Eile kasvas õhtu kohalikega chillimiseks üle. Istusime absoluutselt fantastilises rannalounge´is liival, patjade peal, tegime vesipiipu, nalja, kuulasime mere häält ja muusikat. Mis seal salata, ka tantsisime naeratus huulil. Soe ja hea oli.Täna nägin ilusaid kalu ja astusin koralli pihta varba marraskile.
Peamiselt passisime terve päeva rannas Pina Coladade, muusika ja kärbeste jumalaga. Mis mind lõpuks ära väsitas oli see, et iga 3minuti tagant üritati mingit teenust või toodet meile maha ärida. Peokutsetest rääkimata. Kissa oli populaarne tüdruk ja minul on varjunimi Carolina, mida mulle õpetati kirjutama araabia tähtedega. Huvitav küll miks ma pold väga õhevil ja agar õppima seda ja rohkem tahtsin osata Helen kirjutada.
Endiselt jätkub see, et kui oled teiste vastu kena ja viisakas, mitte nina püsti, siis on oluliselt lõbusam ja sinuga suheldakse kui inimesega mitte turistiga. Mahmoud viis meid rahulikumasse randa ja hiljem näitas meile Hurghada erinevaid kohti ja rääkis kohalikuna tausta erinevate olukordade kohta. Mahmoud on siin giid oma ametilt. Oskas soovitada kohti ja nii.
Siin on päike kuidagi teine kui Eestis. Isegi peale rannas veedetud päeva ei kõrbenud ära. Päikesenappuse üle ei ole küll viriseda, küll aga on mingi jõhker väsimus peal. Jubedalt tahaks täna ka hulkuma minna, aga jaksu napib vist. Mõtlesime minna Village Roadile kauplema.Muidugi võiks minna fixitud hindadega poodi ja osta sealt asju, aga mis mõttega sa tuled Egiptusesse ja EI kauple? See ei lähe mitte.
Ainuke asi, mida igatsen siin on jogurtid ja korralik kohv. Nad söövad LIIGA palju saia ja joovad mingit kummalist lahjat lahustuvat kohvi, mis näeb välja nagu piimaga tee, kui sinna koort lisada. PS! meie rõdult näeb maanduvaid lennukeid. Ja tähed on säravamad kui eile.
Muuseas, nägin pääsukesi. Siia nad siis tulevadki. Naljakas oli. Kodune tunne oli. Tekkis tunne, nagu istuks oma vanemate juures köögirõdul ja vaataks suviseid pääsukesi kriisates tiirutamas viiekordsete paneelmajade vahel. Tuttavlik.
Pidin täna taas alla vanduma oma kõrvahädadele ja ei saanud windsurfi õppima minna. FAKKK! Kissa käis. Muidu on meiega eile saabunud kaasreisijad juba mõnusalt sammukese võrra nahavähile lähemal ja näevad välja nagu tüüpilised Euroopa turistid - värvuselt tomatid. Meie oleme mõnusalt pruunid.
LIIKLUS on siin täiesti jabur ja allutamatu. Pmst liikluseeskirjad eksisteerivad ja on vaid formaalsus tõdes ka Mahmoud. Kõik põhineb signaali tuututamise põhimõttel ja naljakas on see, et keegi ei saa kurjaks teineteise peale selles kaootilises likluses. Kui valetada, et sul on egiptlasest kutt, tõmatakse kohe tagasi. Ja egiptlased räägivad vene keelt paremini kui kohati inglise keelt, mis on kurb. Võibolla küll ainult mulle, aga noh, meele tegi nats hapuks küll see fakt. ja ma täiesti vihkan inimesi, kes vaatavad kohalikke nii nagu nad oleksid mingid hunnikud sitta.
Nii palju kui oleme uurinud, oleme teada saanud, et sakslased on kõige ülbemad ja ebaviisakamad turistid. No kurat sa siia ronid kui keskkond sulle nii vastumeelt on? Lähipäevil peaks ka El Daharis käima, mis on Hurghada see linnaosa kus asub kohalike enda turg ja kus nemad reaalselt oma elu elavad. Seal pidavat olema räpane ja must, aga sellin vist on see kohalik reaalsus.
Homme on Kissal sünnipäev. Laulan talle hommikul. Ja otsime head kohvi ja lähme sööme kuskil toredas kohas lõunat. Vot.
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar