inimesed, kes kunagi varem pole filmimise ja reklaamidega kokku puutunud on nii armsalt naiivsed ja kartlikud iga asja vastu, mis sisaldab endas muuhulgas ka objektiivi. naljakas. Rimi casting oli 2 päeva. 2 päeva tagasihoidlikke inimesi, kes meie nõuannete järgi puuviljadest kompositisooni ladusid ja number ühte tahvlile kirjutasid. ülesanded iseenesest pold ju teab mis rasked ja nii, ometi mindi pabinasse ja nii mõnelgi juhul oli kätes märgata värinat.
hilistel õhtutundidel jõuab ikka elufilosoofia arutamisteni ja elu peale mõtlemiseni. seisimegi siis lõpuks A-ga kahekesi olümpia kõrval tänavanurgal ja arutlesime selle üle, miks, kuidas, milleks ja mismõttes?! käisime üle telekampsuniteks muutumisest, liigsest asjade südamesse võtmisesest, sellest, et juskui kõik tpimib, samas nagu ei toimi ka ja tundub, et on täiesti normaalne, et üks 22-aastane inimene elab kodus, sest mis muud võimalused oleksid siis? kui pole sundlust mujal elada, sest kodu jääb kaugele. veider, et mingite teatud projektide läbi oled sa suuteline välja arendama teatava professionaalse kretinismi ja mingite asjade ülelaskmise, selle pohhui oleku. mäletan, et rääkisin kunagi, ehk 3-4 aastat tagasi, ui just kooli olin läinud, et ei, minust küll ei saa siuke pohhuistist režissöör - saab küll!!!! teataval määral saab kõigist. lihtsalt võimatu on IGA väikese detaili pärast ennast halliks muretseda. Pointless värk.
ja täiesti fucked up case on see, et kui sa tahad pooleteiseks päevaks minna puhkama, siis pead ära ütlema 3st asjast vähemalt ja planeerima selle aja. ei ole nii, et nädalavahetusel lähen ja tee....ega ikka ei tee küll.iseenesest ju hea, kui sulle pakutakse sellisel märal tööd, teisalt, mingil hetkel tapad end nii ära ja see on juba haige värk. kui ma ikka tahan korra 4 aasta jooksul päevaks spa-sse minna, siis kurat võtaks, ma olen seda väärt ja teen ka seda. julmalt. muidu võib ootama jäädagi.
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar