Metsikud libiidod Rick?i majas.

margus juhtis mu tähelepanu eilsele vaprate ja ilusate seeriale, mille nimi jäi k6lama ka sissekande pealkirjas.

oleks tahtnud näha, millised need metsikud libiidod veel on ( kusjuures juhin tähelepanu sellelek, et neid on nimetatud mitu ). samas, vabalt v6iks see olla yhe uue mehhiko seebika nimi - metsik libiido. noh, sest et metsik roos ja metsik kass on juba olemas. ja reeglina on k6ik filmid, seriaalid ja muud loomad, mille nime järel on number 2 ( mis tähendab teist osa ) halvemad on eelkäijast.

----------------

ma ei ole nagu teised. keegi ei ole nagu teised. nad on ise. need, kes nad on. meil k6igil on ilusad ja koledad vead ja naljakad vidinad, mis muudavad meid huvitavamaks. nagu huvitava oksakohaga puu v6i roosa taguotsaga paavian. ka tema on ilus. kellegi teise paaviani jaoks.

inimene on nagu paavian, ainult tähelepanu t6mbamiseks ei lehvita ta punaseks värvunud kannikaid, vaid naiste puhul punaseks värvitud huuled, meeste puhul ehk uus punane sportauto.

ja kui me yritame endas kiivalt varjata midagi v6i muuta v6i millegi kohta valetada - ega see ju ei v6ta meil neid vigu kyljest ära. huvitava oksakohaga puu on k6dunemiseni samasugune huvitava oksakohaga puu. ja miks inimesed tahavad olla paremad, kui nad on? kas latt on nii k6rgele aetud, et selleks, et olla, tunda end täisväärtusliku inimesena pead ennast peitma, katma ja muutma? kaotama isikupära ja saama osaks hallist massist?ökk!!!!
ehk kahetsema isegi seda, et oled syndinud? milleks?

m6tlesin hästi palju elatud elu peale ja sellele, kuidas vahel inimene ei tunne ennast täisväärtuslikuna. oi kui palju olen ma tundnud end alaväärse ja andetuna. eriti tugevalt ylikooli ajal, kui sind ymbritsevad andekad, ilusad ja tohutult toredad inimesed.

sellel, kuidas aeg läheb ja sa ei saagi aru, millal oli see hetk, kus sa midagi käest lasid...kuidas inimesed helistavad sulle synnipäeval ja soovivad 6nne. isegi need, kes muidu su vastu aasta aega huvi ei tunne ( selle m6tteaine systis mulle margus sisse ). nad soovivad sulle 6nne syndimise puhul. aga mis siis, kui sa poleks kunagi tahtnud syndida? siis k6lab 6nnesoov ju lausa m6nitamisena - palju 6nne, et sa syndinud oled!!! no mida?!

vahel tekitab alaväärsustunne vastikuid emotsioone - mis me valetame, kogu aeg tekitab vastikuid tundeid ju. sa istud telekat vaatama ja m6tled, et miks ma istun, viskan ju aega maha. peaks ikka midagi tegema. aga kas see teeb sind paremaks ja rohkem inimeseks, kui sa kogu aeg ringi rabeled???

haige on see maailma...ja need asjad, mille nimi on inimene. ta m6tleb selgelt liiga palju. ja tegelikult, kui hästi ringi vaadata, siis alaväärsuskompleksi tekitamine ( inimesed sisendavad seda endale ) ja selle p6demine on tahtlikult saadud pseudoprobleem.

-------------------
täna on lihtsalt selline päev, kus ma olen melanhoolne.

tundus, et see sobib täna siia nagu rusikas silmaauku:

-Did you hear about the rose that grew from a crack in the concrete? Proving nature's law is wrong, it learned to walk without having feet. Funny it seems, but by keeping it's dreams, it learned to breathe fresh air.
Long live the rose that grew from concrete when no one else ever cared. -

------------------

selline naljakas päev...

PS! ma ehmatasin oma lauluga marguse yles nii, et tal v6ttis enda positsioneerimine aega ( ehk inimkeeli, ta ei saanud halligi aru, kus ta asub )