vahel on kohe selline tunne, et elu on ilus, kuigi tegelikult sa tead väga hästi, et on palju asju, mis sind seestpoolt nokivad nagu kotkad raibet. aga sa eelistad endale valetamist, sest tead, et alati saab hullem olla.
oli ilus päev.
m6tlesin täna hästi palju s6prade, pere, enese, värske 6hu ja sinise taeva yle. ja selle yle, et kuidas saakski midagi valesti olla, kui k6ik näib nii hea. samas jällegi, öeldakse, et vanarahvas pidi jubedat moodi tark olema. ytlesid nad ju seda ka, et k6ik pole kuld, mis hiilgab - on veel kassikuld ja kard ja teemantid ja rubiinid ja k6ik need muud asjad...ja lumi päikese käes. aga noh, see ei olnud ju point tegelikult. point on see, et t6esti t6esti, k6ik mis pealtnäha hea, ei pruugi seda olla. minu keskpäev oli hea.
on soe. 20 soojapygalat, kui täpsem olla. veidi yle kahekymne aasta vana inimene jalutab raamat käes paadisillale. yks tema s6ber on jätnud sinna teki, et see inimene saaks selle peal lesida. tal on lilleline 6lapaeltega pluus ja valged, 6hukesest puuvillasest riidest p6lvpyksid, tumesiniste paeltega, aga triibulise tallaga plätud ja raamat. paremas käes. ta on naissoost. j6udnud paadisilla l6puni ta naeratab ja vaatab merele. yks kaater s6idab mööda. tuult ei ole. möödunud vees6iduk tekitab yhtlase intervalliga randa loksuvad lained. kuidagi rahustav on k6ik. ta vaatab kella ja teab, et tunni aja möödudes läheb ta tagasi tuppa.
ta viskab k6huli, kerib pyksisääred yles ja hakkab raamatut lugema. peagi muutub see igavaks ja ta keerab selili. käed paneb ta pea alla. ta hingab sygavalt ja teeb silmad lahti. natuke valus on vaadata, sest taevas on nii sinine ja päike on nii ergas. ja ta nagu m6tleb ja nagu ei m6tle ka. natuke uni tuleb. natuke igatsus s6prade ja pere järele, natuke suve järele. tal on hea meel, et tal on palju s6pru ja ta m6tleb nende peale. peatub iga yhe juures ja meenutab sellest inimesest ainult temale omaseid jooni. naeratab. see on selline äratundmisnaeratus. ta vaatab veel taevasse ja talle tuleb meelde see, kuidas talle yks s6ber, keda kutsutakse looma nimega seletas eelmisel päeval, miks taevas on sellist värvi. järsku m6istab ta, et pole paadisillal enam yksi. mingi blond, lokkis juuste ja päevitund kehaga umbes 40. eluaastates naine on teises paadisilla otsas. möödub 25 minutit, naine on ikka seal. ta ei tee midagi. vaatab ainult mere poole. ei tea, kas ta kartis Teda?! ei saagi teada, sest neiu paadisillal ei tundnud, et ta tahaks v66rastega s6bruneda. ta keeras ennast jälle selili ja m6tles edasi. siis tuli meelde, et kell on ilmselt palju. oligi aeg. aeg tagasi pruuni majja, pruuni tuppa minna. ja ta t6usis ning läks. raamat paremas käes. see inimene paadisillal olin mina.
ja mul on t6siselt hea meel, et mul on sellised s6brad, nagu mul on ja et nad arvavad, et ma olen tore :) ja ma kirjutasin täna karule natukene tema iseloomuomadustest. tegin kaks listi: little white lies about boy called margus karu ja kogu t6de margus karust. esimene nendest tuli pikem ja kui margus luges neid, siis ta naeris hästi palju. tundub, et tal oli l6bus.
kui me ujuma läksime, ytles margus mulle, et "lihtsalt, et sa teaksid: sa oled teinud siin oma elu parimad naljad ja vahel on mul kahju, et ainult mina neist osa saan"
enne ujuma minekut ma näitasin talle oma nägemust viimasest purjus tydrukust peol, kes ei teadnud, et kostyymipidu jäi ära ja tuli ikkagi kostyymis ( v6imlemismatina )ja on tohutult purjus ja arvab, et see, mida ta praegu teeb ei ole mitte enese väänamine, vaid seksikas tants.
margus karu naeris....hästi palju.... :)
ma näitasin seda peale trenni j6usaalis....jah, ma olin v6imlemismati sisse mässitud.
karmo on....noh, siin ja....ta on karmo.
ja täna nägin ma, kuidas veealuseid v6tteid tehti basseinis. kahju oli operaatorist, kes pidi ikka päris kaua vees ligunema. aeg-ajalt ta hyydis, et ta hakkab vanainimest meenutama, mille peale rezissöör naeris. meie v6ttemeeskond on tore :)
PS! ballett ei sure iial...ka basseinis mitte ( täpsustusi kysida karult )
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar