segane päev.
just selles m6ttes, et l6pp tundus nii lähedal, kuid venib pikemaks ja uus algav tundus kaugemal kuid ometigi j6udis täna reaalsus hirmutavalt lähedale.
-----------
tohutu pildistamisekiht v6tab mu yle v6imust.
-----------
kas vihkamine on mitte andestamise yks liik?
avastasin täna, et viie aasta möödudes, on siiski yks inimene jäänud, kellega kunagi ma meeleldi vestelda ei taha ning kellega s6pradeks ei saa kunagi. viis aastat hiljem ja ikka veel selline tunne.
ma arvasin, et suudan andestada v6i unustada v6i midagigi teha nii, et see inimene mulle vastukarva ei oleks - teate mis, ei ole suutnud.
kas see ongi vihkamine? ma ei tunne pimedat viha enda sees, ega ka tohutut tahtmist sellele inimesele fyysilisi vigastusi tekitada, kui siiski...
kas selline m6tlemine teeb kellestki halvema inimese? ei usu. aga tuleb välja, et elus on selliseid ebameeldivaid hingelisi vigastusi, mis ei parane kaua kaua kaua aega - kahjuks.
karmps ja karu aitavad päikesel loojuda :)
PS! Meestele tehakse väga sheffe ehteid!!!
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar