Californication.

See sari pani mõtlema ja pani alaväärsuskompleksi minus taas tööle...miks ma ei oska sõnu nii ritta seada, nagu teevad Californicationi stsenaristid.

Ma lugesid J-i teksti, sest tema kirjutab hästi ja leidsin sellise asja...

Bret Easton Ellis on mitu korda rääkinud oma äsja ilmunud 6. romaani Lunar Park'i kohta, et tegelikult oli see kõik selleks, et konflikt tema surnud isaga laheneks. juba American Psycho, BEE kolmas romaan, oli osalt vastureaktsioon tema isale. pärast Lunar Park'i valmis kirjutamist oli mingi raskus kergitatud. tuul kandis isa tuha mere kohale ja sealt edasi, ära.
mis minuga nüüd teisiti on? - nüüd, kus näidend on valmis ja trükitud ja noorte näitlejate käte lähedal.
ma tunnen endiselt kirge ja mingid elukeskkonna struktuurid ja toonid oleks nagu selgepiirilisemaks ning vähem varjatuks läinud. mingi selgem eluõnne tajumine on. mingi selgem surma tajumine on. ma ei saa seda kõike nimetada leppimiseks või rahunemiseks. see on rohkem nagu noogutus kõiksuse ees.


Tema sai oma rahulduse. Huvitav, kas ta endselt peale Viljandisse minekut tunneb nii?Peaks küsima.