hommik kirkonummis: kell 6.00 - sombune; kell 6.30 - tundub, et kisub sajule; kell 7.00 - mis, pilved hajuvad?!; kell 7.30 - coffee time; kell 8.00 - misasja?!päike?
eile veendusin selles, et inimesed kardavad seda, mida nad ei m6ista v6i mis on v66ras ja tundmatu. eile kella 23 paiku 6htl avastasin, et ei kardagi enam seda suurt basseini, mis meil siin keldrikorrusel asub.läksin ujuma ja tundsin, kuidas mul on hea ja turvaline olla...naljakas. isegi pimedas ei tundu see enam hirmus. samas, kui sukeldumine on minu jaoks yks k6ige hirmutavamaid asju. olla vee all, teises keskkonnas, mida veel ei tunne, teades, et kui 6hk saab otsa ja sa liiga sygaval vee all oled ja.....
prrr.....v6ibolla see on yheks p6hjuseks, miks otsustasin, et tahaksin sukeldumise kursused läbi teha. jah, kas siis see on p6hjuseks v6i fakt, et midagi uut vaja jälle ette v6tta.
teine m6te, mis pähe kargas oli see, et tahaks pärast soomest naasmist minna puhkama. kuhugi, kus on soe....ja ainult puhata. sinna peab lendama, eksju?! sest soome v rootsi v venemaa v läti ei ole just eriti soojad oktoobri l6pus. njahh...veits nagu kahisema paneb seest, kui loed uudiseid ja näed, ohoo, jälle yks lennuk on alla kukkunud
t6si ta on, et inimene pole kunagi lendama loodud, see, et ta l6puks seda suudab, tuleneb puhtalt tema enese haiglasest vajadusest teistest loomariigi esindajatest yle olla. usun, et kui midagi juhtub, siis p6hjusega. ju neil inimestel oli määratud seal lennu peal surra...ja tegelikult, alati juhtub see, mis juhtuma peab, tahad seda siis v6i ei...or something...
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar