Vahel lihtsalt juhtub nii....tihti.

"Ma kuulsin, et sa olevat taas ületöötanud"
"Kesse ütles?"
"Ma ei tea...kuulsin kuskilt."

et siis niisugune jutt jõuab juba minu sõprade kõrvu. kummaline. ja seda räägib tüüp, kes töötas ka nagu ogar, aga naljakas, kui istusime kadrioru pargis maha, võtsime mõlemad oma õlle ja siis ta rääkis mulle kui hea see on, kui sul on ka vabu päevi ja kuidas sa väätustad rohkem kultuurset meelelahutust. kuulasin seda juttu ja mõtlesin, et mida ma valesti teen, et justkui aina enam tekib tööd, ometi sa tead, et suvel ei ole jälle miskit.

ma magan vähem, söön suvalisemaid asju, joon rohkem kohvi, enam energiajooke, kirjutan aina sagedamini oma märkmikku päeva asjatoimetusi, sest muidu ei püsi meeles. aju on nagu sõelapõhi. ausalt öeldes tekitab natukene hirmu see, et ma lähenen selle pagana telekampsuni staatuse poole.

aga üldiselt on ikkagi siiralt hea meel, et päike on juba kõrgemal ja ilm on meeletult mõnus. jalutasin liisiga prismasse, ostsin jäätist ja jalutasin tagasi, avastasin toreda tänava tallinna linnas.
leidsin ka omale kodu lõpuks, mida tahan....väga tahan....väga vajan. isegi T tõdes, et tegemist on väärt kohaga. täna öösel vist peale planeerimise ja seinte värvimise vist unes ei näe :D nüüd on ainult vaja veel see liigkasuamet aka pank vaja nõusse rääkida, miks on vaja ühel noorel režissööril laenu.

kogesin täna ka nõrkushetke.ei pidand enam kuidagi vastu. jalutasin kaubamaja 5. korrusele ja seirasin maci nurka. vaatasin ja mõtlesin, et tulen sama targalt tagasi. EI TULNUD! shuffle´i ostsin ja nüüd olen vaene. darn you mu tehnikakiiks!!!