Paralleelmaailm.

Ma enam ei saagi aru, mis pagana koht see on kus ma elan. mis universum, galaktika või ühiskond.
Hetkel kui mingi asi hakkab loogilisena tunduma tõmmatakse sellele mõttele kriips peale ja taaskord sa leiad ennast "tavamaailma" normaalsuse piiridest väljaspoolt.
Mingil hetkel tundub isegi normaalne, et sul on 12-tunnised tööpäevad, pidev stress ja mingi veider mull, milles sa elad kõlabki nagu okei koht, kus eksisteerida.

Aga tegelikult?

Tegelikult tahaks Margusele külla minna ja sooja päikese käes teha tööd, milles puudub pinge, vastutus ja igasugune mõttetu jurgis.
See teleeide amet on siuke nagu kahelt poolt otsast teritatud pliiats. Ühelt poolt hea, et terav, selleks ta ongi, et kirjutada ja seda hästi teha, teisest otsast halb, et on terav, sest torgib. See tele on ka üks lollakate inimeste koht, kes ei oska nautida õnnelikuks olemist ja seda, et on okei, kui sul on ka vabu päevi ja nädalavahetused. Teisalt, jumalad ei küsi teenimise hinda :)