kui isa sai täna sadamasse viidud tundsin ära tema olekust selle sama feelingu, mis mind valdas, kui võõrale maale 2 kuuks ära läksin...naljakas. naljakas just selles mõttes, et kedagi teist kõrvalt vaadata on alati lihtsam ja kui hästi vaadata, leiad pea et iga inimese käitumisest midagi tuttavlikku.
ja kuidagi selline jõuetus on ka peal....mitte isegi väsimus. just jõuetus. see igava seminaritöö vari hingab kuklasse ja sunnib sind takka istuma arvuti taga tunde ja tunde ja tunde....ja irvitab seal selja taga su üle..
tänaseks vabastushetkeks oli moment, kui vajutasin 740 BMW-l korraks pedaali põhja ja tundsin, kuidas kiiruse tõustes hing sai koormast lahti...kahju ainult, et eesti teede puhul ei saa pikalt pedaali põhjas hoida...auto võib ära lõhkuda.
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar