Filmilõpud.

miks ei võiks elu olla selline nagu filmides?miks on "selline" armastus võimalik ainult filmides?kuidas juhtuvad sellsied asjad ainult filmdies?miks on enamjaolt filmilõpud õnnelikud? mingil moel ja kellegi vaatenurgast on kõik filmilõpud õnnelikud....

olen täna terve päeva peaagu erinevaid filme vaadanud ja ühtäkki mulle tulid meelde kõik need laused...neid,mida olen tuihandeid kordi kuulnud kedagi lausuvat,....ka filmides endis. miks me üldse soovime selliseid asju?miks filmides sellised asjad juhtuvad.

ma arvan, et filmid on just sellised nagu nad on just põhjusel, et tegelikkus seda pole. inimesed loovad ju kauneid asju...seda, millest fantaseeritakse, seda mida otsitakse ja tahetakse omada...see on samamoodi, nagu heade kingitustega... mõtle nüüd, kui oled teinud kingituse kellelegi ja see on väga talle meeldinud, siis mõtle selle peale, kuidas seda kingitust valisid. nüüd kui aus olla, siis ma arvan, et lõpuks peaks jõudma selleni, et tegelikkuses on head kingid need, mida sa tahad et sulle kingitakse, mida sa ise tahaksid saada. teed isikliku kingituse kellelegi, äärmiselt personaalse ja just sellele inimesele mõeldud...alateadlikult mõtled samal ajal aga sellele,e t"Ma tahaks ka midagi sellist saada". tõsi? Onju?!

teine asi on see, et me tahame millesegi uskuda. midagi loota ja milellegi heale mõelda. nii tundub kõik lihtsam ja justkui parem. lootus justkuit eeb kõik kergemaks. usklikud inimesed on õnnelikud sellepärast, et nad usuvad millesegi ja see, millesse usutakse ei tee neid õnnelikuks, vaid see, et nad ise arvavad end seeläbi õnnelikuks tegevad. fakt on aga see, et just USKUMINE millesegi on see, mis edasi aitab...nii, reaalselt, millesse saab uskuda?! minu isa ütles, et ta usub prussakatesse sellepärast, et see on midagi, mida saab reaalselt katsuda ja nad on olemas...muidugi mõtles ta seda naljaga, aga sügaval sisimas me ju alati mõtleme, et oleks nii, et kõik läheks hästi...sa usud ja loodad. makes the same...vahet pole usud sa Jumalasse või prussakatesse või langevatesse tähtedesse.

fakt on fakt...

nii on ka filmidega...petuvärk...Jumal, kuidas ma armastan filmimaailma :) selles maailmas sa ei peagi kunagi suureks kasvama...saad teha "töö" nime all toredaid asju ja "montaaži" taha varjuda, kui magamata oled...kõik, kes siin irooniat nägid - tubli, siin oli seda, aga täpselt sama palju kui tõde ;)

elu on lahe, oleneb, mis nurga alt vaadata.

PS! LUMI!!!! praegu just nägin....lapselik rõõm...kiljusin, tglt ka...mmmmm