isegi kõige väiksemad vennad ja õed kasvavad kunagi suureks...ja hakkavad su kallal nöökima ja sind mõnitama. selles osas on hea meel, et mu vennaraasuke on õppinud praktiseerima avm-ile omast huumorit, ehk et minu mõjutusi on tunda...muhahahahaha!!!!
igatahes....arutavad siis ema ja vend selle üle, et kuidas ja kui palju ma tööd teen ja et see ei ole ikka üige mis ma teen ja see on enesetappp jne jne jne ja et reaalset tulemust kuskilt ei näe. ja siis nokkisid ja mõnitasid siin mind...tuli välja, et tüüp nöökis üle piiride, teavitasin delikaatselt siis, et magamyu kuskil kus ise saab laupäeval siis...minu juurde ei saa... selle peal tüüp - ofkoors, kainerid on ikka lahti, kui kuskil natukene laamendada. ja seda räägib tüüp, kes on alati vaoshoitud ja rafineeritud...
ja ´teise asi oli see, et tema saab siis nüüd tunda, mida tähendab olla ainuke laps peres. ehk et kui kõik suured on ära läinud, siis seda kõige nooremat poputatakse. naljakas on. talle ka.
see poputamise keiss on veider. alati saavad väiksemad lapsed peres rohkem, kui vanemad. väike mõru maik oli lausel juures, sest juba siis, kui mina pidin tuppa tulema kell 8 õhtul, kui 3.klassis käisin, siis T. sai olla väljas kaua tahtis. krt! aga eks vanimal on ka omad eelised, nagu näiteks oma kodu ;)
ja kodus kodus on hea olla...ema vaaritab süüa, koristama ei pea, lihtsalt istud ja vestled ja oled....jah, just oled.....mmmm....
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar