Eelmine elu.

kui on olemas ühe elu jooksul käesolev elu ja eelmine elu, siis mulle tundub, et seoses kodust kolimisega jäi üks elu selja taha.

kaua ma nüüd enam vanemate juures eland pole, täpselt ei tea, aga seda saab mõõta aastates igal juhul.
täna läbi mingi meeletu ime sain päeval juba vanemate juurde sõita...päike paistis ja ilm oli mõnus, autos hea muss ja suhteliselt tühi maantee rataste all...hea ühesõnaga.

õhtul läksin ema palvel veel kohalikku poodi, et sealt nodi tuua...kohtusin 3 oma endise klassiõe ja kunagise sõbrannaga....ja mul ei olnud nendega millestki rääkida. hea oli neid näha kõiki....aga ma eit ea....nende praegune maailm on mulle täiesti kosmos.....lapsed, pered....mõnel juba lagunenud pered....samas ma arvan, et minu praegune elu ja minu maailma on neile sama suur ufokas kui mulle nende elu. ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab elu olla täisväärtuslik, kui sa oled 23 aastat vana, sul on laps ja mees....võibolla käid sa tööl, võibolla mitte...ma ei tea, mina ei suudaks niiviisi elada päevast päeva, et üks ja sama hommikust õhtuni....

ma armastan oma tööd...fakti, et ma ei saa planeerida puhkusi, saan neid täiesti spontaanselt ette võtta....suvalisel hetkel sõpradega kinno, pidusse, kontserdile või lihtsalt hängima minna...või 2 tunnise etteteatamisega teastrisse....võibolla tõesti lapsed on elus mingi määramatu mõõde, millest saad aru alles siis, kui sul endal üks on, aga palun andeks, kui ma seda veel ei taha....

mulle meeldib, et ma üürin korterit koos ühe toreda inimesega, elan trepikojas, kus elu sarnanaeb Friends ´ide eluga, kus uksele koputamine on out of the question, kus sa saad öösel naabri juurest alkoholi laenama minna, kui endal otsa saab....või ülemiste naabrite juurde pesu triikima minna, sest endal pole triiklauda....

.....ma lihtsalt pole veel suureks kasvanud.....
.....and i´m fucking loving it!!!!