Sakre blö!

Eilne päev algas nii kaunilt, aga lõppes nii nilbelt. Emotsioonid võivad ikka nii äärmusest äärmusesse liikuda....jube, nagu rasedal naisel.
Öösel küll und ei olnud, aga see-eest õnnestus vihmast pääseda, marsa peale õigeks ajaks jõuda, liisi pool käia, katiga Angelis kohvi teha ja isegi töönatukest....

...kõik see edukas päev leidis oma pöördepunkti umbes poole 6 paiku õhtul, kui Starmanist helistati tagasi ja öeldi, et selleks,et ma saaksin netiühenduse lepingu sõlmida, peab korteri omanik ( kes elab belgias nüüd ) faksima volituse, et ma võin tema korterisse neti võtta, koos oma isikut tõendava dokumendi koopiaga...täiesti masendav. Tulin siis telemajast ära. Läksin Stocki, et lõpuks osta süüa, sest kodus külmikus on vaid riknenud toit. A viskas mind poodlemishoone juurde ära, sisse minnes sülitas tagaselja mingi parmatt mulle mõnusa läraka rohekaskollast tatti valgetele saabastele....otse saapaninale. Ja siis irvitas mulle oma hambutu naeratusega näkku. Ma olin lihtsalt nii vihane ja väsinud, et ma saatsin ta ilma pikemalt mõtlemata sinnasamusesse ja ütlesin, et vaadaku ette enne kui endast midagi väljutab. Suutsin röga kuidagi väga vastumeelselt mitme salvräti abiga eemaldada.igatahes käisin ja poodelsin ära, kuna kompse oli niigi rohkem, kui kaamelile kohane, siis koorem oli raske. Loomulikult hakkas turvavärav üürgama ja turvamees palus mu meeldivalt kõrvale ruumi, kus pidin ette näitama tšeki ja ostetud kauba. Kui see oli tehtud, tuli välja, et mingi teenindaja liikus turvavärvast lihtsalt ostukorviga liiga lähedalt mööda ja seetõttu hakkas kogu krempel üürgama. Turvamees oli vähemalt viisakas ja vabandas.

Noh, leekisin oma killavooriga edasi kodu poole. Rohelise tule alt Olümpia juures pidi mingi m**n mu peaaegu alla ajama oma hõbedase mersuga. Värdjas! Jõudsin siiski elusana lõpuks koju, isegi uks avanes ilusti, ilma probleemideta, AGA esimene emotsioon, mis mulle ninna hakkas oli käärima läinud hõõgveini imal lehk. Terve korter oli seda täis. Esimene mõte – korteri üldõhutus, sest süda läks kohe pahaks sellest mahusast haisust. See selleks. Kuna meil on kõik esiku pirnid läbi, siis esik oli kottpime.

Liikusin huupi, mäletades umbes seda, kus mingi asi oli, siis aga kukkusin kõhuli, sest esikus vedeles pesukauss ja saapaid. Suutsin komberdada kuidagi köögini, et tuli põlema panna. Pilt, mis avanes pani mind lihtsalt viiksuma. Ma olin kukkunud oma hapukurgipurgi puruks esiku põrandale, kus lisaks äsja tekkinud soolveele oli ka hunnik saapaid, eelpool nimetatud pesukauss, sall, 2 prügikotti ja praht, siis ma ei suutnud uskuda oma ebaõnne. Eilsest aga haises köögis lugematu hulk hõõgveiniseid kruuse, potitäis joomata hõõgveini...maas vedeles korke, puru, kilekotte ja taas 2 poolikut prügikotti, laud oli kaetud kuivanud hõõgveinilaikudega, samuti pesumasina pealne....
LÄBU! Ja ühtegi puhast taldrikut ei olnud. Ma vihastasin ennast täiesti püha siniseks. Kuidas on võimalik, et selline läbu on?! Istusin kurvalt maha...jõuetu nutt kippus kurku. Võtsin ennast kokku, koristasin kurgipurgi, pühkisin põranda, korjasin prügi kokku, mida tuli 4 kotti, viisin selle vihaga naabermaja prügikasti, pesin kõik nõud ära, vihaga lõhkusin kogemata 1 taldriku meie väheste taldrikute kollektsioonist, küürisin laua puhtaks. TEATE KUI RASKE ON KUIVANUD VEINI VALGE LAUA KÜLJEST LAHTI SAADA?????

Mõtlesin, et nüüd on kõik, kui olin tubli 45min rapsinud. Siis avasin külmiku ja mulle meenus, et selle sisu on 75% osalusega riknema läinud. Tekitasin vastumeelselt veel ühe prügikoti, et see pahn sinna loopida. Lõpuks sain oma toidumammona lahti pakkida, lõikasin juustu, valasin oliivid välja, tegin makrapaku lahti ja suure kruusi teed. Panin isegi musta pesu trummlisse keerlema. Olin valmis vaikseks õhtuks Friends´ide seltsis. AGA EI!!!!

Oma tuppa tulles avastasin, et mu voodiesine on mingit puru täis, mida leidus ka voodis rohkelt. Lisaks sellele istusin shokolaadipurule peale. See pani nagu VÄGA valjuhäälselt vanduma. PERSE KÜLL!!!!! Kas siis ei saa kuidagi nii elada, et majas kord oleks?! Kes mu voodis shokolaadi sõi?????

Mingil hetkel suutsin siiski kõik korda saada ja küünlavalgel dushi all käia, sest jahh, ka vannitoas on meil pirnid läbi. Aga kuna jõuan nii hilja koju, et poed kõik suletud, siis pole jõudnud uusi pirne muretseda. Ja wifi jurab ka. Nohh....veega mängimine möödus kenasti ja nüüd ma mõtlesin, et krt, on vaja puhata ja kõik.

Puhtust on ka vaja. Ma ei ole mingi korrafriik, aga ma ei seedi seda, kui voodis on puru ja et põrandal ei ole isegi mingit rada, kust edasi liikuda ja et kõik nõud on mustad ja selleks pead orjama freaking tund aega, et süüa saada. Huhhh......hala ja ving on nüüd välja valatud. Igatahes tundub mulle, et pean K-ga nõu pidama, et midagi tuleb ette võtta, mingi kord võiks valitseda siiski.

Ja täna nui pooleks peole....siukse ebaõnne puhul ei ole lihtsalt muud varianti. Korraks teatriaasta peole ja sealt edasi vägijoogile.

------------------------------------
mul on ühtlasi ka kõige suuremad pupillid EVER! jube kift...käisin silma laseroperatsiooni konsultatsioonis, olin nagu väike laps õhinas, ilgelt ägeidaid asju tehti...torgiti ja valgustati silma jne jne. kõige veidram oli see, kui silm tumestati ja siis mingi pulgaga seda torkima hakati. sa nägid, et sind torgitakse, aga ei tundnud mitte midagi...hullu veider.

silmaarsti juures veedetud 2 tundi päädis sellega, et öeldi, et mu silmad on väga bro selle protseduuri tarbeks....paneme aga aja kinni ja saagem nägijaks!