esmaspäev, 26. september 2005

We are perfect in our own special way.

vaatasime karuga "alfiet"
pani m6tlema....muidu suht hea film, aga l6pus jätab sellise 66vastavalt tutavliku tyhjuse hinge ja m6tetesse.

kuidas sa tead, et oled oma elu tuksi keeranud? millal tunned selle punkti ära...kas yldse kunagi tunned seda?
kas inimest ei tee miski 6nnelikuks? tundub, et me ei oska leida 6nne. v6i noh, oskame leida, aga ei näe oma aaret ja hylgame k6ik vaid vabadusekaotuse pärast ja commitment?? hirmust?

nii paljud inimesed näivad 6nnelikud, kes seda tegelikult ei ole. fassaad. ilus välisterrass heledal 7 tasandilisel majal mere ääres, mis seest on tykkideks lagunev sealaut.
6nn on nagu igahommikune meik-up. sa varjad enda pale. näid 6nnelikuna teistele. kuid millal sa puruned? ka meiki saab näkku mingil hetkel nii r6vedalt palju, et ilu asemel näib ta sootuks munchi "karjena". öeldakse ju ka, et mida loomulikum on inimene, seda kaunim ta näib.

me ei oska olla 6nnelikud. mingil hetkel sa tunned, et maailm on paigas, järgneval hetkel su kaunis klaasvitraaz kukub kahhelkividest p6randale tuhandeks killuks ja sa ei leia enam liimi, mis selle kokku lapiks. m6tled välja jälle uue asja, mis sind 6nnelikumaks teeb. ja sa ei hooma seda, kui 6nnelik sa oled, vaid tegeled enesepettuse ja masenduse tekitamisega.

margus pakkus välja, mis siis saab, kui sul t6eline 6nn käes. see absoluutne. see k6ige-k6igem. sa teed oma teleshow ja hakkad langevarjuhyppeid tegema, nagu donald trump.

valus on vaadata, kuidas mulle kallid inimesed kannatavad. neil pole aimugi, kui head nad on ja mida nad endaga kaasas kannavad. ma tahan, et need olulised inimesed ei oleks kurvad ja nagu erinevat värvi maalitud rattapulgad. nähes, kuidas nemad on 6nnetud teeb mu olemise veel trööstitumaks. tekib tunne, et ma pean midagi tegema.
aga vaata, ei oska midagi teha.
ja see masendab mind veel rohkem, et minust tuhat korda toredamad inimesed kannatavad nii palju.

tegelikult me kannatame k6ik ja oleme 6nnetud. muidu me poleks ju inimesed. me vaid varjame sisemust naeratuse ja lahke olekuga ning m6tleme juurde masendavaid m6tteid. alati. kuradi kahepalgelised ussid ja raipesööjad! me k6ik!

ei teagi, kuskohast see k6ik tuli. v6ibolla on syydi selles liiga pikk soomes viibimine, v6ibolla enesehaletsuse hoog v6i m6ni muu rohkem v6i vähem tähtis p6hjus. ma ei hooli. lähen vaatan margusega paadisillal tähti ja joon kakaod.

ja olen 6nnelik, et mul on selline s6ber.

Kommentaare ei ole: