laupäev, 10. september 2005

Back where we started from.

raske on olla tagasi. vaadata neid samu inimesi ja olla ise seesama soomes töötav noor.

eesti oli tore - k6ik selle juures oli tore, kui välja arvata 2 päeva kestnud tohutu migreen, mis aeg-ajalt l6i silme eest siniseks.

tagasis6it oli ka omaette seiklus...kuna katamaraanid ei s6itnud, siis sai tulla suure laevaga. naljakas oli loksuda mingi asjaga 3,5 tundi soome. kuigi, tuleb t6deda, kuidagi päris tunne oli. noh, et oleks justkui reisinud.
istusin seal v aikselt ja vaatasin ringi, kui palju purjus 6llekärudega soomlasi seal ringi tuikus. ja mitte yldse mehed, v6i noored, aga k6ige hullemad olid nii 65. aastates naisterahvad. t6esti,katsugem säilitada mingigi väärikus. ja kohe, kui laev liikuma sai, kuuldus baarist karaoket laulvate ( ma ei nimetaks seda laulmiseks, kuid siiski ) soomlaste jorinat - nad armastavad vist hirmsat moodi seda masinat.

teel p6dramaale lugesin "sirpi". kysimus - kas olev remsu on loll v6i lihtsalt ei taju teatud asju? ja kuidas saab selline mees, kes ei m6ista, kes "maleva" filmis jutustaja rollis oli, loenguid lugeda ylikoolis? kus siin 6iglus on? samas, pole m6tet noori filmitegijaid hukka m6ista. see, et "malev" natukene teistest filmidest erines, ei tähenda see seda, et ta oli saast. jah, seal on vigu, aga just vead on need, mis 6petavad.
siinkohal tsiteeriksin veidi hr. remsut.

"Ühelt poolt võtame (paljud inimesed võtavad) asja sügava austusega: iga uus eesti mängufilm on automaatselt meie kultuurilukku jäädvustuv artefakt, selle tootmist ja näitamist ümbritseb meedia põrgulärm, mille paistel on mõnus tegijatel oma tunnustusiha rahuldada. Teiselt poolt pole postmodernistlikul innovatsiooniajastul mingit esteetilist hierarhiat, kellelgi pole õigust hakata ilmeksimatuks maitsekohtunikuks, igaüks võib kuulutada, et näiteks mulle see asi kohutavalt meeldib, ning sellise hüüdja hääl on igati aktsepteeritav. Tehnika poolest võib hulga mängufilmi valmis treida kes tahes, olgu ta sant või saks, peaasi et leiab üles nupu, kust kaamera käima pannakse. Ja poolprofi kaamera saab varsti osta juba töötu abiraha eest. Mis siis muud kui filme tegema ja autoriteetide vastu mässama!"

-kas on ikka nii?-

"Alustame ikka aabitsast, eks ole? Arhetüüpset kangelast ei ole, seda on meelega välditud, ja seesugune kavatsus on mõistetav. Ent arhetüüpne kuri on olemas: vallutajad, kes kehastuvad vend Wismuthis (Mait Malmsten) ja eriti mentor vend Wolframis (Üllar Saaremäe), aga ka  foogt Hippolytis (Märt Avandi) ja piiskop Albertis (Raivo E. Tamm), kusjuures kõik osad on lahti kirjutamata."

-kas härra ei suuda karakteri tegevusest ja olekust midagi välja lugeda?-

"Kes on Jutustaja, see ei selgu ? ja nõnda ei tohiks. Kas ta on Uru mõnes oma uues elus? Autor? Ajaloolane (kuna tarvitab tänapäeva fraase)? See on elementaarne tõde, et anonüümne Jutustaja ei ärata usaldust, ka Jutustajale tuleb anda CV, tema kõigenägemist ja kõigeteadmist põhjendada."

-nagu, dooh, vana Ilge on jutustaja, kes peale uru surma jooma hakkas ning kes jutustab kogu seda lugu oma surivoodil-

"Kas võib olla poolprofessionaalseid filme, mille läbikukkumist saab põhjendada väikese eelarvega? Ei, nii lihtsalt me endale auku pähe rääkida ei lase!
Proff ei laseks ajaloolist kostüümidraamat väikese eelarvega käiku, “Maleva” puhul on meil tegemist riikliku amatöörfilmiga.
Lõputiitrid on hästi pikad ja põhjalikud. Terve leegion inimesi ja asutusi on ära teeninud tegijate tänu. See suur aitäh mõjub antud kontekstis pilkamisena ning saavutatud tulemuse puhul üsna kavala süü enda kaelast ära veeretamisena: see patt, et midagi välja ei tulnud, jääb teie hingele, kallid käikulaskjad, toetajad ja finantseerijad. Näiteks leiab märkimist, et stsenaariumi kirjutamisel on osutanud abi need, need ja need inimesed, kes minu teada asja tunnevad. Kahtlen, kas nende nõu kuulda võeti või sellest aru saadi."

-aga miks mitte? nagu näha, mingil määral siiski 6nnestuti ajaloolise draamaga. ja just sellises zanris 6igustab käesolev linateos ennast ära. aga remsu, tee paremini,mitte keegi ei pane sulle kätt ette ju.-

"Meie meedia suunajatel on kombeks varjata luhtaminekut holla-laa-glamuuritsemisega ja näitlejate etteupitamisega. Aga sedapuhku ei ole ühtki õnnestunud osatäitmistki; eks näis, mis käte puhtakspesemiseks ette võetakse.
Mis võiks õigustada sellise filmi tegemist? Tulevik? Et kunagi saab poistest asja, ja siis on “Maleva” käikuandmine põhjendatud. Tean paari juhust, et autorid (Andrei Tarkovski, Mati Unt jm) on häbenenud elu lõpuni oma debüüti, pidanud seda prostitutsiooniks (nende sõnastus). Kui vette uppuma visatud noortest kineastidest tõesti kunagi asja saab, võlgnevad nad tagantjärele hinnangu, mida nad siis ise “Malevast” arvavad.
Vahel on tunne, et keegi kohutavalt soosib litsfilmide tootmist Eestis. Pärast “Malevat” tõuseb varasem rämps koha võrra ettepoole, näiteks viimaselt eelviimasele, eelviimaselt eeleelviimasele ja nii edasi ning nende tegijad saavad end õigustada: näete, teie ütlesite minu filmi puhul, et hullemini enam ei saa, aga sai küll."

-kas t6esti tahab herr remsu väita, et näiteks "täna öösel me ei maga" oli parem film????-

tundub veider, kuidas nii haritud mees räägib nii vastuolulist juttu ja ei suuda näha asjade taha. ma juba mainisin korra, et filmil on ka oma vigu, samas, ma annaksin au nendele meestele, kes sellise asjaga, nagu "malev" maha said. väikese eelarvega...ja loomulikult on k6ik need l6putiitrites olnud inimesed tähtsad, sest ilma nendeta ei oleks ka filmi...ja k6ik nad tegid seda puhtast r66must, ilma tasu kysimata.

PS!kuulsin meie loovus6petuse loengust. kas oleks liig, kui naeraksin sellise asja peale???


 

Kommentaare ei ole: