Oh seda ootusärevust...

homme ma saan koju. sinna, kus k6ik on oma, aga kuidagi teistmoodi. armsam. armasam, kui enne äras6itu.

ei teagi, mis tunne mind valdab. selline äraolev ja ebakindel. olen nii kaua oodanud kojus6itu, aga nyyd on nagu selline leige tunne, mis vaheldub tohutu muserdustunde ja igatsusega. naljakas, polegi varem ennast nii tundnud.

teate, kui raske on kingitusi osta?!
karul oli ka raske.
ja ma pole siiani veel kunagi oma elus nii palju raha pannud kingituste peale. pole oluline, milline see summa oli, aga ääretult n6me oleks see, kui inimesed hakkavad vinguma oma kinkide yle. eriti raske on perega....no mida sa neile viid? oleksin tahtnud isale yhe ajaloolise raamatu viia, mis räägib teise maailmas6ja asjust. hästi tore ja informatiivne oli, aga maksis sama palju, kui mu mantel, mis ei olnud ka odav. ja nyyd ma ei teagi, kas k6ik on ikka piisavalt hea jne. oehh.
minu yks puudusi on see, et mulle m eeldib kingitusi teha. sageli ei vaata ma ka hinda ja nii m6nigi kord olen teinud kingitusi, mis tegelikult mulle yle j6u käivad. mulle lihtsalt meeldib inimese peale m6elda ja siis midagi just nii temalikku talle viia. see on nagu eksam, kui hästi ma kedagi tean. näiteks, tean, et kati läheb absoluutselt keerdu ja täpiliseks, kui näeb, mis ma talle viin .... :) ma tean, et ta teeb seda ja on 6nnelik.

istusin marguse k6rval autos. mina olin roolis ja margus minu k6rval. vaatasin seda inimest, kes minu k6rval istus ja sain aru, kui kallis s6ber ta on ja kui palju ta mind on välja kannatanud ja ma ei kujuta ette, mida margus tegema peaks, et ma teda vihkama hakkaksin. ilmselt on ta ka kursakaaslane, keda ma ehk k6ige paremini tunnen...samas, sami tead ka suht. ytleme siis nii, et kursa poistest :)
ja täheldasin seda, kui väga me k6ik oleme kasvanud ja rohkem inimesteks saanud ylikoolis. natuke on kahju ka, et inimeseks saamine kätte j6uab. lastel on k6ik palju selgem ja lihtsam. igale asjale on seletus. samas, ega sa ei saa ju elu seisma panna. v6i noh, tegelikult saab, keeldud lihtsalt m6istlikust jutust....aga kes seda tegelikult tahaks?!

mulle tehti kaudne abieluettepanek, mis hirmutas mu pooled närvirakud surnuks. t6epoolest. ma natukene uurisin tagatausta, et kindel olla, kas tegemist oli naljaga. selgus t6siasi, et väga nali see vist polnud, samas midagi konkreetset ka polnud. ja teate mis, ma kardan, kui see inimene mulle päriselt, täiesti t6siselt ettepaneku teeks, siis.....siis ma kardan, et ma ytleks jah. ja ma t6esti kardan seda. mis must siis edasi saab?

ja ma luban jim, räägin sulle K-st....sa pead kuulma temast.

PS! margusel on nyyd palju hästi m6nusaid pusasid.