No more rabbits in my hat to make it right.

kodu!!!!! karjus mu süda rõõmust ja ihuliikmed kurnatusest kui keerasin välisukse snepri lahti ja viskasin kogu oma koorma rõõmuga põrandale.

elu on õpetanud, et on aeg, mil sa rabeled ennast ogaraks ja siis on aeg, mil sa teed absoluutselt null asja ja kasvatad omale kõtu ja sangad ( 2 märkust täna :D ), mis on iseenesest rohkem kui ihan jees! sellepärast, et sa tead, et taas tuleb aeg, mil sa jõuad heal juhul...kordan HEAL JUHUL ühe õuna ja pudeli kokakoolat või vett tarbida päevas...ja hulgaliselt kohvi. ühtlasi ei maga ka.

see hakkas taas pihta. eks see tähendab, et ilmselt varsti läheb mul masendus üle.
ja homne kinokommentaar on hea, tegime seda erilise hoolega täna. ma vist võin väita, et Babel on film, mis kuulub parimate filmide hulka, mida olen näinud oma elus. ja mingid inimesed võiksid teada anda, kui intekale ei tule, mitte eirata nagu 3. klassis tüdrukud tegid, kui poisid olid patsist tirinud.

õhtusöök oli ahvatlev - rabada viimase 10 minuti jooksul selverist käbe midagi söödavat siis koju jalutada.
peenutsesin täna - jõin piima pokaalist, head külma piima; krabipulgad tükeldasin väikesele alustassile, mille kõrvale tõstsin kukli ja kogu roa nael - salatit sõin otse karbist :) õunastruudel jäi piparmünditee kõrvale, teine pisike struudel hommikuks, juhul kui esimene roog peaks aia taha minema. see oli päeva parim toit, mida ma maitsnud olin. loodan, et ost oli hea. esimest korda üle pika aja mõtlesin hommikule ja omletile ja haarasin riiulilt värske basiiliku ja paar tomatit ja peamise - piima hommikukohvi peale.

kui keegi valdab pooldumiskunsti, siis jagagu seda minuga. olla Kiilis hommikul 10st järgmise hommiku 2ni võttel ja orgunnida nädalavahetuse asju ( not a biggie, the catch is about to be revealed ) ja samal ajal lonkida mööda mööblipoode, kust leida ülitrendikad 2 kappi laupäevaseks võtteks.


aga üldiselt kollitab nohu ja shokeerisin katit, sest tegin broileriwokki maisi, herne,tomati, porgandi ja seentega. kõrvale riisi - otseloomulikult. kati arvates on ohumärk see, kui päris toorest lihast midagi head valmisatada õnnestub. minust on võibolla ühiskonna kiuste kasvamas inimene...ehk.