Defka.

vedelesin eile T pool....ja siis miskil sobival ajahetkel ütles ta:"Kuule, sa oled täitsa defka ju. "

ma kohe suure hooga mõtlesin, et tänks, mees....defekt...ja tema vastu, et eieie....defitsiit. Ja kohe tuli mulle meelde see aeg, kui talongide eest sai suhkrut ja jahu....ja ema andis sulle talongid kaasa, et sa saaksid sabas seista koos teiste vanade naiste ja lastega. Ja siis pold apelsine, banaane ega välkamaa shokolaade. Siis olid Kalevi apelsini, vaarika, maasika ja piparmündimaitselsed lehenätsud, mis kaotasid 5minutiga maitse ja aeg-ajalt lahustusid su suus selliseks rõvedaks pudruks....ja siis oli Kosmose marmelaad, mida sai otse tuubist lutsutada ja siis olid kohalikud kartulikrõpsud, mis olid elurasvased ja maitsestatud ainult soolaga....

ja siis olid veel peedipõllud ja suured kartulipõllud, kuhu sai minna tollal täiesti arvestatava taskuraha eest kohalikele põllumeestele appi kartuleid võtma. Traktor ajas vaod lahti ja lastekari ja kohalikud joodikud hakkasid kartuleid korjama. Ikka, kes enne korvi täis saab, seda parem. Mäletan, et hullu raske oli vedida tervet korvitäit ja siis me alati nihverdasime omale suure kartulikoti, mille sisse kõik korvid tühjaks valasime ja mille põllumees hiljem trakatsi peale korjas.

naljakad olid need ajad...katsu sa ameeriklasele seletada, milline su lapsepõlv oli ja püüa seda selgeks teha, kuidas sa seda heldimusega meenutad :)

igal juhul oli mõnevõrra üllatav ja tore kuulda seda,e t ma defka olen. Lahe.

mille peale ma veel mõtlesin oli see, et kunagi, kui mul on päris enda kodu, kus on päris kindlasti naturaalsed laudpõrandad. Siis ma tahan, et mul oleks selline suur ja kvaliteetne bassikõlar kodus, mille ees on tühi maa puhast laudpõrandat, kus peal saab lamada ja kuulata mingit head mussi. Selleist, mis paneb laudpõranda mõnusalt vibama ja siis sa oled seal põrandal....selili....vahid lakke ja tunned terve kehaga muusikat....terve kehaga....ja jood samal ajal rummi ja elu justkui ei saagi ilusam olla. Je sellel hetkel pole õnneks rohkemat vaja.