Eluterve huumor.

george carlin on geenius....samamoodi nagu robin williams ja eddie murphy.
nende meeste stand-up comedeid peab nägema. inimesed, kes suudavad enda kulul nalja visata, ühiskonda kritiseerida läbi huumoriprisma. ja massid naeravad. näevad neid probleeme, mis ümberringi on, näevad nalja, aga ei saa aru,e t nali on nende endi kulul. siis on lihtne naerda.

kohati ma mõtlen, et kas minu nali on liiga karm ja otsekohene. võibolla on avm-i elu ja huumor mind ära hellistanud ja rikkunud. minu endist kursust iseloomustab irooniline, otsekohene, kohati ropp ja hetkesituatsioonidel põhinev nali. isiklikult minu meelest on selline nali ainult tervitatav. eluterve huumor.
ei mingit juku-tegi-seda-ja-ütles-toda-nalja.

nii kaua, kuni inimene suudab enese üle naerda on kõik korras. me saame veel hakkama ja lootust on, you know :)

mis oleks soovitusi heast naljast on american dad, family guy, friends jne jne jne. naer ju pidavat tervisele kasulik olema.

kusjuures siinkohal on mul kahju, et ma kõdi ei karda. päriselt. inimesed, kes kõdi akrdavad, saavad vähemalt südamesdt naerda. niimoodi, et õhk saab otsa, silmist pisaraid jookseb ja suunurgas niriseb ila, sest sa lihtsalt ei suuda....lõkerdad naerda. ja mida peavad need ülejäänud tegema, kes kõdi ei karda ( nende hulgas siis ka mina )?
vot....meile ongi hea huumor ainukeseks lahenduseks. kui seda ka ei oleks, siis noh...olekski kaputt, sõbrad.