nende vanavanematega on ikka jube raske...sõidad neile päevaks külla ja siis pead kuulama nende omavahelist nääklemist. umbes esimese 2 tunniga on sinust kogu energia välja imetud. vanaisa on chill ja vanaema käib ja kamandab :) naljakas on mõelda sel juhul, mis kurat neid koos hoidnud on kõik need peaaegu et 50 aastat. samas, mingitel hetkedel sa näed seda...ja siis saad aru, miks nad ikka veel ühe katuse all elavad. Veider, aga erinevad inimesed just sobivadki kokku, mitte sarnased...täiesti sarnaste iseloomudega inimestel hakkab ju igav. Right?! :D
veel kord pean kiitma ilma. uskumatu...nädalavahetusel oli mul unistuste hommik...tõused kell 9...vead ennast kuidagi kööki, kus suur rotveiler su täis ilastab ja nii meeleheitlikult üritab sind temaga mängima meelitada ( okei, see on selline so-so hetk selle konkreetse hommiku juures ). sa teed endale kohvi ja kakerdad välja aiatoolile chillima. Juba nii vara on väljas 18 kraadi sooja.. istud seal, kuulad linnulaulu, sest maanteemüra aeda ei kostu, jood vaikselt kohvi ja nosid stuffi, mille köögist kaasa haarasid. MÕNUS!!!m ÜBERMÕNUS!!!
vihale ajas mind aga see, kui lollid inimesed on. tulin siis maalt tagasi ja vaatan - tänavad on täis kõrbenud inimesi. Jesus! kasutage päikesekreemi...kevadine päike on kõige hullem...tean, et mu jutt meenutab jubedalt mingit arsti juttu aga see-eest jutt jumala õige. loomulikult päevitasin ka mina ( mis eestlane ma muidu oleksin, kui esimese päikesega poleks sirui visanud ), aga ma mökerdasin mõnuga omale tugevad kaitsekreemi peale...samas jällegi, eks iga inimene teab, mida ta teeb, aga mina küll ei taha kunagi nahavähki surra ...väkk!
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar