine, et kõik naised on ühe vitsaga löödud või et kõik mehed on sead. Öeldakse, et ära vaatle igat puud ükikuna, eraldiseisvana, vaid katsu näha tervet metsa. Aga vahel on just iga üksiku puu eraldi vaatlemine see, mis vastuse annab. Inimene, kes pimesi loobub oma elust ja tegemistest on lihtsalt irratsionaalne tobuke, kes usub seda loppa, mida ühiskond talle ette söödab. Ta neelab aplalt selle löga alla koos selle konksuga, mis sisemiselt su ära lõhub. Mao lõhki tõmbab ja sooled ribadeks käristab.

Rumalad on lihtsalt need, kes lasevad end pimestada välisel säral, unustavad enda ja muutuvad üheks osaks hallist massist, kelle näitel saab taas teha üldistusi. Metsaks.

Mis aga ( Hea suhte valem ) artiklist kumama jäi ning mõtlema pani oli see, et kui mehed otsivad omale kaaslast emafiguuri alusel, siis on naisi, kes alateadlikult otsivad oma “teises pooles” asendusisa. Neid nimetati kirjutises “tüdruknaisteks”.samas, iga inimene on oma mees- või naisideaalid komplekteerinud kellegi põhjal, kes nende ellu on juba ammu kuulunud.või on ta kokku pannud ta on ideaali erinevatest inimestest. Hakkasin mõtlema selle peale, et kelle põhjal olen mina komplekteerinud oma ideaalinimese. Kas ma kuulun ka sinna “tüdruknaiste” lahtrisse?

Kutsuge mind haiglaseks või väärakaks, aga minu maailmas ei ole olemas sheffimat inimest, kui on minu vanaisa. Samas ei otsi ma talle asendajat. Vaadake, kui lapsena on kõik nii turvaline ja reeglina teise inimese isikuomaduste määramine käib lihtaslt selle järgi, et “Ta on nii kade!”, siis täiskasvanuks saades paned sa pusletükid teadlikult kokku ja avastad need inimesed oma elus, kes on sinu isiksuse kujunemisel oluliseks saanud. Kuidagi iseenesest, loomulikult…sundimatult.

Mõtlesin päris tükk aega, et kas ma siis tõesti otsin alateadlikult vanaisa klooni?! Sain aru, et tegelikult mitte. Sest iga inimene on ainulaadne ( jahh, klišeelause, aga kliššeed põhinevad ju reaalsel elul) ja hakata otsima sellele inimesele klooni, oleks enese tapmine. Mõttetu tegevus, mis viib lõputute võrdlusteni ja võimetuseni valida see nö “õige inimene”. Minu vanaisa on minu vanaisa. Fakt! Ja nii jääb. Teist temasugust pole olemas, nagu pole teist minusugust ja teist sinusugust. Ma ei saa isegi alateadlikult tema järgi kedagi otsida ( kui nii võib öelda ), sest siis ei oleks enam seda võlu, mis ümbritseb apsit. Vanaisa jääb vanaisaks ja sinu “teine pool” jääb sinu “teiseks pooleks”. Inimene, kelle sa avastad, mitte ei otsi.

Otsimine ongi selline libe tee. Mida kuradit sa otsid? Sa saad otsida oma kadund korterivõtmeid või mobiiltelefoni, mitte oma mõttesilmas kokku komplekteeritud inimest. Nii otsid ainult vigu ja ei näe inimest. Avastamine ja iga inimene üksi, tema isiksus on see, mis võlub. “tüdruknaistest” on selles mõttes natukene kahju, et kui nad oma “teist poolt” pidevalt isarolli osana võtavad, siis sellisel juhul ei saa nad iialgi olla 100% õnnelikud suhtes. Nad jäävad igavesti alsteks. Alateadlikult ja SEE on minu meelest haiglane.

Võibolla olen mina haige, et nii ütlen, aga vähemalt ei võrdle ega otsi ma teadlikult inimest, keda tegelikult on maailmas vaid üks. Sul on ainult 1 isa. Take it or leave it! Ka lapsendatud laste puhul. Nad aksepteerivad vaid ühte isa kahest. Nende endi vabal valikul.

Krõbe jalgealune.

ja nagu naksti tuligi maha...lumi siis.

eile oli naljakas päev. selles mõttes, et kui tahad tähelepanu püüda, siis kanna kogu aeg teksasid ja ühel päeval pane seelik selga ja voila! :D:D ega tegelikult oli ju seelikul ka ikka põhjus ka. tglt mitu. igatahes, kõige veidram kompliment, mis ma eile sain juhtus trepil, sisu : " Ohh, näed, Jänks. Sa võid ka naise moodi välja näha" ja oligi kõik. no mind ajas igal juhul naerma küll.

täna õhtul on aga mida oodata, Borati linastus ja EMA-d MTV pealt. unetus tuleb nendel juhtudel kasuks. on teatud nimed, kelle esinemist tahaks näha. kas nad suudavad ületada oma eelnevate aastate lavashowd või mitte. igasuguste auhindadejagamistega on see lugu, et õhtujuht on see põhimees, kes kõike koos hoiab. näis, kas Justini poiss suudab oma Mickey Mouse´i aegse rasva peal liugu lasta.

Vati seest porri.

sa elad oma turvalises klaaskuulikeses. rahulikult, sul on kaitsekuppel peal, tugev ja ilus nikerdatud heledalt särav alus, lumetükid su maailma põrandal on vaikselt maas moodustades pehme vaiba, kuhu kukkudes haiget ei saa. siis aga tuleb keegi suur ja loksutab su klaasmaailma....lumi ei ole enam vaikselt maas vaid keerleb hullu hooga igal pool ümber sinu. ta kriibib su nägu ja käsi ning tungib sulle silma. enam ei tundu maailm nii turvaline paik....

praegu tekitab sellise tunde kuidagi kogu see eluolu, ilmastik ja toimunud sündmused. kolimine, elu muutus, mis esialgu ei pasita mingi erilsie muutusena, kuid kuidagi psühholoogiliselt peksab sulle punast tulukest kuhugi kuklasse, et sa lähed nüüd ära.....inimeste sekka. ilm on vesine ja hall, energiat jääb väheks ja tahaks ainult voodis vedeleda, raamatut lugeda ja piparmünditeed juua...

kõige rohkem lööb lund üles ilmselt kahtlus, et kaotan sõbra....tglt on see mõistetav antud olukorras...loodan lihtsalt, et see inimene ei kao mu elsut. lihtsalt on natukene aega eemal ja siis tuleb sõbrana mu ellu tagasi...mingi muu versioon sellest oleks vastuvõetamatu.

kuidagi on kujunenud nii, et inimesed, keda oleks vaja kätte saada, viibivad võtetel igal pool ja tutkit sulle, ei saa nendega ühendust. siis, kui võiks nendega suhelda, lähed sina magama...chill aeg on...kui arvestada seda tööd, mis tehtud on, siis lausa puhkus. tglt on seda vaja...kurb on vaadata iga päev neid inimesi, eks ennast tööga läbi põletavad. veel jubedam on see,e t kui mnigil hetkel saad ise ka aru, et teed liigselt tööd. kamraadid, võtkem selles suhtes miskit ette ;)

Nädalavahetusel tuleb täita lubadusi, mis laupäeval antud sai....Kati, ma pole unustand ;)

Meeletu!

"Meeletu"......"Meeletu"......"Meeletu".....
tohutult hea film...mu lemmik Eesti filmi kõrvale kerkis uus lemmik. tegemist on linateosega, mida mina lähen veel korduvalt ja korduvalt kinno vaatama. see oli lihtsalt nii õiges paigas film, nii õigel ajal ja nii õigest asjast. esilinastusel täna peale filmi lõppu inimesed plaksutasid südamest ja aplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda, inimesed seisid püsti ja plaksutasid. mina arvan ka, et see film oli sellist aplausi väärt...


filmist siis....
režii on eriti mõnus. eriti filmi alguses. suured, detailplaanid on kõnekad, montaažirütm mõnus, liftistseen on üldse mu üks lemmikuid, ka pildilise lahenduse poolest. temporütm on hästi jälgitav....on rahulikumad kohad ja kiired, kiiremad seigad on monteeritud nii, et see üldstilistikast välja mitte kuidagi ei kaldu. pildirütm annab hästi edasi linna kirju elu ja kärarikkuse, närvilised inimesed ja materiaalsus, teisalt see, mis metsas toimub, annab edasi omad pinged ja rahulikkuse. läheduse. hinge. hästi annab sea ka edasi filmi tonaalsus üldiselt.

näitlejate mäng on hästi naturaalne, karakterid on hästi paigas. väga hästi peegeldus eestlaste ja üleüldse inimeste nahalsus ja rikastumisejanu. see vanapaar, kes raha käis küsimas, partner, eks naha üle kõrvade tahtis tõmmata, abikaasa, kes õnneks muutus filmi jooksul. väga hea näitlejatöö.


üks mu lemmikstseene on lõpustseen ja see, mis sõnumit ta endas kannab. sõnumi koha pealt oli tegemist asjaga, mis viskab lihtsalt ilma keerutama vaatajale silme ette tänapäeva ühiskonna materiaalsed inimesed, valed väärtushinnangud, emotsionaalse võõrandumise, rahapõhised lapse ja vanema vahelised suhted, selle, kuidas inimesed erinevalt käituvad selles osas, kui inimene on rikas.
üks väga tore tegelane oli naabrimees, kes kartulit lubas tuua. naturaalne ja tore. heatahtlik, kurva saatusega mees.

üleüldse pani linateos mõtlema selle üle, miks sa seda kõike teed? kui küsida endalt sama - miks sa seda kõike teed, siis enamik inimesi vastab, et paremini ära elada. aga mida annab materiaalne edukus? just selles osas, et sa kipud lähedasi omale ostma, väärtustad elus valesid asju ehk. kui hakkasin ise mõtlema, miks ma teen neid asju, mis ma teen, siis sain õnneks aru, et on asjad, mida sa teed sellepärast et ära elada ja on asjad, mida sa teed sellepärast et sa tahad neid teha. ja see, kui rikas või kui vaene keegi on, see ei mängi aboluutselt mingit rolli. oluline on inimene, see kes sa oled ja millised on sinu mõtted. see, milline on kest - noh, kest on kest, sisu on oluline.

terve tee koju mõtlesin selle peale, mis on mulle oluline...leidsin need punktid oma elust, see tegi õnnelikumaks, samas kurvastas üleüldine suhtumine ja valede asjade väärtustamine. ja samuti jõudsin järeldusele, et ükskõik kui palju sa pidutseda tahad, ennast välja elada soovid ja maailmale röökida tahad, kui halb ja valesti on kõik, tahad sa veel enam oma vaikusehetki. neid hetki, mil sa oled üksi, keset tühjust, üksi. sinu ümber pole inimesi. sa lihtsalt oled vaikuses ja mõtled. ja nii ongi kõige parem. sa kogud ennast, puhastad mõtted ja lähed uue jõuga edasi.

naturaalsed inimesed on kõige paremad üldse!

In your face...

...saatus!!! HA! oli vaja natukene moosida, natukene sõita ja aega venitada ja voilà!!! auto oli olemas ja sai savernasse sõidetud. kohale jõudes oli natukene raskusi majja sisse pääsemisega. vanavanemad olid saunas ja mul ei jäänd muud üle, kui saunaakna taga kolistada ja trepi peal konutada senikaua, kuni inimesed krudisevpuhtaks said pestud ja ära kuivatatud, alles siis sain tuppa. senikaua pidin leppima ilastava Freddyga.

millel ka nagu väga hullu koormat ei laskunud ;)

loomulikult sain pahandada, et ei helistanud ette - süüa pole ju midagi. ei oled jah!!! muidugi oli...kohe veeti lauda ja hakati ette kandma. see on alati selline lõputa võitlus tuulega...et lauast pääseda on täpselt samavõimalik, kui vastutuult sülitada ja siis loota, et see sinu poole tagasi ei lenda. uni tuli müstiliselt vara - pool 10 olid luugid kinni ja tuli surnud. hommik tuli pool 12 paiku. hommikusöök omakorda venis tunni pikkuseks. otseloomulikult oli vanaema hommikul varem tõusnud ja küpsetama kukkunud.

ja jälle nuumati.

ka enne rooli istumist nuumati.

kaalusin kodus ennast igaks juhuks üle....noh, sama kaalu enam ei olnud :D:D

ja otseloomulikult pakiti mulle kaasa 3 kasti õunu, mille 3 inimest peaks ära sööma enne, kui need riknevad. huvitav, kas vanavanemad on veendunud, et nende järeltulijad ainult õgivad?! igatahes tundub mulle, et lähiajal pole kaalulangust oodata :D igaõhtused õunakoogid - siit ma tulen!


ja tõnu - seda et....hmm...no ma loodan, et sellest pole hullu, et ma oma pilgu sinu esseele peale viskasin ja seda "kergelt" modifitseerisin...onju?!

Võid ju mõelda küll...

...aga kõik head üllatused ei lähe pea iialgi tõeks. mis iseenesest on väga kurb. tahtsin minna apsile ja vanaemale külla nädalavahetuseks. aga nii, et ma neile ei ütle. kuni eilse õhtuni oli kõik fine. auto oli olemas. täna hommikul aga selgus tõsiasi,e t seda autot ikkagi ei saa. ja bussiga savernasse minna oleks praegu mõttetu. jõuaksin õhtul kell miljon sinna ja peaksin hakkama homme lõunast tagasi sõitma. no fakit. nii palju siis telefoni välja lülitamisest ja metseestisse põgenemisest. oehh....

inimkatsetest nüüd. reaktsioon, mille osaliseks sain oli see, mida ei osanud oodata tegelikult. et miks sa oled ennast üles löönud?! hmm...vot. nüüd on, kui inimesed on sind rääbisnaisena näinud. ei teinud muud, kui ei triikinud juukseid ja nati võimandasin oma loomulikke lokke ( millega pidi kaasnema teine reaktsioon ) ja magasin ennanst välja 2 ööd. et ohh...oled ennast ära värvind jne...tglt vaadake, mehed eelkõige siinkohal....asi oli nii, et lõpuks ometi saime magada :) ka sämi nägi väga hea välja. ja tema nõustub minuga...piisab vaid paarist korralikust uneööst... :D ...et naised ilusaks saada :D:D:D


eile sai ka peol ära käidud...nagu lubatud sai. tore oli see, et anna ja kati lõpuks ka peole tulid. kati küll hiljem, aga annaga sai nati kannikaid keerutada ......nii hea on näha kedagi üle pika aja jälle...kedagi, kes sulle armas on. ja jälle kord olid vähemalt 2 õde vutti ...hmm...mõnusalt svipsis - let´s put it that way ;)

ja tänu taevale tehti burgeriputka just jaani kiriku kõrvale, et peale pidu privvis saaks kohe rämpsule sõrmed taha ajada ......

Bittersweet taste of freedom ;)

veider on olla, kui hommikul saad vabalt magada - tõused ikka ehmatusega, et oled hiljaks jäänud....ja enam magama ei lähe.

täna terve öö nägin unes, kuidas üritasin Michael Jordanit veenda, et ta tegelikult on lühike ja sobiks palju rohkem minu saate toimetaja olema, kui tippkorvpallur...et helloouuu!!! kust see uni nüüd tuli?!

eile mõtlesin ühe katse välja. jah, järjekordse inimkatse. ostsin isegi vajaliku atribuutika ära. tarbisin seda ( kui nii võib öelda ) ja nüüd kui korra tööle lähen, tahan reaktsiooni näha :P
katse nimelt selles, et mõned inimesed suudavad stiilselt välja kanda mille iganes. vaat, mina ei tea, kas suudan seda. keerasin endale suht jubeda asja pähe....vaatab nüüd, kuidas reaktsioonid on....stiilsusest ma kardan ei ole siin mingit jälge, aga kurat, huvitav on. kõige parem ongi selliseid katseid enda peal teha. näed sõna otseses mõttes tagasisidet.....we´ll see, we´ll see.....

reaktsioonidest mõni teine homme.

ma luban siin juba pikemat aega rivole ja sepale külla juhtuda...pole siiani sead teinud veel. eks näis, ehk pooleteise nädala jooksul jõuab seda.

pooleteistnädala plaan:
* Soome isale külla
* Lõuna-Eestisse vanaemale ja apsile külla
* pidutseda ja täiesti meeletult juua vähemalt 3 korda ( vähemalt, kõige selle 2 kuu eest )
* teha üks kinokommentaar...teise intekad kaa
* shopata ;)

peale seda 2 nädalat sundpuhkust.

sassile miskit - kindlasti see 10. oktoober on veel mingi märk :D:D:D:D

tänase hommiku muusika oli Guano Apes - ei teagi.-....väga veider valik...aga mis teha, organism ja mõistus nõudis. võta sa nüüd kinni miks.

Puhh tuli uksest sisse ja ütles Notsule, et ...

et siis nüüd oleme jõudnud juba sinna tasemele, mis siuksed laused päevakorda kerkivad.

enivei...eile müstiliselt kadus uni. st ära joo hilja kohvi. asi päädis sellega, et chillisin kella...hmmm...5ni? poole 5ni? no enivei, und jätkus jälle kord 2 tunniks.....nice!

hommik oli nagu veider....und ei old ja mingi müstiline energia oli sees. mingi hetk õhtul aga kukkusin 5. mondis ära...laksti.....aga seal on diivan ;) ja nii ma siis 20 mintsa tukkusin, vahelduva eduga, aeg-ajalt sämiga suheldes, et kas see või teine lõik oli ok. veendusin aga veel kord, et Jäine linn on hea film. masendav, kuid hea.

tuli üks mõte.
sellest sai idee.
õnneks.


mis idee, sellest veel ei pasundaks...mõtleks natukene veel edasi ja vaataks, kuidas kujuneb.
varsti saab ka saadetega ühele poole, mis tähendab seda, et PUHKUS!!!! ainult et, kardan, et ei oska vaba ajaga miskit peale hakata. kusjuures, montaaz on ikka nii igapäevane asi, et vaata, et sööd ka vähem kui montaazis viibid. väärtushinnangud hakkavad loksuma???

ja siim - ma luban...seekord ka päriselt, et kui ma koju lähen, ma kõrvetan need plaadid ümber ja tagastan need sulle. see kord tõesti. ausalt...ma arvan.

ühtlasi....teretulnud on kõik kontaktid, mis sisaldavad endas väga hea massaazikoha või massööri telefoninumbrit.

seekord siis sisutühjalt. rohelist mondiruumi seina jõllitades.

Au tööle....my ass!

mul on ikka müstiliselt hea pasarahe magnet küljes vist. üldse ei saa aru, et millest see oleneb. sa justkui teed ja teed pidevalt midagi, aga tulemust ikka kuskilt ei näe. ning hoolimata sellest, et sa teed oma parima, tundub justkui see poleks piisav ning etteheitev pilk lendab mingil põhjusel ikka minu poole.

mul peab olema mingi räige karmavõlg jäänud eelnenud elust. muud varianti siin lihtsalt ei saa olla. ja hellitlevalt kutsume nüüd oma kinokommentaari KinoKompuks ;) väike ego upitamine :D:D
samas, kui peole ei saa, peab kuidagi seda kompenseerima....üteme nii, et see nimede väljamõtlemine pole ainukene asi.
alustada päeva rummikokteiliga ja vooditel tantsides, on ka päris huvitav ja siis raamatukokku minna. ei, ärgem saagem valesti aru - alkoholismiga pole siinkohal mingit pistmist. lihtsalt üleväsimus ja pinged viskavad kohati ikka räigelt üle. naljakas hommik oli. heas mõttes naljakas. andis energiat jälle veits. säm on tore :)

ja mõistsime, et pole absoluutselt mingit vahet, kas sa oled telemajas kella 4ni hommikul, või kella 6ni. selles mõttes, et tööd saad ikka sama palju tehtud. samahästi magada siis hommikul veits kauem ja olla kella 6ni. tundub loogilisem....mingitel hetkedel vähemasti küll.

AGA, tekkis üks hea peoidee, mille orgunni tuumikgrupp on koostamisel ja peaaegu et kooski ehk. sellest tuleb pidu...huvitav pidu....mõneti paljastav pidu....pidu meie kõigi tuttavatele, mitte ainult kursa rahvale....watch out! ;) saate veel kuulda sest.

Ajaloos on fakte, mis lihtsalt ei saa tõi olla.

ma ei tea, kes seda ajalugu jäädvustab, aga aeg-ajalt tundub, justkui ta rämedalt valetaks lihtsalt. ei saa võimalik olla, et kunagi võeti tõsiselt lahedate maneeridena mõne staari või bändi käitumist...müstika.
pidin ennast seitsmeks naerma, kui nägin öösel mondis Duran Durani Wildboys ( The Beatclub performance ) videot...uskumatu lihtsalt...seda peab lihtsalt nägema. Hitt oli klahvimängija, kes nägi välja, nagu ülesvuhvitud kassmees. :D

aga siis tuletas säm mulle meelde Prince´i. vaadata selle mehe dvd-d tekitab veel enam mingit tunent, et kas tolle aja inimesed olid täiesti stiilsusekriisis või ajupestud, et nad kohe üldse ei laksinud midagi. või vastupidi, laksisid kõike seda, mida poleks vaja olnud.

ühele sünnipäevale jäi järjekordselt ilmumata. tavaline vabandus: töö. kurat-võtaks-küll-kui-kopp-on-sellest-faktist-ees!!!!! just sellest,e t töö võtab lihtsalt kogu aja. niiet siinkohal siirad vabandused ülbikute kommuunile, et nende diivanile oma taguotsa toetada ei õnnestunud.

MTV-l on endiselt väga kõva graafika ja väga haiglased kuid julged ja innovatsiivsed klipid. jälle kord lähevad need viis tublikut MTV arvele.Jõudu!

jajahh...endiselt veel..puhtast inertsist.

täna säm juhtis tähelepanu huvitavale faktile. me oleme nagu michael jacksoni lapsed, kes peavad ainult toas istuma ja õue ei saa. või nagu nohikud, kes kodus passivad ja telekat vahivad. sest pmst suhe on ju sama - istud päev otsa toas ja vaatad telekat või moteerid poole ööni ja vahid arvutiekraani.

luban, et kui ükskord kui siit ruumist välja saan, siis püherdan rohu peal, et tunda, et päriselt loodus on olemas. ja hoolimata ilmast, sest oktoobri alguses on täitsa sügis juba ju. arvan,e t ka säm oleks käpp selle peale.

samas, tükikest loodust saab enda küljes kanda küll. näiteks kodustad puugi omale. perfekte koduloom: toitub sinust enesest, on suga kogu aeg kaasas, ei pea muretsema, et sa ta kaotad, ei vingu palju ja teda ei pea tihti pesema. teine selline loom oleks ehk kaan, kkuigi tal on juba oluliselt suuremad nõudmised. täid ja kirbud on kuidagi ebastabiilsemad - on oht et nad võivad ula peale minna, kulakud raisad.

seega, oleme jõudnud selleni, et teletöötaja ideaal lemmikloom oleks puuk. soovitatavalt mitte mürgine.

ja nüüd, montaaz montaaz montaaz.....eeter juba 2 päeva pärast ja selle aja sees peame suutma imesid...uhh....karm.põnev ka natukene,e t huvitav mis kokku saab. nüüd kella 8ni avidi keskkonnas.

PS! sõbrad, alates 27 septembrist olen 100% teile olemas
PPS! rivo, kui ahad pilti, pean selle suht varsti ära tegema :D vastasel juhul võib jamaks minna.

workaholic, artikliga The

üks teatatav projekt on neelanud 110% mu elust viimase pooleteist kuu jooksul...veidi hirmutav, sest tõepoolest ei tee muud, kui tööd 24/7.

naljakas, et üks kord elus jõuab inimene sinna puntki, kus mõtleb, et mis piirini ollakse nõus tööd tegema ning mis kuludega. üle laipade ei ole ka ju mõtet minna. kõige suurem kartus kogu asja juures on see, et äkki sõbrad kaovad ära...just selles mõttes, et nad ei kutsugi kuhugi enam ja on solvunud, et nende jaoks aega ei leita.

üldse, kui ideaalset saadet tahad, siis peaks olema kogu crew 100% pühendunud oma tööle, mitte nii, et kohati ollakse kraps, kohati käib räige kummivenitamine. paraku ideaalset crewd on vist suht võimatu leida. sa iialgi ei näe inimese näost ära, kellega on tegu.

südamest loodan, et kui see jubekiire aeg läbi on, siis tulemus on vähemalt selle võrra parem, et kogu uneaeg ning teadlik sotsiaalne elu jne on läinud selle kuramuse projekti alla kinni.

positiivset meelestatust võib leida kohtadest, kus seda kõige vähem oodata oskad. täna hommikul kell 7 lendas telemaja ühes kõige pimedamas koridoris mulle vastu koerliblikas :) ja kohe oligi halb tuju läinud. vahel on õnneks äärmiselt vähe tarvis. piisab ainult mingiast väiksest raasukesest. samas jälle, kõik oleneb taustsüsteemist ;)

tik-tak, tik-tak...fucking tik.

novatoursi kell seina peal mõnitab mind.

jätkuvalt.

juba terve päev.

liiga kiiresti liigub....ja üldsegi, kui aeg liiguks päevast 12 tundi poole aeglasemalt, siis jõuaks palju rohkem ära teha. täiesti loogiline oleks ju?! ja öö oleks lihtsalt vahel...noh, selleks,e t veidi puhata...ai kurat, loogika error, magada tahaks ka ju kauem...

fakk...

teooria läks vett vedama.

novatoursi kell seina peal mõnitab mind endiselt.
tikk-takk, tikkti takk....kell tähtis on.. :) mingis lastesaates oli see.Onu Tik-Tak oma suure ratta peal. cool. lapsepõlvemälestused on tuusad, mured on lihtsalt mukikaka.

Puhkus-töö...ei, ikka töö.

meeletult meeletult kiire on olnud viimasel ajal. pidevlt on töö, mis juba mingitel hetkedel on hakanud probleeme tekitama mõndade inimeste juures. aga saagu aru, et ka minu töö on äärmiselt oluline mulle ja et see, mida ma teen on puhas rõõm :)

rivol on küpsemas peas üks tore mõte. kiidan takka uue ja huvitava fotoseeria idee.

fantaseerisime S.ga teemal: meri, liiv, päike ja puhkus. Küsisime ka Aini käest, et kas ta sellsieid asju veel mäletab, ta arvas, et see kõik on fiktsioon.

eile oli üks tore juhtum.
tulin koju ja parkisin maja ette auto.
hakkasin plaati playerist välja sikutama kui järsku ehmusin selle epale,e t üks väike ( umbes 4-5 aasta vanune ) poiss peksab kätega vastu minu autoklaasi, endal selline nägu peas, et nüüd saab maailm otsa.
ohjumalküll, mõtlesin....et millega ma nüüd hakkama sain, kas säitsin ta mingi mudelauto sodiks, mõlkisin ta ratta ära vms
tegin ukse lahti ja küsisin: "Noh, mis mureks?"
Poiss: (moosinägu peas, süütud suured lapsesilmad vast vaatamas, küsib häbelikult ) "Kas ma sinu autos võin natukene aega istuda?"
mina olen vait, ei oska midagi öelda...

Poiss:"Noh, natukene ainult, niimoodi, et auto ei mürise. Ainult istuksin rooli taga"
Mina:"Ei, täna ei saa, ma lähen koju ära.Väsinud olen"
Poiss:"Aga kas sa homme ka koju tuled?"
Mina:"Ikka"
Poiss:"Aga ma tulen siis homme...siis saan mängida. Aga sa mine koju magama, siis jõuad homme olla üleval.Aga kas ma homme saan?"

Olen kimbatuses...."Eks ikka saad"

Poiss:" Olgu, tsauuu" ja tüüp jooksis minema...
Ok, mõtlesin, võtsin oma kodinad ja lukustasin auto. olin peaaegu et trepikojas kui kuuulsin ..."Täääädi, tääääädi.....oota." Poiss jooksis minuni.
"Kuule, mu emme ütles, et kui sa kummeli teed jood, siis tulevad ilusad uned.Sa joo kodus teed ka, siis sa saad magada.Tsauu" ja jooksis minema.

Ma seisin veel veits ja hakkasin naerma. ääretult veider asi. kõige parem kogu asja juures on see, et mul pole õrnemat aimugi, kelle laps see oli. pole varem näinud. näitasin seda kutti hiljem ka oma emale, kes kasvataja on ja küsisin, et kelle laps see on. ta vaatas ka ja ütles, et tema rühmas ta küll käinud pole ja et ausalt öeldes ei oska ta siegi pakkuda, kes see võiks olla.

-----------------

avastasin, et minu kirjutis on üleval...üritasin leida ka teiste omi, aga ei leidnud. huvitav, miks ta seal on. igatahes üllatav leid oli.

Veri!!!

põhja-eesti verekeskus vajab hädasti 0+ veregrupi verd.....palun anna ka enda oma...uuri järgi, kas kvalifitseerud loovutamaks verd ja tegemaks head... www.verekeskus.ee

see teeb head...päriselt...endal hakkab ka parem tunne ( isekus ;p ) aga vaata, et puhanud oled.

veri on oluline.

ma tahaks küll, kui keegi loovutaks mulle verd, kui seda vajan.

Arstid on laisaks muutunud.

Masendav.

tõesti masendav.

kuidas sa julged öelda, et oled tõeline täisväärtuslik doktor, kui sa varjad informatsiooni oma patsiendi eest vaid põhjusel, et viimane on juba nii vana ( täpsustus - üle 70 aasta vana...), et tema pärast ravimeid ning haiglakohta muretsema ei hakka, kuna suhtumine on "küll-ta-varsti-nigunii-ära-sureb"

Mis toimub????? miks te nii käitute? teate ka, mida see perekónnale tähendab, kui sulle kallil inimesel on juba üle aasta olnud leukeemia, arstid, te sitavaresed teate seda, aga ei teavita peret ega patsienti??? palun pange ennast nende seisukorda, mõelge, kui teie lapsel, emal, isal, vennal, õel vms oleks sama juhtum, mida teie tunneksite??

vastik.
nõme.
õõvastav.
ebaõiglane.
karm.

vahelduseks positiivne asi - mulle meeldib mu töö väga :) ja crew on lahe.

Tequila, it makes me happy! Tequila...

tüütud on nädalavahetused, kus tööd peab tegema...

just sellel ajal, kui ülejäänud sõbrad kuskil ennast lõdvaks lasevad ja grilli ümber muljetavad ja külmi jooke naudivad...

viimase 2 päeva 3 toredat avastust:
* maxiga asutasime vilus Soojategemise Kooli
* uus väljend minu sõnavaras - nihkensit tõmbama
* ma pole üksi...veel on inimesi, kellele lapsed ei meeldi....juhuu!!!

--------

vein on saatanast...seda ei joo enam...kui siis ainult õhtusöögi kõrvale.

eile tarbisin viina kohe päris mehiselt ja ei midagi...täiesti sirge neiu....võta sa nüüd kinni millest miski oleneb....mõni mees oleks selle koguse peale juba purjakil old...mina aga haigutasin klubis ja kobisin koju ära miski hetk 3 paiku...äkki on hoopis vanadus?!

Liisuga otsustasime tegelikult, et vist jah...oleme vanad..mõtleme, et ei, tööd on vaja teha, ikka päris hullult ei saa ette võtta...aina enam tundub toredam sõpradega chillida kellegi juures ja lihtsalt olla, kui et peo ennast ogaraks tantsida...varem olid asjad teistpidi...

eile selgus, et ma polegi lootusetu.....sain Liisu WAPi telefonis tööle....juhuu....oma loogika järgi, aga hakkas tööle, ka meloni lõikamises võib asja saada, kuigi terariistad ja mina - we don´t have very loyal relationship and not so nice history :)

ja kohati on inimesed ikka naljakad...oled harjunud ühte teatud tüüpi, väga tolerantsete inimestega ja siis satud väheke teistmoodi olenditega kokku....noh, shokk tekib mingil määral....samas, igasuguseid liigub.

Ja L. elab litsimaja peal :D:D:D ilmselt need naljad tema kodus ei sure iial.

Lõunas

lõunas on hea..
lõunas on tore...
lõunas on soe vesi...
naturaalsed ja maalähedased inimesed...
teistsugune õhk....

- me räägime siin lõuna-eestist -

vanavanematega on raske.
kui sa hommikusöögiks ei söö 4 pirukat, 2 võileiba, 2 tassi külma piima ja kausitäit putru, siis oled sa haige või midagi....ka minu kallis vanaema ütles, et ma pean madigi toekamat sööma... ehemm..."toekam" oli midagi stiilis praeliha...masendav

kuidas sa sööd 30 kraadise kuumaga praeliha??? uhh....jube. ja täna ta teatas, et ta ei osak teha köögiviljasuppi ilma lihata, sest seda saab ainult lihaga teha. ja kui seletasime täditütrega, et paned köögiviljad keema ja puljongikuubiku sinna sisse, siis ongi ilma lihata köögiviljasupp, siis ta vihastas ja ütles, et tehku me sie, kui nii targad oleme,...et tema ei oska....lõppkokkuvõte oli elusoolane supp, sest ta oli liialdanud puljongiga...

ja üldse, vanavanemad lähevad vist vanadusega nõdraks....kass ei saa välja minna, sest kutsukoolid luusivad ümber maja :D:D ( armas ja kurb samaaegselt ) kurb,e t on jäänud sellised huvid ainult, armas selles mõttes, et on jäänud sellsied huvid :)
et leitakse miski või keegi, kellele oma hoolitsus välja valada...


-----------

inimelu on ikka nii kuradi habras ja hell.

apsi ( vanaisa ) on nüüd haiglas...süda jukerdas....

hakkas halb kohe...jälle inimesed on äramineku piiril. surm käib ja hingab headele inimestele kuklasse, käib häid inimesi pidi...samas, see on üks osa elust, aga kuramuse karm, ma ütlen...


ja umbrohi ei hävine..

ja kurb on see, kuidas vanad inimesed räägivad surmast...külmavärinad jooksevad üle selja. ja igapäeva elu üheks osaks saab see, et arutatakse hommikuse kohvitassi kõrval, et kes nüüd jälle suri v kelle surmakuulutust ajalehes nähti. halb. kurb. masendav.

kas see ongi siis see, mis elu lõpul juhtub?

ma mõtlesin tükk aega ja otsustasin, et surmakuulutusi mai loe :)

Õhtuhuumorit.

täna ujudes tuli meelde palju toredaid fraase kuskilt filmist....

* mingite infrakiirtega ja kuularitega kuulatakse eemalt pimeda hoone erinevaid ruume, et teada saada, kus asub office, kuhu oli vaja sisse murda...

X: What is that room....next to the toilet?
Y: it´s an emergency exit.
X: how on earth do u know that? U´r blind.
Y: i can hear the emergy exit´s ´light´s batteries recharging


* Pick-up lines:
Let´s rearrange the alphabeth, let´s put U and I together.
What´s cookin´good lookin´?

*Situatsioon: aknast lendab kurg sisse, naise voodi juurde...dialoog:

Where´s the baby?
U and me - we´r gonna make the baby!


*the createst trick that devil ever pulled was to convince everyone that he doesn't exist

*i know some people who know some people, who rob some people

*You know what i mean? Of course u do ( selle mõistmiseks peab olema näinud Krista ja Maarja tehtud intekat S-iga )

tegelikult jätkub neid fraase veel ja veel.....ja veel...veel...hmm...ja veel.

Siiski, parimad killud pärinevad Family Guy´st ja aeg-ajalt ka sõpradest, kuid see huumor põhineb suuresti ka olukorrakoomikal :)

Huumor on hea !!!

Päris elu

sa tead, et nüüd on lullilöömine läbi
tead, et peab inimeseks hakkama
teadustad seda endale
justkui mõistad ka seda

ja siis...

...tuleb sulle pangalt kiri, mille sisuks on su laenu tagasimaksegraafik....

PÕMM!!!

saad aru, kurat, see ongi elu nüüd...
mõistad, et nüüd on lullilöömine läbi
peab inimeseks hakkama
ja PANK toob selle fakti sulle nina alla...

reaalsus lõi rusikaga makku....täna hommikul. me mõistame asju, aga samas vajame seda miskit, mis kinnitab, et nii ongi...tagasiteed enam pole...hakka päris inimeseks.

naljakas on mõelda, et nüüd olen ka üks nendest inimestest, kes loevad veel järelejäänud laenumakseid...ja ootavad, et see täitsa viimane ruttu kätte jõuaks.

Anna mäletad - liisitud pulmas, liisitud smokingu ja kleidiga, liisitud limuga, hiljem lähed oma pangale kuuluvasse korterisse ja maksad ka lemmiklooma järelmaksu ;) tänapäeval liisitakse kõike....varsti hakatakse ka õnne liisima...


OOTA...

seda juba tehakse....võta päikeselaen BIGist ja sõida soojale maale...VOILA!!! lühiajaline õnn :)

Addicted...

...to something! kui paljud meist saavad seda öelda, et nad millegist sõltuvad....et neil on olemas see oma miski, mis käib narkootikumi alla, kuid tingimata ei pea valge pulber olema?!

kes suitsetab, kelle paheks on alkholism või narkomaania....aga sealt läheb veel edasi. ilmselt suurim pahe peale seda oleks ehk liigne kohvi tarbimine...ma kutsuks seda kofeiiniaks ;)

eile mõtlesin välja, et mul on kolm nõrkust...kofeiinia, jätsihoolia ja coca-cola....
next step
valikute tegemine: coca-cola ja jäätis - jäätis jääb peale
coca-cola ja kohv.....hmm... - kohv jääb peale
kohv ja jäätis - APPI!!!! error...emm...ilmselt kohvi jääb peale, seda tarbin rohkem, kuid suurem summa raha päevas kulub vist siiski jäätise peale.


kergelt masendav, eksole=?!esmapilgul süütud asjakesed, eksole ;) aga kofeiin pmst käitub samamoodi kui tubakasuits...kahjulikult. nimelt tubakasuits kahjustab kopse, võid haigestuda kopsuvähki, hambad ja nahk tõmbuvad kollakaks, kui mitte nüüd, siis millaski hiljem, võime lapsi saada kahaneb, suitsetaja suudlemisel tekib tunne justkui lakuksid tuhatoosi...jne jne jne.

kohv - nõrgestab luid ( hõrendab ), pargib hambaid, liigse tarbimise korral põhjustab VÄGA halba enesetunnet ning kõhuvalu...huvitav, kas on olemas ka haigusi, millesse on võimalik haigestuda liigse kofeiini omastamise tõttu?! hmm....

igatahes....kohvijoojad on umbes samad hullud, kui suitsetajad...ainuke vahe on selles, et nemad ei kahjusta oma addictioniga ümbritsevaid inimesi...what goes in, stays in....untill u have to pee :P

-----------------

teine hea asi on veel maitsemeeled...jumal tänatud tundlikele keelenäsadele...ilma maitsemeelteta oleks suht nukker...vahet ei oleks, mis sa ajaksid endale sisse, kas tohutult maitsvat asja ( nagu näiteks jäätis :P ) või saepuru....või ....ütleme nii...sooja kollast vedelikku....nigunii aru eis aaks, millega tegemist..

ja söömine, mu kallid sõbrad on Piibli kohaselt üks räigetest pattudest....ülesöömine küll, kuid söömine igal juhul.

eile juhtus jälle see, et liiter jäätist lihtsalt sulas täiesti puhtjuhuslikult minu suhu ja makku ära....uhh....sellele peab mingil hetkel piiri panema....muidu läheb asi juba täiesti üle mõistuse...HEAKS!!!! :)

elu on lits!

ma päriselt luban, et lähen esmaspäeval arsti juurde ja luban, et hoian ennast nüüdsest rohkem...

ma ei taha siit maailmast liiga vara lahkuda

elu on lits!!!!!

aga see "linnuke" õpetab meid, kutsub korrale ja kõrvetab rämedalt...niiet halb hakkab lausa. vahel ta lausa sülitab näkku...tead küll, niimoodi, nagu vana paadund parm, kõigepealt rögiseb ja siis lajatab sellise kollakas roheka läraka kuhugi.
samas võib ta olla üllatavalt hea su vastu...naeratab ja puha.

naljakaid asju juhtub viimasel ajal.

ebaõiglaseid.

karme ja õiglaseid.

häid asju.

igasuguseid.

stabiilsust ei saa iialgi saavutada. kui mingis kategoorias saavutad stabiilsuse, siis kuskilt mujal võetakse see ära. luuakse teistmoodi tasakaal. vääritutele antakse seda, mida nad ei vääri ja neilt, kes väärivad, võetakse kõik ära. tasakaal. värdjas tasakaal. aga tasakaal.

kadestan õnnelikke inimesi...

...sest nende elu on rahulik ja turvaline - just nende oma peas. õnnelikud inimesed:
*ei karda
*nad ei rabele ennast mõttetute asjade nimel ribadeks
*nad naeratavad kogu aeg
*nende silmad säravad
*magavad öösiti rahulikult ja näevad und
*nende südames on suvi aastaringselt, hoolimata eestile omasest sitast suusailmast
*nuusutavad võililli
*ei kiirusta
*teevad asju ( tööd ) mis neile meeldib
*loevad ainult häid raamatuid
*on teiste vastu head, sest neil on hea olla
*leiavad aega heade filmide vaatamiseks
*joovad sõpradega veini, õlut, siidrit, kasvõi viina ja naeravad, sest pohmell ei ole üldse nii hirmus, kui räägitakse, sest nad on õnnelikud
*jõuavad palju joosta, sest õnnemolekulid annavad jõudu
*nad hüppavad vahetevahel kõrgele õhku
*nad on eluga rahul


...ma olen peaaegu õnnelik inimene ja kunagi...( lihtsalt loodan )....et kunagi olen ka mina täiesti õnnelik inimene. praegu on ehk veel liiga palju kainet mõistust, mis ei lase mingist piirist üle astuda :)

------------------

kurbusega pean tõdema...jahh, silmad maas....et pole sel suvel veel ujumas käinud. iga päev on keegi, kes ütleb, et ahh, täna õhtul lähme ujuma...no kurat, isegi väikevend käib vaata et iga päev korra vees.
viskasin pilgu kalendermärkmikusse, mis näitas mulle nädalaid, et TÜHI TÜHI TÜHI....et seega puhkus, ma eeldan. samas on pidevalt tunne, et tahaks justkui puhata ja siis jällegi, tegelikult pole nagu täiesti mõttetult passinud ka...liiga palju puhkust pole ka hea...harjud ära ja hiljem ennast käima saada on ikka väga raske.

inimeseks peab hakkama. mingi plaani välja mõtlema. mõtlesin ka selle peale ühel hommikul, et mida ma oskan...tuli välja, et päris paljut. näedsas, oskaks kõike sajaprotsendiliselt ära ka kasutada, oleks superluks :)

------------------

just nüüd tuli meelde, et rahakoti vahel on Rõõmurulli nimeline lotopilet, mis maksis mäletamist mööda 5.- Lubasin selle juba eile ära kraapida - unustasin. nüüd ka ei viitsi teha. kraabin siis, kui jkärgmisel korral meelde tuleb, et see pilet mu rahakoti vahel on.
rõõmurullil tuleb naerunägu peast ära kratsida...veitsa haige :)

ja maarja ei võitnudki oma lotoga midagi...jama....

tõenäoliselt ei osta ma lotot nüüd järgnevad 3 aastat :)

...nagu rase naine...

...kelle emotsioonid kõiguvad sekundiliste intervallidega...SICK!!!!

tänane mõnus avastus oli üks laulusõnade rida:

If a black man is racist, is it okay
If it's the white man's racism that made him that way...

....jõudsin eile öösel ühele arusaamale,e t ma ei taha kellegagi kokku kolida. tahan OMA kodu, kus kõik on minu...minu raudjalgadega vanaaegne vann ja roovaip, minu enda papagoi ja mahedat värvi toaseinad ja tume põrand...ja roomatt...ja nullvoodi, kus ma saan ÜKSI laiutada ja kuhu hommikupäike sisse paistab :) cool.

ja lõpupidu on endiselt mu peolisti top 3-s esimesel kohal :)

..

unemaal....salaja....
teisel pool päikest, kus on veel soe, valge ja pehme muru...

kift...kujutluspilt tekkis kohe...

valged jänesed võiksid ennast selle rohelise ja pehme muru peal veel õnnelikult kukerpalle visata...see lisaks huvitava varjundi kogu asjale :)

Meeletult hea.

Kohutavalt kallid olete AVM-ikad!!!!

Liialdamata võin seda öelda...käsi südamel....naeratus huulil...soe pilk silmis.
Maarja ja Mihkel: AITÄHH!!!! see on parim lõpukingitus ÜLDSE.

meeletu oli pidu, meeletu on nüüd igatsus kõige selle järele, mis tundub justkui nii kaugel olevat ja kuidagi tühi on olla. mõistus ütleb,e t pole hullu, näed neid kalleid iga hetk kui soovid, süda karjub aga nende koos sissemagatud varaste loengute ning hilisõhtuteni/öödeni kestnud monteerimiste ja koos pabistamise järele.

aga kõik hea saab kunagi läbi ja jätab südamesse sooja tunde....tunde, et sul on perekond.


meeletult hea....

--------------------

vahel soovin, et oleksin süüdimatu, hullupaberitega blondiin.....elu oleks vähemalt must-valge.
ja otsustasin et minu probleemile ( mitte ka probleemile...pigem olukorrale ) annab vastuse üksnes aeg. nüüd kohe mingi otsus teha tundub mõttetu kiirustamise ja tagantsurkimisena, mis lõppkokkuvõttes võib kõik osapooled väga õnnetuks teha. seda viimast tahaks ma aga vältida.

inimesed on ilusad ja head. oma väikeste vigade ja veidrustega. inimesed vajavad armastust....vähemalt mingil hetkel elus peavad nad tõdema, et see on vajalik...inimesed peavad ennast väärtustama....nad peavad teadma oma hinda...omaette ooper on see, kuidas keegi ennast kõrvalseisja pilgu läbi suudab jälgida. ma proovin seda õppida, kuigi see on suht võimatu, sest mitte iialgi ei saa sa vaadata ennast sellise pilguga, kui keegi teine seda teeb...MITTE IIALGI... sa võid proovida, aga see ei tule välja.

peamine,et oma MINAGA hakkama saab ja MINAGA sõpradeks jääksid. siis on veel kõik hästi ning sa säilitad tasakaalu, mis hoiab sind mõtlemas kainena ja vaatlema olukordi nii, nagu nad tegelikult on.

--------------------

ja ikkagi ma vahel soovin, et oleksin süüdimatu hull....vahel isegi liiga palju...

Põletav, aga lahke päike.

ilgelt hea on olnud olla üks õhtu ja terve järgmine päev. suht hea vaheldus pikale väsimuse ja masenduseperioodile. hetkeks saad vähemalt mõtlemise jätta ja lihtsalt olla. cool :)

mind ajab ikka täiesti masendusse see väikese koha mentaliteet. mõtlesin,e t jube ilus ilm on, võiks välja jalutama minna, siis aga mõtlesins elle epale,e t kellega mul siis chillida on?! kõik mu vanad sõbrad sünnitavad järjest ja iga kord kui ma nendega jalutan, mõtlen, et lähen hulluks. siis hakkab pihta jutt,e t millal sa siis inimeseks hakkad ja oma esimese lapse saad?! JEESUS KÜLL!!!! mai tea...ei ole just mu unistuste elu olla 23 ja oodata oma teist last.

natukene tolerantsemad võiks vahel inimesed olla ja mõelda endast kaugemale. ongi kahte sorti inimesed, need, kes hoolitsevad eesti iibe eest ja need, kes tööd teevad ja seda sama riiki oma oskustega rikastavad ;) hea loogika ju?!

teel randa, kati kuldses kallikeses :) mõtlesin jälle,e t huvitav, kui mitu sitikat leiab oma otsa ühel kilomeetril 1 tunni jooksul auto esiklaasil ja siis veel seda, et kui mitu sitikat sureb ühe auto klaasile 1 tunni jooksul kokku :) sest tõesti, igaüks kes vähegi suvel autoroolis istunud on võivad jagada mu väidet, et need pagana sitikad-satikad-mutukad võiks leida omale uue koha, kuhu ära kooleda. lihtsalt nende korjustest jäänud jäljed ei tule üldse hästi maha sellelt klaasilt.

*vihkan harjumaa liinide sõidugraafiku hõredust!!!!

Deproloogia...võiks ju olla uus sõna?!

elu on endiselt lill, aga väikeste varjunditega :)

naljakas päev on....kord on metsikult kiire, siis istud ETV fuajees ja ootad mõnusad 30 mintsa, siis jooksed jälle elu eest, üritad kuidagi DVD-mängijast pilti saada miniDV peale...siis istud, mõtled, masendud, proovid uuesti...saad pildi purki, aga heli mitte...paganas, eksole?!

mõtlen, et huvitav, kas peaks kirjutama mõnele psühholoogile või muidu uurija-inimesele, et kes tahab minu und sämi peal inimkatse vaatlejaks tulla. pmst, laupäeval on viimane montaaž, töö peaks olema laual aga reede pärastlõunal...siililegi selge, et sel ajal ta sinna mitte kohe ei jõua, saame pikendust, viime hiljem....ahjaa, nüüd katsest. täna öösel teem filmi, täna öösel monteerime, homme hommikul monteerime veel teist asja, siis kirjutame eksplikatsiooni, siis ründame arhiivi, võtame materjali ümber, monteerime jällegi....joome kohvi ja oih, näedsas, juba 1. juuni käes ja magamapolegi saanud. Huvitav oleks näha, millised me reedeõhtuses montaažis välja näeme. üks mont juba oli...selle järel keerutasime ennast toolide peal ja olime rahul, sest plaanitud lugu tuli hea...( meie arust vähemalt )...niiet, kutsun üles teid, uurimishuvilisi...tehke oma elu esimene inimkatse :D

teine asi...kofeiin ja magamatus teevad inimesega veidraid asju...nohh...näiteks, täna ma mõtlesin, et kust kuramuse kohast on tulnud eestlaste legendaarne väljend "tohhoo, tillae!" kõlab natukene perversselt, eksole?! aga tont seda vanarahvast teab...elasid seal metsade keskel, mine tea, mida sõid, eks nii vist need väljendid tulidki.

kursus on rikastanud sõnavara palju. mõned näited:
* oled kaua loengus istunud saad öelda, et sadul on kangeks jäänud
* briti lärmavad poissmehed käivad üldnimetaja alla - Jasonid
* kui südamest naerad, võid öelda, et ma panen kajakat

neid ikka jätkub....

Elu on lill!

tagasivaade eelnenud nädalale:
*päris mitu ekspromtchillimist
*närvikõdi
*magamata öid
*toredaid inimesi
*montaaži
*reede õhtu/öö
*laupäevane "lihalett"

Elu on tore ja värviline.....nagu eriti ilus ja tore asi...neljapäeva öösel vastu reedet otsustasin, et mingite väikeste probleemide peale ma oma närvirakke enam täiel määral kulutama ei hakka. hea otsus mu meelest.

praegu aga vaatan kodus olevat raamaturiiulit, mis tundub kuidagi ahvatlev...seal on nii palju huvitavate pealkirjadega teoseid, mida ma veel elus pole lugenud. samas, A. pakkus välja kerget grillimist Hiiul. Mul on maailma kõige paremad sõbrad ÜLDSE! :) justkui nad püüavad su mõtted linnulennult kinni ja oskavad just sellel õigel hetkel ideega lagedale tulla ....

lihtsalt pahviks....pahviks!

ammu pole olnud nii sügavate emotsioonide päeva...kift. mind löödi täna täiesti pahviks....sõnatuks, ja seda juhtub harva, et mul pole midagi öelda. kõigepealt nägin ühte animatsiooni ja siis kuulsin ühte nime...liiga äkki ja ootamatult tuli kuidagi...terve tee kooli olin täitsa mingis muus dimensioonis..müstika.

koolis nägin veel ühte soome režissööri filmi, mis rääkis naistest ja naise kehast kui sellisest ja sellest, kuidas aeg aina läheb edasi ja kuivõrd enam me hakkame välimust väärtustama ning unustame selle, mis seespool on. inimesed on täiesti hirmutatud sellest, et kunagi nad vananevad ja nende välimus muutub. juba lapseeast peale leitakse enda juures vigu. seda teemat jahutakse üsna tihti, aga see film oli lihtsalt NII hästi tehtud...vaatasin seda üksinda montaažis...nii vaikselt, et ei julgend hingatagi...kuidagi nii nii NII hea film oli. tahaks seda veel näha....vaikselt, veiniga, üksi või kellegagi, kes hindab videokunsti.


ja täna oli miski tõrge, ei taht kohe vaita tulla, aga kui marsast välja astusin, olin õnnelik, et tulin, sest asula oli tühi...tugev tuul puhus, puulehed sahisesid, äsjapügatud muru lõhnas nii hästi....õhk oli hea ja puhas ja karge ja värske...ma korraks jäin seisma ja lasin teistel marsast tulnud inimestel endast mööduda ja jäin seisma, sulgesin silmad ja hingasin hästi sügavalt sisse....tekkis tunne, nagu seisaks mingi künka otsas lõuna-eestis ja hingaks puhast metsaõhku sisse. noh, siis tegin silmad lahti ja tulin koju :)

hmm....mul tekkis ka trots täna ühe asja suhtes. vaatame veel, mis sellega annab teha ;)

Kopp, kopp! Kes seal on? Veel suurem kopp!!!

kopp kopp kopp on ees igasugusest tülitsemisest, mis ei vii mingite tulemusteni...väkk!
Teaduslikult on tõestatud, et minu läheduses tehnika lihtsalt ei taha töötada ja vihmavari on mul ALATI ilmaasjata kaasas.
Täna suutsime sämiga segi ajada 2 arvutit. D. oma ja M. oma montaažis. veider.

Ja bussi pealt maha tulles lõhnas äsjaniidetud muru nii värskelt ja hästi, et väsimus kadus kui oleks käega pühitud.

Linnugripp.

üle pika aja midagi naljakat lehes...

Kodusõjas rahvas on tantsuhull

•• Pärast kolme-nelja aasta tagust kodusõda on Elevandiluurannik lõhestunud valitsuse kontrolli all olevaks lõunapiirkonnaks ja mässuliste käes olevaks põhjaalaks, vahepeal vaenupooli eraldamas ÜRO ja Prantsuse rahuvalvajad.
•• Kaheks löödud rahvas tahab aga endiselt pidutseda ning kuna sealsed inimesed olevat eriti tantsuhullud, siis pole uute tantsustiilide sünd haruldane.
•• Küllap kodusõja järelkajana on populaarne näiteks tants, mille nimeks “Ettenägelikkus” ja milles rütmiliselt vaadatakse kord üle ühe, siis üle teise õla, kust vaenlane võiks ootamatult välja ilmuda. Tõenäoliselt on veriste sündmustega seotud ka tants “Lõika ja lõhesta” ning linnuriigist inspireeritud veel teinegi tants nimega “Tuvitiib”.



Enjoy! ;)

Sompus.

sombune ilm mõjub ilmselt ka inimestele, aga siiski ei mõista ma inimesi, kes selle asemel, et rahulikult küsida, hakkavad laksima sulle näkku mingeid asju. palun, küsi ilusti, ma seletan sulle asja ära, mida sa paanitsema hakkad....täitsa nõme kohe....

säästad enda ja minu närve :) think about it!

AAARRRGGHHH!!!!!

miks emad teevad nii???
nad peaks ju targad olema ja heleda pesu tumedast eraldama enne, kui pesumasinasse viskavad...onju?!
minu ainukene valge pluus, mida ma ei lasnud tal puudutada on nüd...tataratataaa...HELESININE!!!!

mulle aitab roosakatest sokkidest ja helesinistest särkidest, sest mul ei ole enam varsti ühtegi valget asja enam...mida üks inimene siis küll tegema peab?? hoolimata sellest, et kehtestad oma pisikesed reeglid, astutakse sellest üle....vahet ju pole, ütleb tema...noh, üks valge pluus siia-sinna.....ainukene VAHE on see,et see on mu üks lemmikriietusesemeid...

mis aeg praegu on? kas kellelgi, kes su elu otsustab on halb tuju ja ta loobib sulle lihtsalt oma lõbuks viperusi teele?! ilgelt nõme oleks, kui see tglt ka nii oleks :)