neljapäev, 1. september 2005

The Next Day!

eks k6ik on alati ilusam, kui on, mida oodata. isegi rohi tundub rohelisem ja lilled l6hnavamad ja päike kollasem ja....ja kui inimestel on, mida oodata v6i mille nimel elada, siis on nad ka rahulikumad ja 6nnelikumad. k6ik ootavad midagi...mina ootan ka...ja pean pettuma.

vahel tuleb ka pettuda. m6tlesin, et vaata, maailma ajaloos on palju olnud pettumisi. s6ja ajal oodati valget laeva - ei tulnud; jumala poeg ( loe: jeesus kristus ) päästis maailma - ei päästnud ju, muutis ainult; jänes kaotas v6idujooksu kilpkonnale ja lisa simpson ei saanudki j6uludeks poni, ka järgmisteks mitte. pettumus k6igile.

vahel on pettumine kergemat laadi, teinekord jälle selline, et tahaks maailma kuradile saata ja ise hakata reegleid kehtestama. mida rohkem sa ootad ja loodad, seda suurem on pettumus, kui see v6i teine tulemata jääb. sellepärast ongi lihtsam elada, kui ei loodeta midagi. ollakse eelarvamustevaba ja k6ikidele v6imalustele avatud. aga kuidas saab olla nii, et yldse ei looda midagi? mis m6ttega siis yldse elatakse? ei oota järgmist päeva ja ei looda, et see on parem v6i kui v6ileib on teel laualt p6randale, siis ei looda, et ta kukub v6ipool ylespidi?
väikestest lootustest koosneb elu...samas, ikka on lihtsam olla, kui ei loodeta kogu aeg midagi. sest, vaata, kui sa ei looda ning ei eelda midagi, siis sa ei saa ka pettuda - loogiline.

vaatamata sellele, et inimene teab, mida lootus endaga kaasa toob, on ta vaid yhiskonnas loksutatud värdjas, kellele meeldib märtrit mängida ning enesele piina valmistada. ikka loodab. ju siis m6ni asi on väärt lootust ja m6ni pettumus on väärt emotsioon, kui lootus eritab piisavas koguses 6nnemolekule kustutamaks pettumust.

ja mis jutt see on, et lootus surem viimasena - ei sure. viimasena surevad cher ja prussakad.

PS! see s6na oli PAROODIA! ( yldinfoks: et ma seda s6na ei peaks terve päev meenutama, sest vahel on nii, et isegi lihtne s6na ei tule meelde )

ja karmo on nyyd siin.

Kommentaare ei ole: