Etapp 1 - läbitud.

nädalavahetus Tartus oli vajalik nii mõnelgi moel. ühelt poolt töine,t eisalt põgenemine tavapärase ja pealinna kesksest elust. reede kujunes siiski põrguks. viimane osa sellest oli iseenesest täiesti okei - õhtusöök tiimiga produtsendi juures ja hiljem club tallinn, kus üle pika aja sai tuttavaid nähtud. minu suureks kurastuseks õnnestus mul aga juba reede homnmikust saadik pead valutada, mis viljandi-tartu maanteelõigul läks nii hulluks kätte ära, et pilti viskas eest ja süda läks valust pahaks. tartus sain esimesest apteegist kõige tugevama valuvaigisti, mida ilma retseptita saab, mis EI töötanud. aga kui 1500mg sees oli, siis hakkas taanduma. kui teised olid tartu messikeskuses võttel, passis virvendava pilguga jänks messikeskuse ees, pea autoukse vahelt väljas ja lootis, et ei oksenda valust. üks perekond kahe väikese lapsega läksid mööda, eks viskasid imestunud ja kummalisi pilke. ega vist ei ole jah väga normaalne, kui mingi tsiki pea halli mondeo ukse vahelt välja ripub :)

reedese mõnusa olengu lõpetas tugevaim peavalu, mida iial olen tundnud. hülgasin sämi ja anneli ja kobisin anneli pessa, kus kaalusin tõsiselt kiirabi kutsumist, millest aga loobusin tänu sellele, et ma ei ole mingi nõrk tsikk, kes ei suuda....ikka vedur, kes suutis, u know ;) mingil hetkel suutsin uinuda ja kui teised laekusid kella 5 paiku, siis sai korra silmi pilgutatud ja uuesti magama jäädud. laupäev möödus kogu tiimil meeletu pohmeluse tähe all, va mina ja paar teist inimest. naljakas oli. minu agooniline peavalu lõpetas ka oma tegevuse umbes kella 4ks päeval peale mitme pilli tarbimist. õhtu oli illusionis, mis muuseas, on kujunduselt üks mu lemmikuid klubisid, muusikavalik seevastu oli kummaline. mingil hetkel ilmusid lavale lenna ja mikk, kes laulsid 3 lugu ja enne seda olnud väga hea miks vahetus suvalise klubimuusikaga. nägin ka seal anvarit, kes lubas mu trenni võtta ainult järgmisel nädalal, hiljem oleks juba hilja :)

Londoni hotelli voodid on niiiii head: peatükk laupäeva öö ja pühapäev.
hotellis London on jube mõnusad voodid. nii minul, kui K-l kui S-l oli raskusi ärkamisega ja sundimisega end sealt välja. mis oli positiivne oli see, et hoolimata kella poole 4st, mil hotellui laekusime....purjus nagu tarakanid, oli hommikul jube hea olla. sain end ka natuke välja magada. üle pika aja 6,5 h und...juhuuu!!!!

pühapäev oli lihtsalt poolkudemine, mis möödus valutult. lõpuks tegime sämi ja anneliga kohtunikele trio-esituse. tänu taevale on neil huumorisoon alles ja nad tulid naljaga kaasa. sel ajal kui neiu lepp ja jänks laulsid kahehäälselt ja suht viisitult lugu sangar seiklusfilmis, jagas hääletu säm altkäemaksu 100krooniste rahatähtedega kohtunike lauale. me muidugi olime perekond: janne, jane ja jaanika. jaanika oli õde, kes oli juba staar, aga laulda ei osanud, jane ja janne ( meie ) olime koledad, kes "oskasid" laulda. rannap arvas, et see oli uue muusikastiili aretamine. ka meie arvasime, et tegelikult on strindbergi looming meloodiline, mitte morednistlik jant :D igatahes oli hea olla, kui suutsime nendele vaesekestele, kes olid laljaid kuulanud terve päeva kinkida midagi ajuvaba ja naljakat. siegi nõka tuli naljaga kaasa.

tartu mnt oli taas kord surmalõks.
ja naised ja pissihäda on peaaegu sama kindel, kui lapsed autos, kes küsivad "Are we there yet?" mingil hetkel, kui meie kiuste oli ainult igav liiv ja tühi väli ja suur liiklusseisang kuskil põldude keskel demonstreeris kaspar, kuidas on võimalik kahe auto vahel oma häda õiendada nii, et keegi ei näe. me ei teinud seda, eelistasime oodata kuni mingi võsa teele jääb. lõppkokkuvõttes suutsime kannatada mingi kõrvaltee ja teepiirde kasuks. peale suurt kergendust otsustasime üksmeelselt, et lumme kusemine on parem kui keskpärane seks :)