laupäeva hommikul ärgates ütles mu süda mulle - palun maga rohkem, sest taaskord üle VÄGA pika aja käis sealt pisike valusutsakas läbi ja süda puperdas nii hullu moodi, et mõtlesin, tohohh, mis siis nüüd.
eile oli üks parimaid õhtuid üldse viimasel ajal. kõik oli nii õige, inimesed, muusika, kohad kus käisime....kõik. ja isegi see, et kell 6 alles voodisse heita sain, ei muserdand mind, sest juba 12 olid luugid lahti ja kõik tundus kuidagi väga hea.
piim oli otsa saanud, seega kohvile kriips peale, aga hommikusöögiks jäi vaid purk oliive, mis leidsid oma otsa mängleva kerglusega. tundus täiesti mõistlik hommikusöök selle kõrval, et sul on veel juust ja poolik purk hapukurke külmikus ja täistera küpsised kapis.
mul on kuidagi kõik mõtted katki jäänud, mida ma tahaks siia kirjutada ja võibolla pole kaugel aeg, kui selle blogivärgiga lõpu teen. head mõtted on otsa saanud kuidagi.
AGA juba teisipäeva hommikul istun lennukisse ja lülitan ennast nädalaks maailmast välja.
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar