Proosaline fragment...

...poees jürgen roostelt: Tavaline Eesti Idioot.

tere
ma olen härra tahtejõuetu pask
tavaline eesti idioot
hämaramaalt
minu õnneks on kõik hästi
ja papp lippab

ma võin osta endale
seitsmetonnase pesumasina
ning lõhkuda selle veel samal ööl

ma võin leida tõelise õnne
ning sittuda selle pääle
veel tossamas elus

ma võin vaadata võsareporterit
ja hilisöist uduerootikaprogrammi
sest kui ma just ei joo
või naist ei põruta
võin ma teha kõike sest
ma olen jumal -

tavaline eesti idioot

mind on palju, mu nimi on
leegion ja ma valin
alati edgarit

mitte et ta mulle meeldiks
aga nii mõnus on teile sitta
keerata

kui arst või õps möliseb
ja ulub papi järele
siis sittugu endale suhu
ja mingu parem norrasse ehitajaks
või litsiks

need on kaks ausat ametit
millel on sügavam mõte -
kus saab midagi teha
oma kahe valge käega

siin ma olen - saatana väike abiline

kõik on korras nagu alati

ma vihkan end
ja armastan sind
ega suuda meie kahe vahel valida

kui küsid kuidas mul läheb
vastan: sitasti
nii nagu eestlasel ikka

juba maailma esimene
munarakust võrsunud kotkanäoline saks
karl ernst von baer
kes laiutab igatsevalt
kahetsushallil kahekroonisel
(millel pole erinevalt rakubioloogiast
pikka tulevikku nii et kirjanduslikult
on väga lühinägelik seda siin mainida)
teadis et eestlased on vaimuterve
ja jumalapõlglik rahvas

just seepärast me usumegi
horoskoope
ennustajaid
musta kassi
meie igapäevast tabloidi
lõpmatut majanduskasvu
ja poliitikuid, kes räägivad rahast

mõtelda
kui ilusasti see kõlab:
rohkem raha

see on peaaegu nagu:
rohkem seksi

nii saab öelda ainult väga tark inimene

eriti uhke olen ma selle üle
et ma ei tunne ühtegi
neegrit
hiinlast
mustlast
juuti
venelast
lätlast
katoliiklast
intellektuaali
ega pede

saage aru
mina pole neid siia kutsunud

ma unistasin linalakast
aga kohtasin tumedapäist tundmatut

teadagi, selline läeb undiks

nõnda hoiatas juba
kadunud kitzbergi vanama aga teda siis keegi kuulas

seelikutes meeste üle alguses ainult naerdi
nutma oleks pidanud

tõeline võitja on see
kes aasta lõpuks end
ja oma peret ei tapa

keda ei aeta vöötrajal alla mil ta ettevaatamatu pilk
on peatund mööduval kaunitaril

keda ei taga mõni südameveresoonkonnahaigus sest tal pole kunagi
aega enese jaoks

kelle minibussi ei sõideta kiirteel sodiks
mil tal pole turvavöö kinni

kelle ilusasse kollu ei tungi väriseva käega amatöörpalgamõrvari
ekslik kuul ( proffe on igal alal raske leida )

kes ei satu sügisele tormimerele
praamlaeval millel salaja veetakse relvi

tema ongi tõeline winnertakesitall-wearethechampions-võitja
ja saab aasta viimasel päeval

uhiuue pesumasina

aga armastust ei tulnud vargamäele

/Muusa, märts 2007, lk 34-45/


mulle väga meeldis see steitment :) tore oli