When the night has come.

hästi tyytu on see, et aeg lausa venib, kui ootad pikkisilmi midagi.
mhmhh...une puhul kehtib see ka.

kuna und ei tule, siis igasugused muud m6tted hakkavad tuure koguma, mis ei lase kuidagi uinuda.
hakkas huvitama nimelt t6ik, et mille paganama pärast inimesed yldse blogi peavad?!

on see tähelepanu vajadus? enese näitamine? millegi talletamine enese tarbeks ja ainult virtuaalsel kujul vaid sellel haledal p6hjusel, et ei viitsita vanamoodsal viisil paberile kirjutada, mis iseenesest on palju käredam ja isikupärasem viis asju talletada. palju huvitavam oleks lugeda hunnikute aastate pärast paberilt seda, mis kunagi kirja pandud, kui mingilt helendavalt ekraanilt. mälestused on soojemad ja minu meelest on paber ja tint see 6ige asi.

samas, päevikut v6ib t6lgendada igati. m6ne jaoks on päevik see, kuhu pannakse kirja k6ik intiimsemad asjad ja tunded....m6ni kirjutab sinna m6tteid, m6ni lihtsalt möödunud päevast, et hiljem midagi meenutada, m6ni selleks, et pop ja noortepärane olla...m6nel pole midagi paremat teha. ja siis on veel need inimesed, kes lihtsalt kirjutavad. niisama lihtsalt. mis iganes m6te pähe toob v6i mida tunne tahab välja öelda ja teistega jagada.

blog pole kidlasti koht, kuhu sa v6iksid oma k6ige salajasemad saladused kirja panna. v6i noh, sa ju v6id, aga mis m6te on siis saladusel, kui kes iganes seda lugeda v6ib? mis siinkohal tuletab meelde, et miks me yldse loeme kellegi teise blogi?
et teada saada, mis toimub ta elus? kuidas ta s6nadega ringi käib? sest meil on igav? v6i mis tahes muul p6hjusel, eksole ju nii?!

m6tlesin hästi kaua, blogi pidamise pointi yle. minu jaoks on see midagi sellist, mis aitab ennast s6naliselt välja elada. sul kujuneb paratamatult mingi stiil. leiab mingi uue v6tme ja mooduse emotsioonide välja valamiseks v6i maailmavaadete esitamiseks mingil justkui varjatud, kuid samas nii ilmselgel moel. blog on eelk6ige enda jaoks, v6i siis millegi välja ytlemiseks, ilma, et sa peaks kellegagi vaidlema. loe kui tahad. ja kui ei taha, siis minul on sellest ka kama kaheksa. sa v6id n6ustuda kellegagi ja vaielda sama m6tte yle. blog paneb m6tlema ja see on täiesti s6ltuvust tekitav.

ei taha teada, mis teiste elus toimub ( va. juhul, kui keegi mulle väga kallis on kaugel ja ma tahan teada, kuidas tal läheb) ja ei loe bloge sellepärast, et mul on igav. ma kunagi ei tee seda siis. on lihtsalt ääretult huvitav vaadata, kuidas keegi kirjapildis suudab endaks jääda ja see on tore, kui sa leiad ka kirjapildis sellele inimesele nii ainuomaseid punkte. ja see, kuidas keegi s6nu ritta seab on kunst omaette. ja iga kirjanik on ainult oma nägu. ta v6ib olla sarnane kellegagi, kuid identne mitte kunagi.

ja lugedes kellegi blogi leian end tihti ette kujutamas seda, kuidas autor oleks kirjutatu häälega välja öelnud. intonatsioon, hääle tugevus....k6ik sellised elemendid. ja vahel on see naljakas ning vahel sa suudad seda ette kujutada, sest v6ibolla sa tead autorit nii hästi.

PS! ära mine pool tundi peale musta kohvi joomist trenni tegema - ei ole hea m6te.
PPS! lahja kohv on hullem, kui soe piim meega: ökk.
PPPS! liigne m6tlemine ja jäätis on kurjast.