hommik tundus kuidagi eriti kurnav. - mööduv nähe-
järsku tekkis mul tunnnike vaba aega ja paanika.kasutu inimlooma tunne. endiselt on suve eest hirm.latt on kõrgele seatud.ja see tuleb ületada.kindlasti.eesmärgid ka seatud.
me kõik elame tegelikult alateadlikult mingi eesmärgi nimel.me ei pruugi seda teada, kuid aeg-ajalt annab ta endast märku ja närib sind seest.võibolla ei leita seda mitte kunagi.never.aga siiski,mõnikord annab ta aimu oma olemusest.tekib töötahe ja ilge tung endast mingi jälg jätta ja millegi nimel tööd rabada.hea,kui inimene teab,mis on see,mis ta uneaega kärbib ja kas kogu asi vaeva väärt.
samas jällegi on õõvastavalt rõve,kuidas inimene meeleheitlikult püüab keegi olla.ei peaks seda taotlema.sa niikuinii oled see, kes oled ja mask enesele ette tõmmata on peaaegu sama,mis kirjutada õnnetu elu lepingule alla.ei saa olla õnnelik võltsina.enesepettus, täielik enesepettus.
ka meeleheitlik püüdlemine täiuse poole on haiglane.nartsistlik tänapäev paneb inimkonna ennast tapma.millest sa ilma jääd,kui oled ülekõrbenud solaariumipruuni,plaatinablondi ja piitspeenikese asemel mõnusalt pontsu või täiesti normaalse kehaehitusega???ainuke asi on võibolla see, et sa ei kõnni maailma moelavadel.so what?kas väline ilu tingib selle,kes sa tegelikult oled?kas see teeb sinust inimese?
aitab.nüüd tööle.avastasin täna,et oleks viimane aeg hakata tööle oma tuleviku nimel.sellistel puhkudel, kui juttu on tulevikust ei kehti ah-homme-alustan-reegel.
Rahvusvaheline fotograafiapäev
3 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar