Öised kõnelused.

eile öösel rääkisin ühe tuttavaga juttu tubli kella kolmeni öösel.
laskusime erinevatesse teemadesse, mis tegelikult üsna isiklikud on, naljakas oli see, et temaga polnud seda veider arutada. veel enam, kui inimene on teiselt kontinendilt ja teise backgroundiga inimene, siis oli huvitav. hästi huvitav oli kuulata temapoolset nägemust eestist.
kunagi sügaval nõuka ajal olevat ta siia sattunud....hämmastav, mida inimene mäletas, et teadis ajalugu ja et tegemist oli ameeriklasega. ta ütles mulle, et teda võlub see jõud millega eesti on läbi prahi tunginud ja kuidas inimesed väärtustavad õigeid asju.

kummaline oli kõike seda arutada inimesega, kelle lapsepõlves pole aeles tõenäoliselt midagi puudu olnud, kelle vennad-õed on tüüpilised ameeriklased, kes oma lapsi ära hellitavad ja kes on kolinud usast ära selle põhjusega, et ta ei seedi seda riiki. temapoolsed tähelepanekud olid intrigeerivad ja tema nägemus enda kodumaast võõralt veider.
mind pani imestama tema meelekindlus ja ettekujuts sellest, mida ta tahab teha. see oli nii selge ja kaalutletud. natukene kade meel tekkis, et mul endal ei jätku piisavalt meelekindlust ja elukogemust, et teada täpselt mida tahta.
Otseloomulikult läbis meie 3 tundi kestnud vestlus ka mõningad suhteteemad. südantsoojendav oli kuulda seda, kuidas inimene otsib õiget inimest, kellega olla, aga mitte selliselt lollakalt romantilisel moel, vaid kes otsib reaalseid omadusi teises inimeses, mis edasi viiks ja jalgu maa peal hoiaks. äärmiselt huvitav oli igatahes. kui kell poleks nii palju juba olnud, oleks veel jutustanud, aga hommik tuli peale juba.

ta innustas mind võtma oma seitse asja ja minema sinna, kuhu hing ihkab, teha seda, mida parasjagu tunned, et oleks vaja teha. uurima teisi kultuure ja avastama maailma, millest mul pole ehk aimugi. siiski ta nõustus minuga, et enne peaks täpselt teadma, mida tahad, niisama mütsiga lööma minna oleks patt.
alates homsest hakkan kaasas kandma pisikest märkmikku, kuhu kirjutan mõtted, mis pähe kargavad random hetkedel, et kunagi saaks neist ehk mõne päris asja paberile.

kokkuleppeks jäi meil see, et kui satume miskil ajal vestlema, kui hommik peale ei trambi, siis läbi Skype´i ja õpetades eesti keelt.
mis mulle selle sõbra juures meeldib on see, et meie suhtlus leiab aset täioesti suvalistel hetkedel, vahel lausa pooleaastaste aukude järel.