Hollywoodi narratiivid.

Ma käisin eile õhtul nii masendavalt halba filmi vaatamas, et terve tee koju tahtsin ma lihtsalt karjuda ja kuhugi tänavaservale oksendada. Kuidas on võimalik, et mingi linateos on NII Hollywoodi narratiividele toetuv, et kui sa näed selle algust, sa juba tead, kuidas see lõppeb?! All by the book.....ja mitte isegi seda....kõik oli rasvaselt joonitud tekstilõikude järgi tehtud, isegi mitte by the book. Seda raamatut ei oldud isegi loetud. Step up on film, milles isegi tantsu pole intiimse ja pühendumuse tähe all kujutatud. Lihtsalt lasti üle, nagu öeldakse.
Kinos istudes käis kohe päris mitu naeruhogu must üle, kuna ma ei suutnud uskuda, et ma tõesti midagi sellist näen. Samas on ehk Step up just film mida peaks nägema, et sa iialgi ise sarnase teoga hakkama ei saaks. Jumala eest hoiduksid loomast midagi sellesarnast. Mõtlesin, et kas teistele kinokülastajatele meeldis see asi. Aga siis, kui film lõppes, tõusis ees olevast reast püsti vene keelt kõnelev noormees, kes hüüdis, tõstke käsi need, kellele see film meeldis. Ükski käsi ei tõusnud. Võibolla olen liiga karm selle linateose suhtes, aga no palun. Dirty Dancing oli ometi ju väga hea film. Tantsu saab ka väga sheffilt kujutada. Tavaliselt kompenseerib kasvõi pilt ja operaatoritöö filmi nõrga sisu ja halva näitlejatöö, aga siin ei olnud isegi seda. Mina leidsin tervest filmist täpselt 3 sellist kaadrit, mis mulle meeldisid. Ka suurt plaani väga palju näha nagu ei saanud ja elemendid, mille peal kasvõi natukene oleks võinud lugu arendada oli lihtsalt uskumatu lohakusega üle lastud.

Huvitav, millega kino otsustajamehi mõjutati, et midagi sellist kinno läbi suruti. Ja ma tahaks näha inimest, kellele see meeldis, selles osas, et ma tahaks teada, miks meeldis. Muidugi lõpu tantsukava oli viis pluss, aga üleüldiselt oli film rohkem kui nõrk. See oli jätkuv agoonia nõrkade dialoogide ja tüüpiliste Hollywoodi narratiividega, mida isegi ei üritatud peita, vaid eksponeeriti eriti tugevalt. Hea meel oli, et ei pidanud selle kinopileti eest vähemalt maksma. Uutest filmidest ei ole kohe midagi väga toredat. Selle nädala filmidest. Tekkis meeletu tahtmine kohe Pöffile joosta.

Kusjuures huviga ootan Deja vu linastumist. Treilerist jääb mulje, et tegemist on Man on Fire stiilis filmiga. Samas, ka peategelast mängib sama mees. Niiet siit väike eelarvamus, kuid siiralt ootan seda teost.

Mobiilifilm aga tirib aina enam unetunde vähemaks, õnneks on aga meeskonnal veel särtsu asjaga nihverdada ja näitlejate valik on minu meelest väga õnnestunud. Aga selle asja kohta saab rohkem teada projekti kodulehelt siiski. Blogi ümber jutustada ei ole väga mõtet.