teate neid ilusaid pyhapäevi? neid, kus päike paistab ja linnud laulavad ja sa saad v6tta kohvi ja akna lahti lykata ning aknalauale istuda, värsket 6hku kopsud täis t6mmata, panna oma lemmikplaadi mängima ja tunda, kui hea on elu....niiet naeratus sulle huulile tuleb nii vaikselt, et ise ei märkagi ning sa m6tled, et kas see ongi täiuslik elu.
ja siis on need teised pyhapäevad - hallid ja koledad, mis ei taha kuidagi l6ppeda...
ja on ka kolmandad...täna avastasin, kui ilus v6ib yks paduvihmane hommik olla.
k6u äratab sind. sa teed silmad lahti ja suurest avatud aknast paistab langev vesi. on soe ja tuba on täis värske vihma l6hna...ja kui hästi nuusutada, siis tunned ka mere ja mulla l6hna. keerad ennast kylili ja suled veel silmad, kuid mitte selleks, et uuesti uinuda, vaid et meelde jätta see hetk ja see tunne. sa haigutad laisalt ja ajad ennast voodist välja. kerge on. kella ei taha vaadata, sest sa tead, et käes on juba keskpäev...sa tunned seda. seejärel sa lähed vannituppa ja vaatad peeglisse, naeratad, kui näed karu kalaripatsit kraanikausi äärel - tyypiline. pesed hambad ja näo. kui haarad rätiku ja oled näo kuivatanud, märkad, et seisad endiselt peegli ees. viskad veel yhe pilgu, jah, see olen mina. kaugelti mitte täiuslik ja sassis, veidi lokkis juustega. sa t6mbad paar korda kätega läbi juuste ja otsustad, et kui nad on segamini, siis olgu. tuled tuppa tagasi ja riietad ennast k6ige mugavamatesse riietesse, mis sul on.
k6u kärgatab uuesti ning tugevam vihmavaling annab endast märku. sa sulged akna, sest kardad, et äkki karu voodi sajab märjaks, natuke on sul kade meel ka, et karu voodi akna all on, mitte sinu, sest öösiti näeb sealt ilusat kuud....sa oled kade. kui sa m6tled hetkeks selle peale, kui palju sa karu näed iga päev, paneb see sind muigama, sest k6ik siinolevad inimesed kysivad endiselt, et kas te käikte....ja me ikka ja jälle vastame ei, see on hirmast moodi naljakas.
sa lähed teise tuppa ja tervitad karu ja kysid, kas ta on hommikukohvi joonud. te lähete kööki ja teete kohvi ning sööte hommikuhelbeid. sa valad omale uue tassi kohvi ja tseklid meilid yle - mitte yhtegi uut maili. karu tuleb ja ytleb, et läheb välja lugema...vastad talle, et tuled hiljem järgi, mängid veel natuke arvutinohikut ja lähed vaatama, mida karu teeb. ta räägib "verandal" telefoniga. väljas sajab endiselt. astud vihma kätte, seisad hetke veendumaks, et t6esti kylm ei ole ja lähed paadisilla poole. vihm läheb tugevamaks ja see paneb su naeratama. sa oled paadisillal ja vaatad merele, juuksed on märjad ja tuul yritab s6lme neisse teha...sa lähed täiesti paadisilla äärele ja suled silmad ja lased veel mööda nägu alla joosta.. tean, k6lab klishee ja depressiivsena, kuid tegelikult oli hämmastav tunne, ylim rahulolu ja positiivsus. sa seisad seal veel natukene ja vaatad merele, hetkeks m6istad, miks filmides seda stseeni nii palju kasutatakse. tuleb filmilik tunne ja sa otsustad tagasi minna. oled suhteliselt läbiligunenud. jalutad tagasi ja naudid iga hetke sellest. karu vaatab sind ja sa ytled, et paned kuivad riided selga ja liitud temaga. juuksed märjad, aga kuivalt riides, valad endale uue tassitäie kohvi, v6tad soomekeelse raamatu ( sest k6ik inglise keelsed on läbi loetud ) ja lähed "verandale". loed ja jood kohvi ja räägid karuga ja vaatad vihma.
ja kui ma tahaksin sellest veel edasi kirjutada, siis peaksin raamatu avaldama :)
igatahes, mingi hetk sai syya tehtud, v6istlejatele poest kraami hangitud, tohutus koguses uute filmide treilereid tsekatud ja nyyd läks karu jooksma ja mina valvan mängijaid. pärast on minu kord trenni teha :)
ka vihmased pyhapäevad on ilusad. EI, jumalikud :) see tuleb ainult avastada.
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar