ei oska reageerida, ei oska olla. syda pole enam ammu selliseid asju sees teinud. kahevahel olnud ja m6elnud nii palju. veider tunnne on sees. s6rmeotsad tuksuvad, jalgu märkad aeg-ajalt värisemas, sisikond teeb korraga benji hyppeid ja karusellis6itu, leian end laialt naeratamas, siis jälle hetkega t6sisena olevat - meil käisid s6brad kylas.
ei teagi enam, kas see on hea asi. ootad ja ootad. l6puks, kui k6ik kätte j6uab, ei ole enam midagi teha. eemaolev ja k6he tunne tuleb sisse. mis nyyd edasi? sa peaks justkui 6nnelik olema, oleks loomulik reaktsioon. kuid väikestel lastel esinev ootusärevus enne j6ulukingi avamist jåi tulemata. v6ibolla olen kasvanud suureks, saanud inimeseks. aga kui ma saan inimeseks, kas siis k6ik ilus ja hea, ka erinevad lastele omased tunded jääva samuti täiskasvanuks saamise piiri taha? täiskasvanu ei suuda tunda nii puhast ja piiritut r66mu millegi yle, kui lapsed. ja sellest on mul k6ige rohek kahju. meid on myrgitatud elukogemusega, systitud meile veeni probleeme ning ajusoppi paigutatud ratsionaalset käitumist ja vaoshoitust. 66vastavalt mitmekesiselt solgutatud elupanges.
--------------------------------
kardan, et andsin s6rme ja nyyd haaratakse terve käsi. sidusin end projektiga, mille suurusest pole ehk veel aimugi, samas u never know, right?! p6himnm6tteliselt loobusin unest kuni selle aasta l6puni.
yldse ei tea enam, kas otsus oli 6ige. nii vastik, et elu on täis pikitud valikuid, ka neid m6ttetuma sordi esindajaid.
kas ma j6uan kooliasjad tehtud, kas normaalselt tööd teha, kas s6pru näha, eraelu eest hoolt kanda ja mitte masenduda? k6ike seda veel korraga. yldse ei tahaks olla yks nendest noortest, kes antidepressante hommikusöögiks tarbib ja siis musta, t6rva meenutavat kohvi peale lonksab. loodan sydamest, et tunnetan piiri, millest edasi enam ei jaksa. ja kui ei näe, siis loodan, et mul on keegi s6ber, kes ytleb, et nyyd aitab. puhka. samas, k6ik mu s6brad-s6brad on samasugused tööd rabavad ja unevajadust eiravad olendid.
hästi palju kardan, et ma ise ei näe, kui asi hakkab koledaks kiskuma. oehh...miks keegi ei öelnud enne syndimist, et elu raske on? :) sind lastakse kasvada umbes 10 aastaseks ja siis hakkatakse iga asja peale ytlema, et ahh, elu ongi raske. usun, et kes seda kuulsid esimesena kellegi vana inimese käest. kas siis enda vanavanemate v6i kellegi teise vanema generatsiooni esindaja käest.
nagu aitähh!
laske jah enne ilma syndida ja siis hakata selgitama olemise reegleid ja tingimusi.
-------------------
sam kinksis mulle kaelakee, mida pidin kandma, kui lähen spetsi kohvikusse rämekallist kohvi jooma - tegin seda. samas, kohviku otsimine v6ttis suht kaua aega. kallite koffarite leidmine pole probleem, sest helsingis on k6ik nad r6vekallid. murelapseks osutus seik, et koht peab spets olema.
leidsime kohe alguses yhe spetsi koha, aga kuna see oli esimene kohvik, kuhu sisse astusime, leidsime m6lemad, et tuleks edasi otsida ja mitte esimesse istuma jääda.
suht viga oli see. uue spetsi koha leidmine v6ttis meilt tubli pooltunni, julgeks pakkuda isegi rohkem. 45 minutit. yks koht oli ka lahe veel, aga teenindussysteemile ei saanud pihta.
ja siis me j6udsime sinna,
väike väike koht yhe hotelli all. isegi nime ei mäleta. kohvikus oli umbes 7-8 lauda. 3 neist m6nusas sumedas hämaras sopikeses, kus seinal aniikse raamiga peegel ja selle vastasseinas rookardinad. m6nusad, justkui antiikse lauaplaadiga lauad. istmete peal pehmed padjad.
k6laritest kostus mahedat muusikat. suht kaootiline muusikavalik oli, thouhg. kuid siiski kuidagi stiilne. esituses olid m6ned yheksakymnendate hitid, jazzu ja chillouti. v6ta sa nyyd kinni. suht r6ve kompott, eks?! aga see tundus k6ik nii loogilise ja sinnasobivana. see oli just selle koha muusika.
kohvikupidaja oli ääretult tore mees. askeldas ringi ja naeratas kogu aeg. yks s6bralikumaid ja sydansoojendavamaid teenindajajid, keda olen kohanud.
veider seik selle kohviku juures oli see, et aeg-ajalt käisid mingid inimesed ise leti taga kohvi valamas. algul ei saanud absull pihta, mis toimub, aga hiljem ( pikemate vaatluste järel ) selgus, et tegemist oli hotelli receptioni töötajatega.
istusime seal täitsa kaua. ilmselt mängis täitsa suurt rolli ka fakt, et väljas sadas ja meil polnud vihmavarju. siiski, koht oli tore. saime spets koffari, kalli kohvi ( hea latte oli, btw - 3.50 ? ), eluhäid muffineid ja m6nusa elamuse.
PS! vasak silm oli ärgates valus. peale peeglisse vaatamist selgus t6siasi, et jah, see on ka paistes.
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar