laupäev, 24. juuni 2006

Meeletult hea.

Kohutavalt kallid olete AVM-ikad!!!!

Liialdamata võin seda öelda...käsi südamel....naeratus huulil...soe pilk silmis.
Maarja ja Mihkel: AITÄHH!!!! see on parim lõpukingitus ÜLDSE.

meeletu oli pidu, meeletu on nüüd igatsus kõige selle järele, mis tundub justkui nii kaugel olevat ja kuidagi tühi on olla. mõistus ütleb,e t pole hullu, näed neid kalleid iga hetk kui soovid, süda karjub aga nende koos sissemagatud varaste loengute ning hilisõhtuteni/öödeni kestnud monteerimiste ja koos pabistamise järele.

aga kõik hea saab kunagi läbi ja jätab südamesse sooja tunde....tunde, et sul on perekond.


meeletult hea....

--------------------

vahel soovin, et oleksin süüdimatu, hullupaberitega blondiin.....elu oleks vähemalt must-valge.
ja otsustasin et minu probleemile ( mitte ka probleemile...pigem olukorrale ) annab vastuse üksnes aeg. nüüd kohe mingi otsus teha tundub mõttetu kiirustamise ja tagantsurkimisena, mis lõppkokkuvõttes võib kõik osapooled väga õnnetuks teha. seda viimast tahaks ma aga vältida.

inimesed on ilusad ja head. oma väikeste vigade ja veidrustega. inimesed vajavad armastust....vähemalt mingil hetkel elus peavad nad tõdema, et see on vajalik...inimesed peavad ennast väärtustama....nad peavad teadma oma hinda...omaette ooper on see, kuidas keegi ennast kõrvalseisja pilgu läbi suudab jälgida. ma proovin seda õppida, kuigi see on suht võimatu, sest mitte iialgi ei saa sa vaadata ennast sellise pilguga, kui keegi teine seda teeb...MITTE IIALGI... sa võid proovida, aga see ei tule välja.

peamine,et oma MINAGA hakkama saab ja MINAGA sõpradeks jääksid. siis on veel kõik hästi ning sa säilitad tasakaalu, mis hoiab sind mõtlemas kainena ja vaatlema olukordi nii, nagu nad tegelikult on.

--------------------

ja ikkagi ma vahel soovin, et oleksin süüdimatu hull....vahel isegi liiga palju...

Kommentaare ei ole: